kreizi...no ei saa normaalne olla see.....

Minu närvirakud vajavad just seda kooki ja kohe palju:D

Nüüd kus Raunol juba hakkab looma, suudab enda eest kosta ja tegutseda, hakkab vana kamm pihta Tal lapseemaga. Kes tundub lausa mõistmatu naine hetkel. Raunol oli soovix Kelly jõuludeks Haapsalu kutsuda. Minu teada on Ta juba septembrist lausa seda rääkinud aga Chryti pole kas vastanud v. on see Raunol meelest läinud. Täna aga oli asi üsna kole….Alustan siis sellest, et tegin söögi valmis ja kutsusin Raunot sööma. Kuna Rauno mind ei kuulnud, läxin tuppa teda kutsuma, kus Ta mind arvuti taha kutsus ja näitas jutuajamist, mis nad Chrityga messingeris kirjutanud olid. Inetu olex seda siia üles riputada, kuigi ma selle lausa salvestasin. Lühidalt: Chrity ei luba Kellyt ei jõuludel ega ka aastavahetusel issi juurde, see olevat tema lõplik otsus. Kelly pole kevadset saadik issi juures käinud ja kui aus olla, siis ei teagi selle põhjust. Raunts on aga saanud õnnex ise Kuusalus käia. Rauno nii ilusti palus lapseema kirja teel, kuid Chrity oli ülijärsk ikka….lõpux hakkasid tulema süüdistused, et Sa üldse ei hooligi lapsest ja seda 2000.- krooni pole ka mõtet saata(teadmata, mis on puudega inimese pension), see ei aita, kuna kõik on nii kallis ja Kelly olevat öelnud, et tal polegi issit…no mis jutt!!?? Võtsin siis telefoni, et asja klaarida, kuid sealt tuli vaid üx suur kisa, kuhu sekkuda polnud üldse võimalik. Lõpux tegin ka häälepaelad valla, et ka mind kuulatax aga no sellel nagu mõtet polnud. Sain kõnes veel teada, et Chryti oli Rauno koomast välja toonud ja ta käis salaja oma elukaaslase juurest, 1 x kuus Raunot vaatamas ja mõelda vaid, nad pidid bussiga sõitma :P Need olevat sellised ohvrid ja meie ei oska tänulikud olla……- päris ausalt, ma olen šokis.

Rehvivahetuskuu:P

Alustamegi sellest, et ega ka see aasta talv taeva ei jää ja olge nii kallid n. vahetage oma "raudsetel lemmikutel" papud!!!!!


