Ei tea kust alata v. mis üldse edasi....Varsti, pea kolm nädalat juba sellest, kui Rauno oma kõhuviiruste ja kopsupõletikuga maadleb. Vahepeal juba lootes, et kõik laabub ja mõlgutasime mõtteid saada taastusravisse, kui jälle mingi kala ja nii iga nädalavahetus. Milline vaev inimesele, kes ei saa enese eest seista, ei liigutada ega kurta. Ta on olnud meeletult vapper aga millisex on üx noor inimene jäänud - Tema pealt on võimalik skeleti õppida, nahk kumab läbi.
Karmid sõnad olid täna arstilt. Ema peax jääma rahulikux, sest tegemist on väga raske haigega ja me keegi ei tea kas ta peab vastu. Mis moodi rahulikux? Me räägime minu lapsest!!!!
Palvetan igapäev ja teen Raunole ristimärgi, Pirita nunnade poolt toodud võidmisõliga. Ma ei oska enam midagi teha....
Jumal peax ju nägema, kui tubli Rauno on. Ka oma nõrga tervise juures on ta supper osavõtlik, püüab kõike mõista ja näidata, et ta on valmis lõpuni paranema ja uuesti alustama oma ELU, siin meie keskel.
Võtsin täna mingi rahusti, mille mulle õed haiglas andsid, et ma vähegi suudax oma pisaraid taltsutada. Uskumatu, kui raske on hingel olla, palju on võimalik välja kannatada? Kuidas olla optimistlikum ja toetada Raunot? Ta on ju juba nii kaugele oma võitlustes "elule" jõudnud, mis on kestnu julgelt üle viie kuu. Nüüd alla andmisega, olex raske leppida.
Sisemas usun ma siiski imedesse ja loodan, et Rauno teeb meile Jumala abiga, kõigile ilusa üllatuse.
No comments:
Post a Comment