Monday, June 20, 2011

sry. pikk paus...




Vabandust, et olen pikema vahe sisse jätnud aga kui Raunot pole kodus ja ma Tema muutusi otseselt ei näe, siis on üsna raske kirjutada. Samas on see aeg kuidagi nii kiirelt läinud ja ma võin öelda, et ma olen ka julmalt võtnud omale puhkamise aega – ma olen lausa laiselnud:D Esimene päev ma muide ei liigutanud lillegi, sõna otseses mõttes. Teine selline päev oli peale Vähiühingu suvepäeva, kus me „KAEVU“ ja sõpradega omale ilusa päeva tegime ja TaevaIsa tegi meile ilusa ilmaga kingituse. Kõik oma loengud ja tegemised pidasime keset õue. Reflexoloog läx küll hiljem teraapiat tuppa tegema, sest seal oli privaatne ja vaikne. Lõõgastav jooga lõdvestas nii, et võis lausa tukkuma jääda. Õhtul hiljem mõõtsime rasvad üle n. siis võis juba ka tervislikumast toitumisest rääkida, kuna suurem grillamine oli seljataga. Et aga väga süümekaid ei tunnex, siis mindi veel hiljem ujuma n. sauna. Kuna pidasime ka meie ühingu sünnipäeva, siis oli tore inimestele jaotada ka kingitusi, mille me saime läbi toidupanga ja EU abi. Igasse perre on ju abi teretulnud. Järgmine suurem üritus tuleb augustis aga selle korraldamisega ei panusta mina midagi, viin vaid ühingu liikmed Jänedale, sest seal saab see vähipatsientide suvelaager olema.
Kui Rauno Pärnus oli, siis suhtlesime telefoni teel. Harjumatult harva ja vaid siis kui oli vaja. Näitex: tuletasin Talle meelde, Tema seebika aja;) ja hommikuti tegin äratuse. Kui püüdsin õhtul teada saada, et kuidas päev ja kas ma peaxin samal ajal ka järgmine hommik helistama, siis Ta teatas, et on väsinud ja ei viisti lobiseda(saan ka aru, sest rääkimine nõuab suurt pingutust) n. kas ma pean iga õhtu helistama, sest iga hommik on äratuse aeg ju sama:D Uus ja väga positiivne suhtumine on Tal veel tulnud. Kui Rauno ikka ei mäleta täpselt asju, kohti v. mis iganes, siis nüüd Ta seda ka ütleb, et EI MÄLETA. Ennem oli nagu valehäbi ja Ta ei tahtnud seda tunnistada n. riskis enese tõestamisega ja läx endast välja. Aliis muidugi tõlgendas seda valesti ja teatas, et tal on tunne, et Rauno mälu on kehvemax jäänud. Dr.Koltsiga rääkides tuli välja, et ka tema on palju järeleandmisi teinud ja püüab pingete vältimisex Raunot mitte sundida, vaid laseb Raunol omatahtsi minna. Ei rõhu kellaaegadele ega sunni Teda midagi tegema, kui Ta seda ei taha. Jään nüüd ootama seisundi kirjeldust tohtrilt, et see edastada perearstile, sest 8 kuine vahe, kus Rauno keeldus arstidest ja taastusravist, vajab järeleaitamist;)
Reedel, kui Heinar oli juba Rauno järgi sõitmas, helistas tema naine Kaidi mulle. Kuna me tavaliselt temaga ei suhtle, siis ei ole mul tema telefoninumbrit n. võõrastele vastan ma veid ametlikumalt. Ega ma kohe ei taibanud ka kes helistas ja ta tutvustas ennast n. küsis väga resoluutselt, et ka asjad käivadki nüüd nii, et temaga ei arutata. Mina ja minu suured silmad!?!? Millest jutt, tahtsin teada…Kaidi: No Heinar ju läx Raunole järgi ja lubas ta meile tuua, et kas nii käivadki asjad, et päeva pealt nii otsustataxe ja nii tehaxegi?! Kogusin end veidi ja küsisin uuesti, et äkki seletax lahti, milles ikka probleem, sest minu teada oli Rauno isaga juba ammu räägitud, et Rauno läheb peale taastusravi isa juurde ja on seal ka Jaanipäeval. Kaidi aga väitis, et tema pole sellest midagi kuulnud ja nii need asjad ei käi!(karjudes) Püüdsin siis selgitada, et mina suhtlen oma lapse isaga ja ei pea vajalikux küsida, et kas peaxin sellest eraldi veel tema uue naisega rääkima:D Mille peale Kaidi röökis, et Rauno siia ei tule, see on tema maja ja tema tahab rahu saada. Olin täiega šhokis. Peale Kaidi kõne ma võtsin ühenduse Heinariga ja ütlesin, et toogu Rauno ikka koju, sest tema naine ei tea asjast midagi ja oli üsna agresiivne teiselpool toru. Heinar aga püüdis mind rahustada, et naine ajab tal lolli juttu ja et nad on sellest rääkinud n. et ma ei peax muretsema. Julgesin arvata, et äkki on ta naise ajukasvaja kuidagi mõjunud, või millest selline ärritunud olek? Heinar ei arvanud sellest midagi ja ütles vaid, et ma ei peax sellepärast muretsema ja ma nüüd puhaku. Raske südamega ma jätsin selle asja nii nagu on, kuid olen ikka vahepeal ühendunud ja küsinud, kuidas kõik on ja kas probleeme pole – siiani õnnex mingeid jamasid pole. Annax Jumal, et Kaidi ajuga midagi pahasti ikka ei ole n. närviline olek on tingitud vaid sellest, et tal tehti väike rinna op. ühe tükikese pärast, kuna ta kuulub riskigruppi. Tükike ise oli õnnex üx sõlmeke, millest midagi paha ei avastatud.
Veel hetkel ei ole meil Petsiga midagi konkreetset plaanitud Jaanipäeva osas, kuid üx väljasõit Rõudesse on küll, kus tuleb „Kojateatril“ esineda Jaanipäevax. Sellega mul tuleb meelde, et Viljandis käigust pole ma ka veel kirjutanud. Lühidalt siis, et saime jälle parima tiitli n. hullult palju meelitusi ja kiitusi. Samas on see juba nagu traditsioon, ega paku suuremat pinget festivalil osalemisex. Olexin nõus lihtsalt sellel üritusel esinemisest, mitte mõõdu võtmisest, sest see pole ju enam väga aus ja meeldiv ka mitte, teiste suhtes. Nooh, ja millalgi juulis on Virtsus „Merepäevad“ sinna peab ka minema esinema, seega ei jää see klounaad veel mitte nurka seisma:P
Hetkel on kuidagi nii tühi ja vaikne. Ainuke ärevuselamp on aasta-aruanne, mis tuleb esitada. Hea, et on raamatupidaja ja ma ei pea nende arvudega maid jagama oma „puupeaga“:P

