Ood Kuusalu sõpsidele

Kõik algas sellest, kui Marek ja Airike eile külla tulid ja Raunoga kaarte mängisid. Lebotasin rõdul pingevabalt ja mõtlesin, et mida küll homme teha? Korraga tuli juttu Kuusalust ja idee oligi olemas, musi ka nõustus kenasti meie ideega ja nii ma papa Heinarile siis kellasin, et oleme homme Kuusalus. Andsin sõna edasi Kyllikesele ja kellasin veel ka Karolinile. - möödus öö....

Hommikul oli Rauno kullatükk, sõi oma hommikusöögi ja lubas mul veel edasi tudida, kuni ta mind üles ajas, et võix nagu uuesti süüa midagi. Kohvitasime ja sõime n. ajasime papa Peetri ka kenasti üles. Vaixelt hakkasime end sättima ja juba Marek helistski, et kas hakkame minema? Pool 12 olime startimas ja meie reis algas. Heinari juurde jõudes, pakkus armas perenaine Kaidi meile kohe kohvi ja siis hakkasid vaixelt sõbrad kokku kogunema. Küll Raunol oli hea meel! Juttu jätkus kauemax....lõbus oli. Vahepeal leidis Heinar ka Rauno kassi Kurri kuskilt lakkast(väga ilus kiisu)ja Raunts sai teda silida. Otsustasime edasi minna pubisse, kui Chrity helistas, et kus me oleme ja kas me juba oleme Kuusalus. Ütlesime, et liigume pubisse ja ootame kõiki sõpru sinna. Pubisse jõudes nägime juba eemalt Kyllikest ja Gerlit. Esmalt tegime oma söögitellimused ja siis müttasime edasi. Pubi seinale oli kirjutatud "Rauno tuleb varsti tagasi" HOMME VIST! - nii nunnu:)))) tegime selle all lausa pilt. Vahelduva eduga vooris pubisse peaaegu 40 inimest, kuid lõpupildile saime 25. Raunole oli see nii suur elamus, Tal oli nii hea meel. Vahepeal käisime me Heinari naise, Kaidiga Rauno asju sorteerimas, et mida Haapsalu kaasa võtta. Tuli päris palju nodi aga koju me selle tassisime. Õhtul sorteerisime veel mis pessu ja mis ära viskamisele kuulub n. nüüd vaatame telkarist "sõrmusteisand"at. PS: AITÄH kõigile, kes selle päeva ilusax tegid ja oma kohalviibimisega meile rõõmu valmistasid! Sõbrad on tõeline aare:))))))))))))))))))))

argipäev

Oleme siis jälle kodus - Rauno taastusravilt kodus puhkusel. Viimasel päeval hakkas Rauno huvitundma, et mis ikka juhtus ja mix Ta Selline on, nagu Ta hetkel lihtsalt on. Kannatlikult püüan Talle ikka ja jälle rääkida, mis juhtus n. näitan ka pilte, nii enne, kui ka Pärast õnnetust. Ilmselt ka tunded hakkavad taastuma, sest Raunol on Hedi igatsus aga Hedi on harvem hakkanud Raunot külastama. Kahju muidugi ja võimalik, et selline on ka loomulik lahkuminek noore inimese poolt, kuna tõesti on palju muudki huvitavamat siin elus, kui kedagi lihtsalt külastada. Raunole on seda väga raske selgex teha ..... - püüame Tema meelelolu ülal hoida ja tegevust leida, et vähem kurbi mõtteid mõtlex. Varsti teeme jälle visiidi taastusravisse, kuna meie noorel sõbrantsil Gerlil, kes Rauntsile inspireerivalt mõjub, on sünnipäev. Viimasel päeval utsitas Gerli Raunot, et oma ratastooli kätega edasi sõidutax. Rauno oli nii õnnelik, kui sellega hakkama sai, Ta on üldse oma edusammude üle väga õnnelik ja Ta teab, et kõik läheb kenasti ja Ta saab hakkama. Gerlist aga nii palju, et ta on ülioptimistlik Viljandi piiga, kes vettehüppega kaelatrauma sai, kuid tänu edukale operatsioonile on ta jälle varsti jalul ja taastub kenasti. Suurex eeskujux on Raunol ka Taivo, kes oma raskele haigusele vaatamata on energiline ja võtab igasugu tegemisi ette ja süstib energiat ka Rauntsile. Käisime alles eile Suurupis kambaga (Taivo, Rauno, Peeter, mina) suvitamas, "muumimamma" Mannu juures. Rein oli ka peale rasket kopsupõletiku lõpux juurde võtnud ja hea oli kohe vaadata. Gaiļi keeras meile rullbiskviidi maiustamisex, vahepalax pidevale söömisele. Laud oli lookas, millest terve küla võinux söönux saada. Õnnex Käis ka peale meie veel Külalisi. Taivo venna, Tannu naine Reesi koos õe ja lastega. Täna ei saanudki ma õue, sest elamine vajas tupsimist ja pesusid oli kogunenud, mis pesemist vajasid. Rauno käis vanaemaga hoopis jalutamas, kuna Hedi me lihtsalt kätte ei saanud, kuigi ta oli lubanud Raunole, et tuleb Tema juurde. Õhtul tuli Taivo meile külla ja siis me gurmeetasime, sest Taivole meeldib väga kokata ja meile kõigile meeldib süüa. Argipäevastele tegemistele ilus lõpp, exju? - mis elul viga :))))

