...kured minekul, haned-luiged kogunemas

Koolis on nii nagu on…small talk on iizi aga grammar võtab higistama. Nii nagu kooli ajal, nii ka nüüd – sittagi pole muutunud:P Feng-shui on aga midagi sellist, mida ma teax nagu sünnist saati, lihtne ja loogiline. Ühesõnaga, koolis on normaalne käia. Graafik vähe tihedam ju on, kuid talutav. Oma tegemiste sekka olen saanud ka külaskäike lubada. Üx õhtu näitex võtsin aja maha ja läxin Svennile külla. Kokkasin kergelt ja läkutasime maast ja ilmast – ka tõsistemate asjade üle. Valupunktix on talle, tema beebi, invaühing. Ilmselge on, et ajad pole endised ja sellisel kujul organisatsiooni aeg on möödas, nagu see oli. Muutused nõuavad aga oma aega ja ressurssi, mida minul laialt käes ei ole n. seepärast ei hakka ma ka seda vankrit vedama, kuna vähiühing on omal rajal toimiv. Mix ei taha Rauno sinna kuuluda, mix ei tegutse noored neis ühingutes? – pole sellist organisatsiooni, mis huvi pakub. Ja õige ka, noored suudavad suhelda ja areneda oma sotsiaalses ringis. Nende ideesid tuleb toetada ja julgustada aga kui organisatsioon ei suuda seda pakkuda, siis pole asjal ju mõtet. Pigem siis juba seltsingud või lihtsalt väixemad ühingud, kes suudavad koos areneda ja teha asju entusiasmist nagu näitex „kojateater“. Ühise huviga inimesed, panustavad oma aega ja ehk isegi raha, kui vaja, et saada hea tulemus, mida teistele esitades ise nautida saab…isegi teraapiline;) Olles ise kojateatri sunftis, pean kohe mainma, et hetkel on tegemisel mingi ilge jant, mis on Lutsu ainetest moonutatud palagan:D Mina mängin seal lehma, kes kurameerib hobusega….(lase nüüd oma fantaasial lennata) – lõbus ju!
Raunts käib hooksalt taastusravis võimlemas ja logopeedi juures. See on hetkel Tema töö ja Ta võtab seda tõsiselt. Järjekindlalt soovib Ta Pärnusse üxi minna, et end proovile panna. Täna kaalusime Rauno isaga varianti, et viin Rauno, Ta enda sünnipäevaks Kuusallu, kus saab ka tütrekese sünnipäeval käidud ja sealt viib Heinar Rauntsi Pärnusse. Rauno ainukesex murex on, et netipulk ikka kaasa saax. Ma olen selles suhtes halb ema, et tunnen väikest kergendust, kui Ta kolamise asemel arvutis istub, sest siis ma ei pea muretsema, et kus Ta on ja kas kõik on korras.
Vahepeal oli meil vanaema sünna. Käisime Rauntsiga koos kingitust otsimas. Lasin Tal kaasarääkida triikraua valiku juures, kuigi olin ise juba vaixelt ära otsustanud. Igatahes meie valik kiideti heax ja vanaemal oli hea meel kingituse üle.
Mis siis veel….Rauno küll meie seenel käimise ürituses ei osalenud aga mainimist vajab ikka, sest läxime ju kindla otsusega just ainult kuuseriisikaid korjama. Lõpux sai sellest meie trip Peetriga : „õppi tundma kodukanti“ Metsas sai muidu ikka ka käidud ja põdrakärpseid saime rohkem kui seeni, kuid ürituse võis lugeda kordaläinux. Mina sain ilusaid pilte loodusest ja kohtadest, kuhu me exisime n. seenigi sai ühex söögikorrax:D Päev oli ka ilma poolest mõnus ja soe n. Peeter õnnex peale ei külmetanud oma tatisele ninale ja hobuseköhale. Meie Raunoga oleme suutnud viiruste keskel vapralt vastu pidada.
Täna õhtu sai taaskinnituse meie telepaatia Ema Riccardaga. Sättisin end just Emale kirja kirjutama, kui helisevalt telefonilt lugesin Riccarda. See ei ole mitte teps olnud paar korda,vaid ikka enam….Ema kutsus meid külla ja just sellest tahtsin ma ka temaga rääkida. Meie leppisime küll kokku, et läheme perega neile laupäeval külla, kuid mina tahtsin aega broneerida oma Vähiühingu inimeste jaox. Teeme pealinnas ühe kultuurituuri ja lõunatax Pirita Õdede juures. Neil on vapustavalt hea köök ja klooster ise on ka nagu vaatamisväärsus. Kui nädalavahetuses juba pealinna minek plaanis, siis tuleb vist teha ka üx ostukeskuste külastamise päev. Laupäevani on aga terve tegus nädal veel ja Jumala abiga loodetavasti ka ilus n. rahulik.

