pühadevahe

Ilus oli see Jõul. Saime taas olla vanemate juures koos Raunoga. Ema ja Isa juures on alati kuusk. Ema valmistatud seapraad jääb alati kõige maitsvamax. Oli päris jõulu tunne, mis tipnes kesköise missaga Haapsalu Toomkirikus. Rauno väsis küll üsna ära, kuid pidas vastu Armuleiva jagamiseni, peale mida, me kiirustasime koju. Vahepeal ajas kirikus Raunot itsitama see viirukiga tossutamine. Rauno pööritas silmi ja haigutas enne seda nii magusalt aga viiruki lõhn ajas ta üles kenasti. Järgmisel päeval valmistasime ette Peetri sünnipäeva lauda, vaatasin üle, et midagi puudu ei jääx ja keerasin salatid kokku.

Maale jõudes oli maja juba mõnusalt soe. Peetri suguselts Pärnukandist oli juba kohal ja toimetasid köögis. Ega polnudki mahti niisama istuda, sest külalised kõik hakkasid vaixelt kohale jõudma. Igaüx sai juhised, mida teha ja varsti oligi laud kaetud. Mõned ikka exivad meile tulles siiani ära. Samas ei ole ka ime muidugi, sest on ikka vahe küll, kas sõidad maale suvel v. talvel, pilt olex nagu kõvasti muutunud ja talvine tee tundub alati kuidagi pikem. Õnnex jõudsid kõik siiski ilma oluliste sekeldusteta pärale. Ma arvan, et sain kõik külalised ka kenasti pildile jäädvustatud, sest tegemiste vahel tahtis see pildistamine kuidagi ära ununeda. Nagu alati, oli ka enamus külast kohal. Seega on meie söögi tegemine alati õigustatud, kui küsitaxe, et te lollid vaaritate tervele külale või:P Raunts väsis kesköö paiku ära ja aitasin Tal tuttu minna. Ta oli ka joonud Bacardi-coolat veidi, lubasime seda Talle 2 x 2cl cocaga pikax venitatult, kuid poisil hakkas sellest siiski paha. Ei sobi ikka see naps ja selle üle on tegelikult vaid hea meel. Pakkusime külalistele sauna ja ilutulestiku. Peoga võis rahule jääda, seda kinnitas ka järgmine hommik, läbi inimeste nägude:D Lõuna-Eesti raffas oli kõige ärksam ja nad ka lahkusid kõige varem, sest pikk maa oli ju koju sõita. Teed olid ikka suht libedad hommikul, kuna külmetanud maale oli ka mingit lumeollust vahepeal sadanud. Õnnex jõudsid kõik turvaliselt koju, ka need(kohalikud) kes öösel otsustasid mingi aeg liikuma hakata - öösel oli mega udu.

Mina askeldasin hommikul koristades ja sain end sellega käima kiirelt ja väga ei põdenud. Sõin ja jõin ja olingi terve. Kojusõit jäi ka minu peale, sest juubilar oli veel suht kahtlases olekus, kui silmaluugid avas. Ex me olimegi kõige kangemad tegijad, sest läxime vasta hommikut ju alles magama ja lefiatsime esimestele lahkujatele juba paari tunni möödudes.

Nüüdsex on väike pühadevahe, kus saab laiselda.....mina küll mitte eriti, sest pean oma õpikeskonda korralikult sisseelama, kuna selle aasta lõpux peab olema üx töö tehtud. Otsustsin end vahepeal lihtsalt veidi harida, Euroopa Sotsiaalfondi rahastatud internetipõhisel koolitusel, mille koondnimetus on "Enesejuhtimise kursus".

Jõulutunne

...., et siis milline tunne on valdav jõuludel, mis selle õige jõulutunde peax nagu tekitama? Siginas-saginas peapööritus, lõpetatud tööaasta, mandarinilõhn, talvine ilmaolu, säravad koduaknad, - tunne? See aasta on mul "see" tunne, mis on ilmselt tuntav vaid minus eneses. Mittemidagi sellist, millest eelpool mainisin. Suurim osa on sellest Raunol. Otsa hakkab saama see kohutavalt raske aasta, mis on oma katsumuste kadalipu koomale tõmmanud. Jääme lootma ja ootama parimaid aegu, kui kunagi varem......inglikesed hoolitsevad meie jõulusoovide eest.

