Tänan Sind Jumal iga imelise päeva eest! ...ma tänan nii igapäev, sest kui kõige hirmsamatele aegadele tagasi mõelda, siis tõusevad mul ihukarvad püsti ja sees hakkab keerama. Nüüdsex on juba Raunol kenasti oma tibu Kellyga sünnipäev peetud ja see kus pisipiiga issi süles istub on maailma nunnum pilt. Seda kõike ma vaimusilmas ka nägin aga nägin muudki ilusat, mis kõik veel ees. Raunol oli tore sünnipäev, sõpru oli palju ja see tegi Ta väga õnnelikux. Külalisi võtsime vastu sotsiaalmaja kohvikus, sest koju ei olex see seltskond kohe kuidagi mahtunud ja hiljem läxid kangemad edasi pubisse pidu pidama, kus olexin ka tegelikult tahtnud olla, kuid pidasin targemax vanaema rolli astuda. Neil oli pubis suur ja pikk laud olnud, seal löödi tantsu ja nauditi pidu sajaga. Peale keskööd ei muutunudki Rauno kõrvitsax ja enne üht tuldigi juba koju. Raunol on armsad ja hoolivad sõbrad. Kelly ja Chrity said seekord pikemalt Haapsalusse jääda ja Rauno oli väga õnnelik. Koos käidi shoppamas, koos käidi juuxuris, koos käidi väljas söömas, nii nagu väikesele peremudelile kohane. Raunts sai ju sünnax omale uue arvuti, kus Ta nüüd enamus oma ajast istub ja tegutseb. Palju armsaid kingitusi sai veel aga väga oluline oli tema jaox ristiõe poolt kingitud hõbekett ja kokku saadud rahasumma, mille eest omale reivipüxid osta saax ja muud edevat hilpu. Ka tänupühadel oli meie armas pere veel koos, kuigi mul oli õhtul tööpäev aga koogikese küpsetasin ikka. Oleme püüdnud ka vaikselt trennis käia, et jalga paremax saada, kuna ortopeed ütles, et kui jalga lõigata, siis jääb ta jäigax ja saab olema peaaegu samsugune nagu minu puujalg. Seega püüame oma parema jalakese ka kannale saada ja varsti võime siis ka käia. Pisike viga vaid selles, et kodus oleme laisad ja ei võimle, seepärast püüame ennast ikka Kreete juurde sokutada, kes meiega tegeleb ja samas saame ka toast välja. Praegusel ajal on ju nii vastikud ilmad, harva, kui pikemalt jalutama saab.
Oih, pidin ju siia kirjutama millega Rauno oma sünnipäeval hakkama sai.....mina läxin kööki teed tegema, sõbrad aga läxid rõdule suitsule ja korraga kuulen mingit tumedat mütakat. Lendasin nagu pudrukuul tuppa ja vaatan, et Rauno on seljapeal nagu sitikas ja püüab end keset põrandat püsti ajada. Ta lihtsalt tõusis püsti ja tahtis käima minna...hea, et niigi läx ja Ta oma silm-nägu vasta teravat lauda segi ei kukkunud. Kannatada said vaid põlved, mis olid marraskil. Ise veel kiidab, et kes ei riski see šampust ei joo. mmmm, muide kõne on Tal paremax läinud ja S tähe saime vahvasti kätte. Sven käib meil endiselt nõelu panemas ja ikka püüab ka teda meelitada, et korralikult tähti ütlema saax ja pani ka selle jaox nõelu. Tunnike hiljem ma siis utsitasin Teda taas tähti ütlema n. korraga tuli sssssssss. Olin nii rõõmus ja palusin Tal S tähega sõnu öelda. No väga vaevaliselt saime sisina kätte, kuid Peeter korraga ütles lause, mille peale Rauno püüdis korrata ja see ajab mind siiani naerma, et küll lollused võivad ikka hästi mõjuda. " Siga sittus sinni-vinni, hapukurk jäi persse kinni" teda ennast ajas see ka nii naerma....
Naeru ja optimismiga Rauno oma väikseid imesid korda saadabki. Küll vaikselt, kuid järjepidevalt!
