ikka unistuste poole....

Inimeste õiglusmeelt ei tasu alahinnata ja muidu kuivetunud n. pikameelne Eestlane võib hoolida ka naabrist. Olen ülimalt rahul, et tegin suu lahti õiges kohas ja nüüd on ka kohalik leht kenasti kajastanud hooldajatoetuse ära võtmisest n. näotust majandamisest rahadega linnavalistuses. Harva, kui ma lehes kuskil kommin, kuid nüüd tegin seda taas. Nii mõnelegi, kes pole asjaga kursis n. pole seda teemat õppinud, jääb kogu jutt ehk küünilisex sentide tagaajamisex, kuid asi on väga tõsine. Hooldajad pereliikmed ei saa käia tööl, ei saa omale lubada puhkust ja kui omal pensi aeg käes, siis mille eest sa oma hooldust nõuaxid, kui pole ühtegi sammast( ja kui sa nii väärika vanuseni üldse jõuada):P See oli nii tibatilluke summa, et näib narr lokku lüüa aga väike lisa oli see näitex hooldusvahendite soetamisel, mille doteerimine on ka igakuiselt küsitav....j.n.e, j.n.e, j.n.e....

Reede tulime taastusravist ja kui me teadsime, et me saame järgmine nädal ambulatoorselt ravil käima hakata, siis pidime pettuma, kuna asjad ei käivat JÄLLE nii?!:S Nördimus suur, kuna juba mitmendat korda ei võimaldata Raunole logopeedi, mis on väga oluline ja nüüd takerdub ka veel ambulatoorne käimine. Nimelt juba eelmine kord, kui Pärnust tulime, sai nagu Õilmega räägitud, et kindlustus on nõus meie käimised kinni maxma, mille peale proua Dr. teatas, et ajab asjad korda. Lubas veel ka logopeedi sebida aga ei midagi....Nüüd kui Õilme ise haige ja Malle teda asendamas, on kõik alguses tagasi - ei logopeedi ega võimalust kodust treeningsaalis käia. Pean neil tõsiselt laskma oma süsteemi uurida, sest selline jorutamine ei ole ühelegi patsiendile kasulik. Muidu oli ju täitsa vinx-vonx, sest Rauno sai kõva praktika rulaatoriga käimisel ja kodus käib Ta juba kindlamalt ka iseseisvalt. Pesemine jäi muidugi unarusse, sest selle 5 päeva jooxul ei tuldud selle peale, et inimesel on vaja ka dušši all käia. Näo ja hambapesuga saab poiss ju hakkama n. isegi habeme ajamisega aga üldise pesu ajal tulex olla siiski Talle abix. Õnnex pole 5 päeva nagu 5 kuud ja kodus käisime kohe vannis.

Reede õhtu otsustasime minna uude kaubanduskeskusesse, kuid poodides oli nii palju raffast, et tulime sealt mõne ajapärast juba ära. Rolf jn. kepsutas just parasjagu laval, titepunnid lippasid õhupallimeres n. melu oli suurejooneline. Rauno nägi paari tuttavatki, kuid see ei tekitanud ka lisa turvatunnet sinna pikemalt jääda. Läxime hoopis pizzeeriasse n. hiljem koju. Otsutasime Rannarootsi keskusesse poolema minna järgmine päev.

Laupäeva hommikul haigutades panime paika, et käime Taeblas sugulaste pool korra. Rauno soovis oma püxte materjale ja samas sai ka torditatud, kuna peretütrel on sünnipäev tulemas. Viisime ka Taivo hauale inglikese valvesse n. süütasime küünla. Tagasiteel aga üritasime reedese, pooleli jäänud ürituse lõpule viia ja poodlesime uues selveris. Rauno nautis seekord šhoppamist sajaga. Mida kõike Ta omale korvi ei kuhjanud:D Ostud tehtud, tegime tibutuuri veel linnas ja saime õmbleja juurestki läbi lipsatud n. mõõdud antud. Raunole oli see päeva lõpus nagu kirss tordil - Tema üx unistustest hakkab ilmet võtma.