täitsa sügis aga ikkagi ilus:)

Azza, kuidas sügis end täiega peale surub. Ilmad on sellisex nutusex muutunud, et tekkis lausa isu seaprae ja hapukapsaste järgi. Sõimegi vist sellist kooslust viimati jõuludel :P heh…ja varsti jälle jõulud. Ok, ei plära siin ilmast ja ajavoolust, kõik tunnetavad seda omal nahal niigi.
Rauno on end supper heast küljest näidanud ja nii ongi, et head lapsed kasvavad vitsata. Ei ole vaja sundida ja sõdu pidada, saab ka teisiti. Ta on asjalik, tassib poekotte, koristab tube, liigub rohkem väljas ja teeb meeletult võimlemist rõdul olles. Klapid peas, mitte niisama ei höörita ega pöörita, vaid ikka kükke ja painutusi. Keelitab vanaema piljardit mängima ja saab pähe aga võit polegi ju oluline. Mulle meeldib, et Ta teeb seda kõike omal initsiatiivil. Oleme selle nädala algusest taas 3x nädalas võimlemas ja korra logopeedi juures. Hiinakate juures käime ka korra nädalas n. tundub, et selline tempo meile sobib. Taastusravis on hetkel see nii palju tuttavaid ja kohvikus mulada on päris lõbus. Ka siis, kui Rauno on Riinaga võimlemas, saan mina oma aega mõnukalt sisustada. See nädal on veidi just kui muutumiste nädal. Mina käisin juuxuris ja otsustasin radikaalsema lõikuse pähe teha, kuna 10 aastat(vähiravist) olen pikki juuxeid kasvatanud n. kandnud ja vaid veidi värve vahetanud. Hetkel mõtlen, et vabalt olex võinud veelgi lõigata. Minu juuxuris käigust nakkus ka Rauno ja lasi lõigata omale siilika. Tegelikult igatseb Raunts veits oma arvutit aga samas ka ei vingu, et igav olex. Saax ikka kuidagi nii, et kui nüüd arvuti parandusest tuleb, et siis praegused tegemised soiku ei jääx. Loodan, et mees teab, mis mees teeb.
Eelmisel nädalavahetusel käisime süstadega veits seiklemas, saatmax kaunist suve sügisesse. Kaja tuli selle imelise ideega välja ja me kõik jäime väga rahule. Vahepeal süstast sirutades kolasime ka niisama Suursoo kaitsealal mööda metsa, kus oli tõsine seene uputus. Ma tõesti ei mäleta, et ma olex sügisandidest nii rikkaliku metsaalust näinud. Mmmm, kui magusad olid pohlad ja mustikadki olid veel korjatavad. Õhtul põikasime põgusalt läbi ka nostalgiapäevadelt. Tähistasime veidi pidulikuma õhtusöögiga restoranis oma pulma-aastapäeva. Roosid, mis Kallu kinkis, on tänaseni veel vaasis ilusad – südamest kingitud;)
Niiih… ja alanud nädalal hakkasin minagi studeerima, inglise ärikeeles ja panin ka feng-shui kursusele end kirja – algas ju kooliaasta :P Ma tunnen, et vajan seda vaheldust ja see on nagu midagi hingele kohe. Käisin ostsin veel keraamika värvid ka, et tasse maalima hakata, siis on nagu loovusele ka võimalus antud, kuna muud käsitööd ma ei kipu tegema. Mul on ikka motox olnud lause Kukerpillide laulust, et „näputöö pole naiste töö“ :D
Einoh, mis ma siin pläran, pean end magama sättima, sest homme on ju hommikul vaja ühel teabepäeval olla. See läx mul tõesti meelest ära. Lootsin kauem magama, sest Rauno peab homme vaid logopeedi juurde minema…..
Head ööd!