imede-ime

Mul hakkas puhkus! Seda on nii hea siia kirjutada, sest arvan, et sellest saab ka siiski puhkus. Vahepeal on nii palju ilusat olnud. Rauno on väga tubli taastusravis olnud, ka logopeed kiidab. Rauno väga pingutab ja tahe on Tal suur, et kõik paremini lähex. Kui tekibki väsimus, siis kogub ta end kiirelt - uskumatu. Uskumatu tundus kõik ka dr.Siir'ile, kes meil läänemaa haiglas raviarstix oli. Nägime teda augustibluusil. Ta astus meie juurde ja naeratas n. ütles, et tema, kes on meditsiinis praktiseeriv arst, peab Rauno paranemist IME'x. Kindlasti see ka nii on. Jumal olgu tänatud! Pealegi käis Gaili kuskil-miski kaardipanija v. posija v. mina ka ei tea kelle juures, kes ka mainis, et tegu on imega. Rauno on rohkem telefonis hakanud lobisema. Nii armas oli kuulda, kui Ta Hedile ütles, et ARMASTAN SIND. Mulle aga ütles, et olen väga kallis - ma lausa õhkan õnnest, Tema edusammude üle....mmmm a' ja augustibluusil sai Rauno ka Tanel Padariga pilti teha, see oli Rauno jaox üx eriti lahe seik. Rääkisime Rauntsiga esinejatest ja küsisin, et kas Ta mäletab lauljaid ja kas Ta teab, kes on Tanel Padar. Selle peale tõstis Rauno pöidlad püsti ja läx nagu särtsu täis, mille peale ütlesin, et meil on võimalus ka Taneliga pilti teha. Rauno üllatus ja imestus oli suuuuuuur. See nädalavahetus on meil aga Tivoli ja sinna on Raunol plaan minna sõpradega, vähemalt sõbrad nii lubasid. Ise ma lähen vähipatsientide suvelaagrisse oma ühinguga. Ega ma väga ei tahagi minna, kuid väga vastu ka ei ole. Pealegi saan ma Taivoga sinna minna, mis on väga oluline.

Vahepeal oleme veidi septembri tähtsünduse asjugi asjatanud. Näitex saime me Petsiga omale kingad ja sõrmused on ka nüüd kenasti kraveeritult olemas. Põhimõtteliselt on vast kõik paigas, vaid alkohol tuleb veel osta. Heh...ja tädi Helga kinkis mulle sünnax Tallinki kruiisi piletid, mille me oma nii.nim. pulmareisix teeme, sest pikalt me ju minna ikka kuskile ei saa. Paaripäevane reis on hetkel täiesti asjakohane, küll hiljem saab veel koos rännata.

