Sunday, October 9, 2011

juba oktoober


Jälle on uus kuu juba n. Viimaseaja trend näitab, et ma pole enam suuremasi kribaja. Ok. Aja ma ju leiax aga mis ma siia ikka omi tegemisi kriban, sest blogima sai ju hakatud rohkem Rauno pärast. Mul juba on mõnda aega olnud tunne, et kas ma ikka kirjutangi Temast edasi, äkki lõpetaxki nüüd sellega kogu loo.

Raunol täitus 24 eluaasta ja pea saab õnnetusest 3 aastat. Tema paranemine on olnud meditsiiniline ime. Kuigi Ta ei ole ju veel päris terve, siis hetkel ei oma see mingit tähtsust, sest Ta paraneb veel. Paranemist tuleb eeskätt oodata Tema vaimust, et emotsionaalne pool lasex füüsisel paraneda. Teatavad mäluprobleemid teevad Rauno tujukax ja sealt tulevad ka käitumishäired n. Kogu kangus ja jonn makasab kätte sellega, et teraapiatel ja treeningutel on kasutegur 0. Rauno kõnnimuster tahab kindlasti parandamist ja seda võix teha veel kõnnirobotis. Logopeedi abi on ka hädavajalik.

Otsustasime Rauno isaga, et järgmise aasta algusest võix Poisi panna eraldi elama, mis tähendab, et Rauno kolib Kuusallu oma korterisse. Ehk annab see ka paranemisel mingi panuse, sest kodus on Ta oma turvalisusega harjunud ja arengut see ju ei nõua;) Oma tegude ja elamise eest vastutamine aga nõuab enamat ja ehk saab ka nii maailmapilt selgemax, mis puudutab veidi materjaalsemat poolt. Loomulikult hoiab papa ka siis silma peal Tema rahaasjadel, kuid Tal on kohustus ise majandada. On ju väärt plaan? Kuigi mu emasüda ei tahax veel Raunot eemale lasta, sest hirmud on minulgi, kuid elu paraku nõuab, et inimene karastux.

Vahepeal on Kellykene Raunol külas käinud. Laps ütles kolmandal päeval isegi Raunole, Tema nime asemel issi. Chrity ise aga suutis Rauno tuju väga tuxi taas keerta. Tulemusex oli pika ninaga jäänud TV tiim, Puutepunktist, kellele Rauno lubas intervjuu anda n. Taastusravi nädal, kus Rauno keeldus enamuses ravidest. Sinna ei saa midagi teha, et Raunole on Tema pisipere nii oluline. Temas tuttavad, ilusad tunded trambib aga Chrity mutta oma käitumisega n. Rauno on sellest pikka aega häiritud. Laps on juba 5.aastane ja saax vabalt ka ilma emata olla issiga, kuid siin lähevad meil lapseemaga vaated lahku. Inetu käitumine tuli ka õigel sünnipeval külla minnes,kus teatati, et lapsel on 2 päeva järjest palju külalisi olnud sünnipäeva pidades ja täna oleme loomaaias...no ei saa kohe räägitud ja peab veiderdama. Küll aga hoolitseme me selle eest, et varsti on Raunol võimalus oma lapsekest rohkem näha.

Raunts oma sünnipäeva pidada ei soovinudki ja lükkas isegi telefoni välja....ja võta sa nüüd kinni, mis oli selle põhjus. Tegime kodus tagasihoidliku laua, kus omad kogunesid ja saatsime päeva õhtasse. Vahepeal on ju mu empsulgi olnud juubel, mis ka tagasihoidlikult peetud sai. Tegemisi siia aega, mil ma midagi kirjutanud ei ole, on ikka paras ports. On saadud rännata, käidud üritustel, koolitustel, foorumitel – tegevusetuse üle ei kurda;) Mina olen tagasi oma endises konditsioonis, enne kui Raunoga see õnnetus juhtus. Tahax ju Raunot ka juba rohkem endisena näha aga ma pean omale aru andma, et lihtsalt need tulemused ei tule ja ma pean siiski leidma veel ka rohkelt aega Raunole. Muide viimasel ajal tundub mulle, et Peetri soovitused ja räägitud jutud lähevad Raunole rohkem korda, kui minu omad. Peeter on pealegi kannatlikum, kui mina asju selgitades. Kahju, et Peeter saab end meiega jagada vaid nädalavahtustel, kuid ma olen oma mehele siiski üüratult tänulik, mis ta on meie jaox teinud ja võimaldanud.