märksõna"ristsed"

Kelly on nüüd ristitud ja tema emme ka. Teades, et ristivanemad teevad kingitusex tavaliselt risti keti otsas, siis otsustasime, et teeme midagi lapsele meelepärasemat. Issi valis Kellyle hello kity toidunõud ja edevad juuxeklambrid, lasi pakkida printsessi paberisse ja oli kingitusega väga rahul. Vana-vanemate poolt sai ka veidi edevat nänni kingitud. Heinar ostis käeketi ja kuloni keti otsa. Lilledex valisime ühiselt valge roosi. Rauno kinkis kimbu, meie igaüx aga eraldi õie. Lisasin kingituste hulka veel Psalmide raamatu, mille Birgita Õdedelt sain. Komplekt ristsetex tundus täiuslik. Suurim nöök oli Raunole uute, soliidsemate riiete ostmine, kuna ristimisele ju lõhkiste v. kottis texadega ei lähe. Õnnex sain ma selle töö vaixelt oma kaelast ära veeretada, kuna Tacco kaupluses töötab üx Rauno sõbra õde. Ilmselt oli ka sellel tüdrukul veidi vaidlemist Raunoga, kuna Ta on nõudlik klient, kes igat asja ei ole nõus selga toppima. Lõpux sai proovikabiinis komplekt selga, mida me kõik siis sajaga kiitsime ja nii hakkas ka Rauno enesele uues kestas isegi meeldima. Ristimine on väga pidulik sündmus ja see on elus üx olulisemaid . Rauno enda ristimine oli kuidagi armsam, sest kogu üritus oligi vaid Tema ristimine. Kelly ristimine aga toimus üldise jumalateenistuse käigus. IKKAGI oli see väga armas päev. Koju saabudes kallistas Rauno mind kõvasti ja tänas, öeldes, et ma ei pea vist ütlema mille eest.
See nädal on taas mõnusalt suvine ja meie kodune sisekliima on ka soojem, kui nädal tagasi. Kuna Raunts kodus midagi väga teha ei taha, siis vean Teda rohkem välja. Mis läheb küll kulukamax aga tõhus siiski. Linnapeal kolades ja keskustes hängides, trehvab Ta ikka oma tuttavaid ja suhtleb rohkem, kui kodus arvutis passides. Rauno nägi isegi oma üht lapsepõlvesõpra, Mardikat, kes enamasti resideerub Soomes, kuid hetkel puhkas Haapsalu kodus. Vahetati telefoninumbreid, et sidet hoida n. Mart sai kõigest räägitud Raunoga, ilma minu tõlketa. Kare ja Anettiga tehti keskuse katuseterassil jätsukoxid ja ka nemad kiitsid Rauno selgemat rääkimist. Nüüd saadaxe lobiseda pikemalt, sest see ei väsita nii palju, kui enne. Varem pidid kõik väga pingutama, et aru saada ja kuna Rauno kõne on aeglane, siis ei olnud ju mõtet ka pikki vestlusi väga arendada. Nüüd on ikka hoopis teine asi.
Nüüdsest käime ka tihedamalt taas nõelu saamas. Sven arvas, et üx intensiivsem sutsakasari ei teex paha. Homme käime uurime asja, millal me võix taas Haapsalu taastusravis nädalake v. paar trenni teha. Väga pikki vahesid ei tahax veel sisse lasta, annax ikka pihta, kui raud veel kuum;) ooiih…ja Rauno arvuti on vaja saata garantiiremonti kuna, seal üx oluline klaff ei tööta. See nädal, mil Tal arvutit pole, olex just õige aeg trennides käia.
Hmm, ootsain täna terve päeva, millal kulleriga seljamassaažiga iste tuuaxe, mille kindlustus lubas hiljem kompenseerida aga see jäi kuskile toppama. Ei julenud väga uljaid päevaplaane ka ette võtta, kuid päris raisku see päev siiski ei läinud. Sain emaga isegi paar sõitu tehtud ja kodus toimetatud.
Ise ootan ma nädalavahetust, sest läheme süstadega sõitma ja nädalavahetusel on veel nostalgiapäevad, kus me oma pulma-aastapäeva tähistame:D