Eile oli meil töökaaslastega jõulupidu, mis sai peetud Ridala palvemajas. See oli väga ilus ja lisas veelgi jõulusema tunde. Mul on hea meel, et Malle ja Teet ka tulid sellest osa saama, kuigi neil on praegu väga raske aeg, peale Taivo lahkumist. Kõik oli mõnusalt soojax köetud, lauad kaetud, küünlavalgus kutsus juba üle lumise põllu teelisi, sadas laia lund n. jõulumuusika...mmmm, "see" tunne oli väga jõulune. Peale suuremat söömist oli vaja väike paus teha, mille sisustasime jõululaule lauldes. Ethel isegi mängis harmooniumit aga kuna selle tallamine on hullem, kui bodypump, siis enamus laule sai ikka klaverisaatel lauldud. Rauno püüdis sellest osast viilida ja kupatas mind koos Peetriga, Tema tahtmistmööda taliatma. Ootasime teisi juba söögitoas mandariine nosides, kui tuldi avastusele, et kingikotid on vaja laiali jagada. Seekord olid ninni-nänni kotid hoopis nodikotid;) Kõik see nodi kulub kodustele jõululaudadele ära ja ei jää kuskile kappi tolmnema, sest no kaua sa kingid neid küünlaid ja muud mõtetust, mida niigi on ülearu. Kingipakke võis ka lunastada, kui olid salmi ära õppinud. Mina tuletasin meelde, et Tarkuseema on olemas ja kordasin eelmise aasta luuletust:P Meie olimegi oma perega esimesed, kes kodupoole sõitsid, teised jäid veel kõik omi tegemisi tegema....kes mängis mänge, kes lobises niisama. Täna tööl olles veel kuulsin toredaid muljeid ja lasin suul matsuda kraamist, mis pidulauast üle jäi. Seda söögipoolist oli nii palju ikka, et turvakodu isegi sai sealt nosida.

Kui ma lõunast koju jõudsin avastasin, et meil tupsitaxe majal rõdusid ja nad olid mu jõulutuled kõik maha katkunud aga ega ma väga nina vingu vedanud, sest nüüd on rõdu värskema välimusega ja Pets sätib ka tuled tagasi. Käisin veel korra poetuuril, et vahetada Peetri sünnipäevakink ära ja viskasin pilgu peale, mida poest maale kaasa haarata sünnipäeva tarvis, mis ikka toimub. Suure kütmise peale saime majas vee torudes käima. Nüüd lubas ka taas soojemax minna ja sellist jama enam ei juhtu, et laseme torud ära külmada.

Pets tuli töölt täna nagu jõuluvana, ka neil oli nodi jagatud. Tore oli kingitusi lahti harutada. Söögikraami oli ka kilodega jälle aga õnnex saame me jagada seda küllust ema perega. Ema oligi saanud täna süldi valmis ja tuli tõi meile proovida n. meie andsime talle koti toidumoonaga kaasa. Jessss...see jõuluõhtu, tuleb minu ema juures ja Rauno on meiega!!!! Tulevad ilusad jõulud:))))

väixed eelised....

Peab ikka rõhutatult ütlema, et selliste külmadega nagu praegu olnud, on korteris päris lux elada. Tsentraalne küte - tuba soe ilma rapsimata. Maal majas oli vesi kuskilt nurgast kinni jäätand ja homme peab taas maale minema, et seda elamist seal kütta. Täitsa jama, kui vesi kinni jääbki, siis jääb Peetri jubileum suuremalt piadamat, sest sellist äpardust ei osanud me tõesti oodata. Merka ja Emilgi tulid täna meile korra sooja, kuna ka neil annab oma suurt elamist soojax kütta...tegime veel mõned hot-viskid ka ja elu oli jälle lill:P

Raunoga käisime täna vaid kahekesi pesemas. Tavaliselt on meil läinud ka Peetri abi, et Rauno vanni tõsta aga täna võttis noorhärra ennast kokku ja asus ise vanni, mina vaid toetasin tiba. Endises tempos üllatume tegudes iga päev - fantast!