Rauno on kiitmist väärt ja rohkem veelgi, sest oma asjaajamistega Pärnus sai Ta kenasti hakkama! Heinar viis Ta pühapäeva õhtul Tervisesse, kus Ta end mugavalt sisseseadis. Õhtul küll arsti aega ei saanud aga jättis omale kenasti meelde, et hommikul, kui sööma läheb, siis astub retseptsioonist läbi. Mulle helistas Rauno alles siis, kui oli arsti juures ära käinud ja oma teraapia ajad paika saanud. Püüdsin helistada ka paaril korral niisama kontrollix aga Tema ütles, et „mis sa kontrollid kogu aeg, ma saan ju hakkama“. Söögisaalis pidid saali teenindajad Teda siiski aitama(nädala algul), et kannavad tema kandiku lauda. Baaris käis nagu vana kunde ja tellis oma jäätisekokteili. Hommikuti tegin mina muidugi äratused aga oma äratusaja pidi siiski Rauno välja arvestama, kaua Tal millelegi aega läheb ja kas saab oma ajaga õigeaegselt toimetatud. Teisipäeval oli korra paanika kontor, kui oma pardlit rõdul karvadest puhastas ja see rõdult alla kukkus :P Ei olnudki midagi, pidi aga ise järgi minema, millega kaotas oma ajas, kuid kõik läx omasoodu edasi n. üxki teraapia vahele ei jäänud. Kolmapäeval oli aga erakorraline rekord, kuna Ta läx pool 11(õ) magama. Tavaliselt minnaxe julgelt peale 12-t alles sliipi aga jo ikka teraapiad ja ravid väsitasid piisavalt. Ka ajudel oli rohkem tööd, kuna polnud ju kedagi teist, kes kella jälgix, et graafikus püsida. Neljapäeval aga hakkas ärevus tunda andma, et jummel – homme on reede ja juba koju!? Rauno ei saa aru, mix Ta ei võix kohe nii kaua olla, et mingi konkreetsem tulemus paranemises avaldux. Hakkas lausa nõudma, et mix need asjad nii on, et Tema tahab kauemax jääda…..ja mõttetu on Temaga vaielda v. selgitada, sest Ta on oma „iseenese tarkusega“ nii järjekindel n. ei vaevugi kuulama, et bürokraatia on vanem, kui meie :P Neljapäeva õhtul palusin ma Rauntsil kohvrisse panna asjad mida Ta enam ei kasuta, et jääxid vaid reedesed riided ja tarvikud välja. Kui muidu on noorhärral hügieeniga kõik ornungis, siis riiete vahetus on sekundaarne teema Tema jaox. Väitis, et lihtasalt unustas sellise pisiasja nagu riiete vahetuse. Vähemalt tuletasin ma selle Talle meelde ja reede topiti puhas munder selga. Tänane hommik hakkas minu jaox sellega, et panin auto rehvivahetuse aja kinni. Lõunax läxin Sotsmajja, kuhu võtsin kaasa tordi, et töökaaslastega pidulikuma lõunalaua taga tähistada Sotsiaalmaja sünnipäeva, mis sai 15aastasex. Igaüx oli nati panustanud ja meie sünnipäevalaud oli nagu äke. Peale mida, kulgesin Pärnusse, Raunole järgi. Jõudsin pärale, kui Raunts end toast välja kolis. Vedasin Ta kohvri autosse ja maxin toaarve n. läxin Dr. Koltsi praxisesse, kus mulle usaldati teha Raunole ultraheli ravi. Sellise tehnikaga nagu neil seal oli, polnud see ka mingi eriline kunst. AGA põhiline oli see, et nüüd võeti ette ka mind, kui kurtsin, et sõrm valutab….ja mida?! Mul on algav reumatoidartriit :( Dr. Kolts pani mind juhtmeid täis ja tegi ühe seansi biostimulatsiooni, mis näitas, et kõik kanalid on mul hullult kinni ja ma peaxin ühe korraliku ravi saama. Ma tõesti polex arvanud, et ma nii kulunud olen, kuid nüüd asi selge. Enne kodutee algust käisime läbi Margiti töö juurest, sest ta oli valmis saanud minu uue edeva topi. Sikinnike ise oli nii tõbine, et ma ei saanud teda kallistadagi tänutähex. Jõudsat paranemist talle!Ongi lõpule saamas minu tilu-lilu nädal, kus sain parajalt looderdada. Nati sai ikka tööd tehtud ja õpitud ka;) Sai paika vähiühingu koosolek. Sai ka tõsiselt silmast-silma räägitud Madisega, kellega meil tuleb Invaühingu asja ajada n. me peame ühingut vedades suutma leida rohkem kompromisse. Heh, ja isegi teatri külastus mahtus minu nädalasse. Homses kavas on aga Airikese (minu ristitütar) sünnipäev, kuhu tegelikult Rauno täna minna tahtis. 15.okt. on tähtpäevatihe, kuna meil on palju lähedasi, kellel on sünnipäevad ja kõigi juurde lihtsalt ei jõua. Lisax Airikesele on sünnipäev veel Maretil(Tiidu naisel) ja Reesil(Taneli naisel) + veel sõbra tütre sünna…õnnex on meil internet ja telefonid n. kõik said oma õnnitlused kätte

Sünnad..Rauno-Kelly-Tiit

PALJU ÕNNE RAUNO JA KELLY!!!! Minu silmarõõmudel on sünnipäevad. 23 a. tagasi sain emax ja 4 a. tagasi vanaemax:D (pildil sügisesed õied)

