Kiiremad tegemised on nüüd seljataga ja sukeldume taas argipäeva. Ilusad päevad, kõik üxteise jutti. Pulmapäev kohe eriti. Rauno oli kõige kõvem kibekarjuja. Õhtunaelax õnnestus tal ka muidugi saada, kui ta soovis püsti tõusta ja minuga tantsida, küll vaid puusi nõxutades aga see oli mega. Ma isegi Peetriga ei tantsinud avatantsu - Rauno jõudis ette. Pärast muidugi kepsutasime ja pidu oli tore. Vahepeale mahub veel Haapsalu nostalgiapäevade üritus, mille ajal olid Raunol Tema Nunnukad külas, Kelly ja Chrity. Nende suhtlemisi on nii armas vaadata, - selline nunnu mudelperekonnakene, kuigi nad päevastpäeva ju koos ei ole. Rauno on väga õnnelik ja seda on võimalik lausa Tema silmist lugeda, kuigi Ta ise seda ka ütleb, et olete KALLID. Raunol tuli meelde tema messingeri parool ja nüüd saab ta tihedamini sõpradega suhelda. Üx mängu portaal on ka taastatud aga mõni koht, kus ta ka tihti kolas, vajavad veel meenutamisaega, et meeldetuletada paroolid. Isegi kui ei saa, siis annab alati teha uue konto.
Täna saabusime Peetriga oma puhkusekruiisilt, Rootsist. Võtsime seda, kui pisikest pulmareisi, sest hetkel Rauno pärast kauax ära jääda ei taha. Kui ma olen alati Rootsis poodlemisega tegelenud, siis nüüd võtsime ja jalutasime n. harisin end ka kultuurselt. Loomulikult ei pääsenud me šhoppamisest, sest Rauno tahtis "melborni"püxe, mida me ei leidnudki, kuid tiba ninni-nänni ikka saime. Kõigele lisax andsime Rauno kasutusse tänasest ka mobiili, kindlasti on ka see arendav. Püüab ehk selgemalt rääkima hakata. Messingeris lobiseb küll nagu polex iialgi eemal olnud ja jagab juba ka oma uut mobiilinumbrit. Laupäeval kavatseme taas minna Kuusallu ja sõpradega veidi pubis istuda. Ma ei tea kas siis saab olema õige aeg aga millalgi tuleb papa Heinarile hakata rääkima, et Rauno korter vajaba vahetamist Haapsalusse, kuna oleme tulevikust juba rääkinud ja see on üx Rauno soovidest. Hetkel aga võtame rahulikult ja vaatame, mis elukene meile pakub. Minu üx väike salalsoov on, et Peeter saax siiski tööle, kuna siis tunneb ta end kindlamana ja ei pea muretseme meie pärast nii väga....me saame hakkama!