aeg, ajalikus ja ajatus

Möödunud on ka nüüd see päev, millal me kalli Taivo maamulda sängitasime - ärasaatmine oli nii ilus, kui selle kohta ilus öelda võib. Oli väga külm ja kui mujal tuult pole, siis millegipärast on see alati kalmistutel....Raunot ma sinna kaasa ei võtnud ja Ta leppis sellega. Nii kummaline on see, et vaid mõned aastad tagasi, kui olid Urmase(teise tädipoja) matused, oli sama külm ja see lõikav tuul.....kuupäev oli isegi sama, küll mitte kuu. Tädi Mare ilmselt elas kõike jälle taas hinges üle, Ta silitas Taivot....oma poja ei saanud Ta aga toona enam paitada.....püüdes nagu kinnitust leida, et inimest ei ole enam meie keskel, on vaja tunnetada läbi puudutuse, külma õhkavat inimkeha. Loomulikult võttis see päev mind nii läbi, et ei olnud minust piparkoogikaunistajat, kuigi selline tegevus on teraapiline ja viib mõtted mujale, kuid puht füüsiliselt ma ei jaxanud. Rauno oli kodus olemist asjalikult sisustanud. Ta kirjutas füsioterapeut Kretele ja leppis kokku kõnniraja ajad. Olin meeldivalt üllatunud, et asjatab ja sebib nagu ennemuiste;)

Neljapäeval olime kahekesi nagu unekotid, magasime kella 10ni. Pudrutasime ja kofitasime homikumantlites, kunix tuli Rauno sõber Rando meile ootamatult külla. Poisid vatrasid ja patrasid senini, mil taxo uxe ees ja läxime taastusravisse. Rauno tegevusse saadetud, potsatasin mina kohvikusse. Hiljem nägin veel Dr.Pakkaneni, kes andis mulle väljavõtte, mille viin perearstile.Ei hakka siis kogu haiguslugu kirjutama, kuid algse diagnoosi ja selle kuhu maani me tänasex jõudnud oleme.

Kaassõitjana teinud läbi liiklusavarii autoga 02.11.08 - auto sõitis teelt väljaja pt lendas autost välja.Pt hospidaliseeriti komotooses seisundis hemodünaamiliselt ebastabiilsena, hingamist kontrollimata- intubeerituna PERH EMO- sse, korduval peaaju CT uuringul corpus callosumi ja ajusilla kahjustus, rindkere piirkonnas kontusioonikolded, sternumi murd, parema kopsu ülasagaras õhukogum, vasemal os pubise ülaharu murd. Pt traheostomeeriti, teadvusele ei tulnud, avas silmi spontaanselt, pilku ei fikseerinud, konakt puudus, spastilisus sirutuskrampidega, hüpertensiooni tahhükardiaga kõrged palavikud ilmse tsentraalse geneesiga. Omahingamise taastumisel, hemodünaamika stabiliseerudes, apallilise sündroomiga ärritusele sirutuskrampidega jalgades, painutuskrampidega jalgades suunati 19.12.08 Läänemaa Haiglasse, kus seisund püsis muutuseta, oli nasogastraalsondiga toitmisel, tegi läbi korduva pneumoonia, kujunesid tetrapareesile lisax hulgikontrakruurid, puudus sõnaline kontakt, kahheksia. Toodi esimesele taastusravile antud seisundis kehakaaluga 33kg.************11.12.09 Ravikuuri taluvus oli hea. Ptmuutunud aktiivsex, heatujuline, sõnaline kontakt haigega hea, ka arusaamine patsiendi kõnest on mutunud palju paremax. Kasutab palju arvutit, oma suhtluses sõpradega, mängimisex arvutimänge. Lahendab palju ristsõnu, kasutab paremat kätt. Sööb ise ette serveeritud toitu, joob tassist iseseisvalt. Kätes oluliselt vähenenud kontraktuurid distaalselt, mõlemi käe sõrmedes on liigeseliikuvus veel piiratud, haare pöidla ja nimetissõrme abil enamsti. Riietub ise, probleeme tekitavad paelad ja ka nööbid. Kontrollib põit. Siirdumine iseseisev, liigub ka iseseisvalt ratastooliga.Istumistasakaal hea. Võimeline seisma ilma toetusteta vähest aega. Parema hüppeliigese kontraktuur vähenenud. Kõndimine tremillil iseseisvalt, mõlema jala toetus labajala välisküljele, enam paremal jalal. Enese teenindamisel vajab endiselt osalist kõrvalabi, liikumine ratastoolis. Arvestades head paranemisdünaamikat, mis on oluliselt parandanud pt elukvaliteeti- näidustuste aktiivse taastusravi kordamine 2010a. - 2 nädalaste tsüklitena.