aeg annab arutust....

Olgu neil katsetustel lõpp! Selle otsuse võtsin nüüd vastu. Ei pea ma ju oma ja veel vähem Rauno närve kulutama sellega, et sundimisega elu korraldada. Oleme nüüdsex proovinud nii hea, kui halvaga kodus treernida v. harjutusi teha, kuid tulutult. Tema ajukene lihtsalt veel ei püüa seda kinni, et Ta peab end sundima ja pingutama. Tema jaox on kodu koht, kus puhataxe ja taastus – n. raviasutused sellex, et treenida ja harjutusi teha. Rauno püüab näidata, et Ta on tubli, kui käib poes ja suudab juba käeotsas suuremaid kotte tassida.(ja ongi tubli) Poeski on Ta julgex läinud n. suudab lihaletis end piisavalt hästi väljendada, et õige kaup, õiges koguses kätte saada. Menüüs suudab kaasarääkida, kuid otsustamine on raske. Kuna viimasel ajal on meil üsna pingeline olnud, siis on Tema jutus palju kõlama hakanud seda, et Ta ei peaxki ju elama ja Ta võibki end oxa tõmmata. Surra on lihtne, sa ju ei teagi, et surnud oled. – karmi arutelu lõpp. Ja see kõik on sellest, et Rauno teadvus ei ole selge n. kogu elu-olu on mõistetamatu. Lõpux kui ma ahastades oma emotsioone näitan, siis nagu koidax Tal midagi. Lohutavalt kallistades, siunab ennast, et Ta ei tea, mix Ta nii mõtleb, käitub v. teeb. See kõik on nii paganama raske……-Rauno tõi mulle täna poest närvide rahustusex šokolaadi-….. Aga nüüd, kus ma otsustasin, et elu ise peab meid paika loxutama, ilma sundimisteta, loodan taas helgemaid päevi. Pealegi järgmine nädal läheme taas Svenni juurde ja kurdame nati seal ka, et sassi läinud energiad uuesti paika saax.
Sain just äsja teada, et Kellyl on pühapäeval Kuusalus ristimine. Chritylt ma selget vastust ei saanudki, et mix ma sellest alles nüüd kuulma pean. Olen ju talle eelnevalt seletanud, et Rauno ruumi- ja ajataju ei lase Tal korralikult orienteeruda n. sellised asjad tulex minuga alati üle rääkida. Rauno ainuke mure oli, et kes siis Kelly ristiisa on? Õnnex on need sellised inimesed keda Rauno ikka ka teab. Homme arutame siis sinna mineku plaane täpsemalt ja tibule tuleb ju nii tähtsal päeval ka väike kingitus osta enne. Loodan, et Petsi ära väänatud jalg annab ka pühapäevax järgi ja ta saab kaasa tulla. Täna olid ju maal err-i tegelased, kes Peetriga lohe lennutamas käisid. Tuulelohet lennutades tehti väike intervjuu n. mingi aeg mööda põldu kapates väänaski Peeter jala välja. Telemehed(naised) võtsid väixe intervjuu ka naabrimehelt, kes „kotkast“ kiitis. Esimest korda oli naabrimees oma kanakarja kullihirmus katuse alla ajanud aga vaadanud, et kull ikka piidleb taevas, hakkas asja lähemalt uurima. See klipp tuleb ehk järgmise nädala ringvaates millalgi.
Tegelikult olen ma hetkel tööl ja rohkem siin ei kriba praegusex, kuid varsti jälle!