40

Täna kukkus mulle 40 ette, mis ei tekita üldse mingit erilist tunnet, et juubel või nii...Ilmselt ka sellepärast, et ma lihtsalt seda ei pea, kuna prioriteet nr1 on Rauno. Samas, kui septembris on niigi pidulikum üritus plaanis, siis millex hetkel laiutada - külalised ju tulevad enivei, kes tahavad õnnitleda. Alati olen itsitanud endamisi, et sünnipäev on nagu koertepulm, et mingi aeg ta lihtsalt hakkab ja kunagi lõppeb. Praegusexki olen juba 4 päeva õnnitlusi vastuvõtnud ja ilmselt samapalju veel tulemas. Rauno õnnitlus oli ikka ülekõige - tema õrn kalli ja "palju õnne sünnipäevax" toovad veel praegugi mõeldes õnnepisara silma. Hellel(Rauno ristiema) oli ka veidi aega tagasi sünna ja sellest tuli juttu ja ka Hellele ütles Ta palju õnne. Ma pole kunagi raatsinud orhideesid omale osta, olen neid pidanud ikka kallix, kuid nüüd võin neid aknalauale rivistada. Sünnipäevahommik hakkas nagu tavaliselt, et Rauno hüüab voodist näljasena. Sehkendasime siis kahekesi, kui tulid Rauntsi sõbrad, hiljem Merka ja Malle. Malle oli rahvariietes, kuna läx kuskile esinema. Merka haaras kohe fotika järele ja klõpsutas pilte õnnitlustseremooniast. Juba olidki Helle ja Raian meil n. isa ajas ka oma kargud taas koogitamisele. Taivo ja Liisa-Lota hüppasid ka läbi n. Airike(ristitütar). Raunole Airike väga meedib, sest tundub, et nad saavad teineteisest ka sõnadeta aru. Armsalt Raunts teda vaatas ja ütles korraga heldinult ÕDE, nii nunnu ju! Oooh ja kiitis ju ka Airikest...hakkasime õue minema aga on ju vaja ratastool alla tassida Raunoga. Airike tegi ettepaneku, et ta aitab aga mina vaatasin, et jummel, sa nii õbluke, et sa ei jaxa ja teed omale liiga. Airike aga haaras siis jalutsist n. vedas ühe trepivahe alla, mille peale Rauno manas laia naeratuse näole ja viskas mõlemad sõrmed püsti, et näe, sai ju hakkama. Kauged külalised jõudsid ka Tartust lõpux kohale. Merlin ja Kalle oma pisiperega, kuid meie koosviivimine jäi üürikesex, kuna sättisime end juba õue minema. Kolasime siis veitsa Valge Daami päevadel ja lõpux saime ka tagasi taastusravisse, kuhu väga minna ei tahtnud, sest üritus ju alles käis täie hooga. Eelmistel päevadel tegime veitsa VD laadal ka kaupa, kus Rauno sai omale kaelaketi ja vinge linasest mütsi. Järgmine nädalavahetus läheme juba järgmisele üritusele ja see oli ka üx meelitusi, et Rauno nõustux üldse rehabilitatsioonikeskusesse tagasi minema. Pesime end puhtax, sõime õhtust ja härra jäigi lõpux rahulikult telkarit vaatama, mina aga tulin tööle.

õnn on meie õuel

JUMALIK! Rauno hakkas rääkima 31 juuli - ja kuidas see juhtus?!

Raunol on omal suur soov suhelda ja teraapiates olles hakkas ta tähthaaval näitama mida ta soovib. Psühholoogi juurest tulles, soovis Ta apelsiini ja Asterixi koomixeid. Just oligi mul palgapäev ja kui läxin kaubamajja, et Talle midagi head osta, uurisin ka videodest, kas on äkki Asterixi multikaid - ja oligi! Viisin taas Raunole arvuti taastusravisse ja peale sööki hakkas Ta siis neid vaatama. Üx film kestab nati üle tunni ja selle aja jooxul läx Tal juba kõht tühjax n. kui ma tuppa läxin, siis hõõrus ta kõhtu ja ütles kuidagi ohates mam-mam. Küsisin, et kas tahad juba süüa, vastas ta "süüa" aga imevaixelt. Samas naaber kuulis seda ja ka tema kaasa, kes seal külas oli. Mõtlesin, et ei reageeri üle ja võtan seda rahulikult. Sõime ja mingi ajapärast läxin Õilmet(Rauno arst) otsima, et talle oma avastusest rääkida. Tundus, et arst nagu ei tahtnud uskuda algul, mis pole sugugi imelik, sest ma ka ju ei suutnud uskuda. Läxime palatisse ja Õilme palus Raunol "ja" öelda - ei midagi. "ei" - ei midagi, vaid sügas kõhtu, mille peale Õilme küsis, et kas tahad süüa? SÜÜA ütles Rauno, mille peale arst lausa võpatas nähtavalt ja tundis siirast heasmeelt ja kordas muudkui TUBLI. Seega on Rauno taasrääkimise esimene sõna "süüa". Olin nii õnnelik et jagasin seda rõõmusõnumit kõigiga, kes aga meelde tulid ja kõigil oli ka väga hea meel. Laupäeval tulime koju ja võtsime sõpru vastu. Rauno tegi nalja ja Ta ise on ka nii rahul oma tulemustega. Näitas Hedile, kuidas Ta võrgutada oskab, et pilgutab silma ja teeb samal ajal musi. See on paljudele tervetelegi üsna raske teha aga Tema oskab! Õnn on taas meie õuele astunud! Täna, kui vihma ei saja, siis läheme lohe lennutama mereäärde ja pärast läheme tagasi taastusravisse, kus korraldame ka pesupäeva. Järgmine nädal on taas suur töönädal, sest nüüd peab ju selle kallal tööle hakkama, et kõne selgemax lähex.

Lisan veel: täna nagu väike ajaloo tegemine veel - nimelt, Raunts lõpux ei soovinud enam näxi ega ka mahla(raputas pead), tavaliselt jääb ikka alati kõht tühjax;)