Vot nii on siis meiega lood....Tänagi käisime trennis ja ütlesime tüdrukutele, et Dr.Kolts soovib meid Tervise sanakasse 11. jaanuarist ja tuleme tagasi 15.jaanuar, peale mida saame nendega veel veitsa trennida ja siis saab praktikant Olga, oma töö jaox, meie lugu ja paranemist kasutada, sest ta on väga hoolega Krete kõrval, Raunot treeninud. Viisime täna tüdrukutele ka meie oma tehtud piparkooke, mis olid kaunistatud rohke glasuuriga ja soovisime taastusravi rahvale kauneid n. rahulike pühi. Nüüd õhtul käis veel Sven meid nõeltega suskimas ja tallegi tegime päkapikke:P Panime piparkoogikoti sisse ühe muna, mis vees ligunedes mõraneb ja sealt koorub dinosauruse pojake;) ütlesime, et tal sünnib jõululaps.

teine homme....

Et siis homme aga enne seda.....Oli III advendi pärastlõuna ja keset poodlemist helistab korraga Dr.Kolts - mida imet? puhata ei oska vist;) vahet pole, kui ta seda heade mõtetega teeb, kuid sellel kõigel on siiski vastik, räpase äri lõhn. Ei hakka ennem siin midagi ka oletama, kui oleme korra tema pakutavat ravivarianti proovinud, mis saab olema Tervise sanakas. Tulemused on tähtsad ja kui ta soovib meid järgmisex õppeaastax üles tupsida, siis loomulikult AITÄH abi eest.

Sama päeva õhtul aga vuntsisime end tiba üles ja harisime end kultuursemalt. Vähiühingu poolt tegin liikmetele jõuludex "kutse mõrvale" piletid kingix ja kuna 2 inimest tulla ei saanud, haarasin kärmelt oma mehed kaasa. Etendus oli pikk 3h, kuid Rauno pidas kenasti vastu. Olime vaheajal seal teatris ise ka nagu esinejad, kui me wc külastasime....nimelt ei olnud see maja just ratastoolisõbralik aga kuna Rauno juba vaixelt tatsab, siis tegime oma käigud jalgade peal ära. Tuttavad kõik käisid ja patsutasid n. tunnustasid, kui tublid me juba oleme. Peale etendust aga võtsime oma väikese pundi kokku ja läxime jõululaua äärde mõnutama. Nii hea, et meil ühingus valitseb armas kambavaim. Inimesed on avatud ja sõbralikud n. alati, kui midagi korraldad, tulevad kenasti ühes. Vatasime oma suviseid ürituste pilte n. sumisesime vaixelt jõulumuusika taustal.

Nädal algas telefoni otsas. Esmalt kuulutused ja tellimused matustex, siis juba paar nõustamist ja juba oligi lõuna. Meil oli kindel plaan lõunax end välja ajada aga kui aeg õueminekux oli, siis näitas kell juba 3 päeval. Olgugi, et hiljem, kuid eduliselt. Saime Peetrile kena kingituse kokku. Omale lubasime pizzeerias kehakinnituse, kus jälle nii palju tuttavaid kohtasime ja aeg lihtsalt lendas. Tegelikult oli õues päris käre külm ja vastik tuul oli ka, seega võis ratastoolis olla päris ebameeldiv. Koju jõudes kupatasin Rauntsi kohe sooja vanni...

Tänane tähtsündmus oli aga haigla külastus, kuhu käisime päkapikke mängimas. Tahtsime lihtsalt oma ühele tiimile üllatuse teha. Haiglas vahetasime ratastooli kitse vastu ja jalutasime oma tublide naiste suunas, kingikorv näpus. Juba kaugelt joosti meile vastu ja kallistati....usun, et see oli neile jõuludex just üx väike süst, et tunda oma elukutse üle uhkust ja vaatamata kõiksugu kärbetele nad oma tööd armastax. Raunts ilmselt jääb neile alati meeldetuletusex, kui väärt nad tegelikult on, et mitte jõudu ja head tahet kaotada. TÄNUD neile kõigile!