Monday, June 6, 2011

suve tulemine






Nii nagu lubasin, et suvi tuleb paari järgmise lennuga meile Hispaaniast järele, nii sai see ka olema;) Ilmad on mõnusalt suvised. Akendel on ribikardinad ees ja ventikas huugab. Käisime Raunoga isegi rannas, kuid Ta tüdines kiirelt. Ostsime ennem veel omale termokasti, et joogid jahedad püsix n. aitax meil kuumust leevendada, kuid ikkagi tunni pärast muutus Raunts rahutux ja naasesime koju. Blenderile saime ka just õigel ajal varuosa n. nüüd vuristame pidevalt jäätisekokteili teha. Teeme vist lausa selle nädala tagasi, mil Rauno oma nõutud jäätisekokteili Hispaanias ei saanud.
Rauno on peale reisi olnud vägagi heas konditsioonis, kuidagi rahulikum ja asjalikum. Ühex muutusex võib lugeda, et Ta hakkas värsket rohelist salatit sööma, kuid kõige suurem pööre on see, mida ma väga ootasin! Rauno soovib minna taas taastusravisse ja suisa Pärnusse, kuhu Ta iialgi enam minna ei lubanud. Palus veel, et räägixin, et Ta saax peale Dr. Koltsi ravide ka spa’s pakutavaid teraapiaid. Loomulikult ma helistasin sellise avalduse peale kohe Ivole ja me saime ka aja 13. juunix. Rauno muidugi suutis paanika tekitada juba pühapäeval, et me peame hakkama nüüd Pärnusse kohe minema, sest Tema oli oma peas juba selle nii ettevalmistanud. Ravimite võtmine on ka taas regulaarsex läinud, sest vahepeal läx päris käest ära selle reisiga ja õiget rütmi nagu ei tulnud kohe sisse. Peale Pärnut soovib Rauno aga isa juurde minna, Kuusallu. Saatsime juba Kellyle kokku pakitud kotid ette, et ei olex liigselt tassimist. Saime Heinariga laupäeval Tallinnas kokku, kui käisime Solarises piraadifilmi vaatamas. Viisime Heilile (kes sai äsja err’i kolleegi auhinna)ka temalt laenatud tom-tommi tagasi, väikese suveniiriga, sest see gps aitas Andalucias meid ikka kõvasti.
Nädala sees meil midagi erilist plaanis ei ole, ajame oma väikeste inimeste asju, teeme tööd ja naudime suve. Nädala vahetusel tuleb põrutada Viljandisse, kus on festival puuetega inimestele ja iga maakond tuleb oma etteastetega lavele, olgu sellex siis tants, laul v. teatritükk. Pean aga laupäeval kohe tagasi koju tulema, et siis Rauno staff kokku pakkida Pärnu reisix. Kas tõesti tuleb minul nüüd aeg ka enesele? Tegelikult ma ise soovix, et Rauno lähex isa juurde ka siis, kui mul on ametlik puhkus. Vot siis olex see nagu päris puhkus aga sinna veel aega on. Ei tea millal küll maale jõuab?