Vahel on tunne, et peax iga päev siia märkmeid kirjutama, et olla täpsem Rauno tegemistes ja tema taastumises. Iga päevaga iseseisvub Ta üha enam, iga päevaga on tähtsam „MINA“ minapildis. Taastusravis on Raunol läinud kenasti. Ära jäi vaid üx logopeedi päev, mille ma südamerahus maha magasin. Jah, sõna otseses mõttes – võtsin hommikul töölt tulles peavalurohu ja jäin magama. Siit tulebki nüüd välja Rauno tõsisem hälve. Kui mina näpuga ja kellaajaliselt rida ei vea, siis on asi mokas. Rauntsi AJATAJU küll ei ole päris 0, kuid ilma pideva meeldetuletuseta nagu ka ei saa. Samas vaidleb Ta, et Tal on kõik meeles ja nimme ei pane ka meeldetuletusi omale mobla peale. Ühe päris jubeda prohmaka tegi Rauno suhtlemisel arstiga ka. See on küll peenikest naeru pidades naljakoht, kuid samas näitab see ka seda, et Rauno peab enesega tööd kõvasti veel tegema. Nimelt, viimasel päeval nagu ikka, käime sipsti ka arsti juurest läbi, et näidata, kuidas läinud on ja arutada tuleviku taastusravi plaani. Mingi hetk jõudis jutt suhtlemiseni ja kõneni, et seda peax nagu reaalselt rohkem olema, ninapidi arvutis olemise asemel. Malle küsis, et mis Sa siis teed, kui elekter ära läheb ja arvutisuhtlus ära kaob? Rauno vastas: „taon pihku“…- ma olex tahtnud läbi põranda vajuda. OK, sa võid oma kamraadile seda ehk öelda aga nii - aega ja kohta valimata….aah, mis ma siin targutan. Igatahes hakkas Raunol piinlik, kuna Ta nägi, kui piinlik minul oli ja ma loodan, et Ta mõistis, kui inetult oli käitunud. Samas, kui ma nüüd mõtlema hakkan, siis ma ka ei imesta selle “nalja“ üle, kuna noored omavahel vaid selliste šargoonidega vist ainult suhtlevadki. Ma tegin suured silmad ka siis, kui lugesin sõnumeid, mida Hedi oli Raunole saatnud. Btw. me ju otsustasime, et parandame avariis kahjustada saanud telefoni ära ja kui selle avasime, siis oli seal megalt lugemata sõnumeid. Hakkasime siis Raunoga neid sirvima…tol ajal 15 aastane tirts saadab sõnumeid, kus on tra. ees ja tra. taga ja text nagu voorimehel. Teate, ma ise ei ole just musternäidis aga mida see tütarlaps küll endale tookord ettekujutas, on hetkel raske mõista, sest värskest ja ilusast armumisest tundus mulle küll asi üsna kauge. Ausalt öeldes polegi see minu asi ja praegu, seda enam, kui see peatükk on elust lihtsalt välja rebitud. See on nagu mõttejätk sellele, et milline on sõnapruuk ja kuidas seda kasutataxe ja ehk tahtsin ma leida hetkel Raunole vabanuse.
Käisime nüüd üxpäev ka Kellyle kingitusi ostmas, sest Raunts lähex Kuusallu tütrekese juurde. Raunts sai oma sünnipäeva kingi mõnda aega tagasi, kui käisime uues suures Kristiine kaubanduskeskuses. Batast sai ikka päris vinged talvesaapad. Kelly on aga juba nii suur tüdruk, et talle on turvatooli asemel ju vaja turvaistet ja selle me ka ostsime. Lisasime turvaistme sinna nänni juurde ja kaardi asemel üx vaffa lasteraamat, mille mul sõbranna kirjutas. „Mai tänava hiired“ Lasin silmadega selle kiirelt üle, selline päris lustlik ja armas raamat. Kingituse pakkisime ka nii ära, et seda olex lõbus lahti harutada – üllatusmomente peab ju ka olema;)
Ma loodan, et mul algab nüüd selline rahulik puhkusenädal, sest peale sünnipäevasid läheb Rauno Pärnusse taastusravile. Ma tõesti väga loodan, et ma ei pea sinna järgi minema, et Ta saab ikkagi ise kõigega hakkama.(ülendan Skinnikese kiirreageerimise juhix:P) Ma saaxin rutiinselt tööl ja koolis käia n. kodus vedeleda. See ei tundu ju kummaline soov? See kõlab nagu puhkus:D Pealegi võib minugi poolest tulla nüüd ka talv, sest sain pta poest omale väga ilusa mantli, vot! ......ja homme on 10.10.10 minu vennaraasu sünnipäev!!!!

PALJU ÕNNE SÜNNIPÄEVALASTELE!!!!!