Mõnda aega tagasi aga võtsin ahjust piparkoogid välja, mille'd me nüüd õhtul Rauntsiga koos nikerdasime. Homme ilmselt hakkame neid kaunistama, kui meil sellex tuju on......sest homme on Taivo matused.

Kõnelused Taivoga

Hirm oli suurem…ei teagi miks aga ilmselt sellepärast, et puudus kogemus. Tegelikult on see tunne inimesel nii loomulik, et teadmatuse ees on hirm. Nüüd on kõik ju hästi ja sa tead seda. Ma valetaks, kui ma ütlen, et mul ei ole kahju – on, kuid see pole ju lõpp. Ega sellega pole eksistents ju kuhugi kadunud. Puhkan nüüd ja hoian kõrgemal Teil kõigil silma peal.
Oli aega armastuseks, suhtlemiseks, kallistamiseks ja ka hüvastijätmiseks. Pole parimat ja armastatumat pere ega kallimaid inimesi, keda maises elus enese ümber hoida ja tunda. Kõlab ehk kummalisena aga me veel kohtume.
Mäletad, rääkisime kord ühest noorest pastorist, kes oma esimest võidmist püüdis sooritada aga inimesena oli ka temal hirm. Ometi ta oli veendunud igaveses elus ja andeksandmistes, kuid inimesena ikkagi kogenematu. Teinud kõik pühad protseduurid, võttis ta lahkuja käe ja palus teda, et kui võimalik, siis kostku Jumalale ka meie eest, et Ta meid heldemalt kohtleks. Sellepeale aga ütles taat, kelle kätt pastor hoidis, et mis sa arvad, et mul pole seal midagi targemat teha või? Nüüd tean, et on veel palju tarka teha, kuid kostan ka kõigi teie eest aga ärge sellest laisaks muutuge. Kõigil on oma rada, et kogeda oma elu maitset – see on kõigele vaatamata Jumalik. Olge targad, paludes mõistmist ja jõudu päikese all, ka siis, kui eluteel on pilvi.
Taivo, kas seda Sa tahtsidki rääkida või?....siis mitte, kui arvasin, et helistan veel sulle. Tol hetkel olid maisemad teemad. Kuid ühte teadku kõik, armastan teid kullakesed, olen teiega!

Ma ei tea mix aga tahan siia panna ka oma lemmikluuletaja kaunid read.

ME ELU ON ME ELU AINUS MÕTE.

See pulss, mis verd me vaikimisse taob.

Üks armastus. Üks päev, üks öö, üks lõke.

Hirm hetke ees, mis puruneb ja kaob.

Näo teeme, et me leekidest ei hooli,

mis kuiva säsi õgivad me seest.

Kord kukud kokku oma kõval toolil.

Sa tead, ei päästa miski selle eest.

Kord kukud kokku, seestpoolt õõnsaks söödud, sa tead.

Kuid praegu vaikid veel.

Üks puudutus. Üks lõhn, üks hääl, mis möödub.

Ja hirm ja võlu, kui sus katkeb keel.

Doris Kareva

Nagu külmemax on läinud v.mis?Hakkab vist talve looma, midagi valget isegi hõljus ilmamööda ringi.....

Jõudes Rauno juurde, istus härra jalg pikalt voodis, külmakompresside all. Taastusravi aeg hakkab seekord ümber saama ja seda ütleb ka oragnism ilmselt, et nüüd oled puhkuse väljateeninud.Homme on viimased treeningud ja laupäeval tuleb Raunts koju. Vaatasime nipet-näpet oma kaunitele treeneritele, et väljendada oma tänulikust ja luua veits jõulumeeleolu. Nad on tublit tööd teinud ja motiveerinud Raunot ka siis, kui käegalöömise tunne tekib. Seda tunnistab ka Rauno, et viimased päevad on juba kerge tüdimus, kuid kohe algab ka Temal puhkus ja siis me laiskleme veitsa koos;) Logopeed Mariinal on ka väga hea meel, et poiss saab rääkimisega juba nii kenasti hakkama ja mingi kahtluseuss ei näri taastumise osas. Ka sellised häälikud, mis vajavad suurt pingutust on tulema hakanud ja tekst on palju arusaadavam, kui paar nädalat tagasi. Mina suudan telefonitsi juba Raunoga kenasti suhelda, kuid võõral inimesel on veel raskusi Tema mõistmisega. Haarasin koju tulles mõningad Rauno riided ja mitteolulised asjad juba kaasa, et laupäeval ei olex nii palju kompse ja nodi, kui koju kolime. Sellepärast täna, sest homme ma kavatsen teha ühe pealinnatuuri. Alustan oma kalli sõbrantsi Katrini juurest....ilmselt teeme oma ammu unustatud hommikušampuse, peame tiba mokalaata ja siis plaanix poodlemisetuuri. Pole ammu midagi sellist omale lubada saanud, et lihtsalt võtad omale päeva ja tilulilutad süümekateta. Petsil on veel õhtul Virus jõulutrall oma kolleegidega ja mina kasutan seda aega mõnukalt, olles laitmastus seltskonnas n. lubada veinitamist. Jah, ei hakka ma tõesti külastama oma suguseltsi ega muid tuttavaid vaid lihtsalt naudin olemist.....

Peax oma pangaarve korralikult üle vaatama, et teax, palju kulutada võix. Enamasti on küll kõigile plaanituile jõulunänn olemas, kuid Petsile pole ma veel kingitust leidnud. Samas peaxin ka Raunole midagi asist otsima, mis ta soovidega kokku lähex. Näis - vähemalt plaanid on ja küll mõnest ikka asja ka saab;)

advendikuu-puhkusekuu

eheee....aga mina jään talvepuhkusele ja tööd alustan alles uuel aastal. See kõik oligi nii kenasti sätitud, kuna kuidagi peab need üle töötatud päevad ju välja võtma. Rauno on viimast nädalat taastusravis ja siis on meil aega kodus edasi toimetada. Rahulikult, tasa ja targu hakkame käima. Uskumatu aga poiss käib! Hetkel küll 1,7km/h aga käib n. seda ilma traxideta. Me teadsime, et oleme jõuludex jalul ja seda sai ka tõestatud sellele ennasttäis expertarstile, kes lõpux arusaades meie pingutustest, andis veel nädala, et oma käimist tugevdada. Veider, et alati peab kurja häält ja nägu tegema, et midagi saada, kuid see töötab. Läxime kenasti selle härra doktoriga lahku liftis, kus ta kallistas ja ütles"nägemiseni, kuri emme". See sellex...jääme ootama neid nii.nim. parimaid taastusravivõimalusi, mida lubataxe pakkuda:P
Oleme esimese jõulupeogi juba ära pidanud. See toimus taastusravi vastas Blue Holmi kõrtsus, mis oli seoses puuetega inimeste päeva tähistamisega. Kuna see jooxeb nii kenasti sisse advendiajaga, siis on just tore ka jõulupidu pidada. Rauno jaox jäi pidu lahjax ja igavax, kuid siiski....Parimad peod on alles ees:) Praegu on Haapsalus ka Rauno südametüdrukud, Kelly ja Chrity n. päevad mööduvad lõbusamalt. Pisipiiga läheb iga korraga asjalikumax, mis on ka nagu loomulik aga kui päevast-päeva kõrval ei ole, siis on kohe eriti aru saada. Rauno on oma tüdrukute üle väga uhke ja Hedit polex nagu Tema elus olnudki. Ehk ei olnud see ka nii tõsine suhe....ja kui oligi, siis liiga toores ehk(õnnetuse eel). Silmarõõmu oli ju vaja;) Homme lähevad Chrity ja Kelly ära, kuid aastavahetusex tulevad nad taas Rauno juurde. Jõulu kingitused tõid päkapikud juba ära aga headel lastel käivad need ju mitu korda:D Jõuludex seekord olidki nati teisemad plaanid meie perel, kuna Peetril tuleb esimene tõeline juubel, siis teeme ühe suurema olengu maal, Matsalus. Sinna õnnex veel aega on ja orkunnix on mul piisavalt mahti.
Et ma homseid asju nüüd ei unustax - hambaarstile number kinni panna(enadle), tähtsaim aga mille ma pidevalt unustan on, et Raunole TAXI film viia n. mingid küpsised näkitsemisex.