....nagu lennates

Pilt on tehtud (20.märts), Pärnus, Terviseparadiisi katuselt, vaatega merele. Seal toimus meil THINK-i aastakoosolek ja loengud, kus ma küll poole pealt jalga lasin, sest Tõrvas ootas üx juubeliüritus.....nagu lennates;)

Tegelikult kisub kiirex täna veitsa aga mõtlesin, et kriban paar rida kärmeltelt, kuna muidu jääbki kirjutamata. Väike vihje veel siia, et esmaspäeval kui oli IRL-i naiskogu koosolek, siis kittusin ära, mida meie linnavalitsus hooldajatoetusega tegi ja see oli nii mõnelegi šhokk....Eeeh, ja esmaspäeva hommikul oli veel Läänemaa Puuetega Inimeste Koja koosolek, mis ligadi-logadi-üle-jala vist taheti ära teha aga ma sain ka seal suud pruukida. Mul võib ju olla eriarvamusi....

Rauno on esmaspäevast olnud kenasti taastusravis, kus me andsime ära lõplikult oma ratastooli n. nüüd kimab Ta seal ringi rulaatoriga. Taas saime oma pöidlahoidjaid üllatada. Õilme asemel on raviarstix seekorda Malle Pakanen, kes tegi väga põhjaliku vastuvõtu ja kontrollis Rauno otsast lõpuni läbi ja kõik jutud ajas ta Raunoga ise. Raviplaan sai paika koos massažidega, mida Rauno eriti ei soovi, kuid kätele Ta siiski soostus mudimist võtma;) Palatikaaslasex saime ühe tutava papi, keda mina ikka olen aegajalt vaatamas käinud, kui ta tastusravis sees on. Kuna inimene on Rakverest pärit, siis on hea, kui keegi aegajalt teda külastab ja uurib soovide kohta. Rauno muidugi väga ei suhtle ilmselt temaga ja istub enamasti arvutis, kuid kindlasti saavad nad omavahel hakkama. Peangi viima neile täna kohvi juurde. Rauno on ju jube koffijoodika ja kui veel naabrile ka soov jagada, siis pole ime, et kohvi juba otsas:D Käisin muidu eile ka nende juurest sipsti läbi, kuid siis ma veel ei teadnud, et neil kohvivarud otsas. Olin küll tiba tõbine aga siiski läxin ma maskiga taastusravisse ja viisin tegevusterapeutidele ühe käeliste harjutuste raami, mida Rauno kodus ei kasuta aga seal läheb seda kindlasti vaja.....Edasi läxin ma aga ise mööda tohtreid luusima. Kus see külmetus küll tuli, pole õrna aimugi. Igatahes esmaspäev vasta teisipäeva, kui tööl olin, tundsin, et kurk on kuidagi neelates valus. Hommikul aga ei saanud ma suud lahti, sest lõualuud olid nii valusad ja suisa raksusid. Tõmbasin traati perearstile, kus sain aja järgmisex päevax, senix aga soovitati kurgubastille lutsutada. Ex ma leotasin neid siis suus, kuni Kati mulle külla saabus. Katrin käis nüüd Haapsalus vist üle kahe aasta tagasi - uskumatu. Loomulikult oli vaja seda traditsiooniliselt tähistada ja nii me siis poes veitsa tuuritasimegi n. lõpux maandusime koju rikkaliku noosiga, kus ei puudunud šampanja. Juttu jätkus meil öösel kella 3-ni, kuid homikul ärgates olime me siiski väga reipad. Veidi ehk uimasus siiski piinas aga see oli ikka kinni ilmselt minu tervises. Hommikul oli mul suisa mädaplekk kurgus, kuid kui perearsti juures olin, siis seda juba polnud ja kurgust võetud proovid ka midagi hullu ei näidanud. Võibolla ka sellest, et olin just vahetult enne perearstile minekut käinud kurgukvartsi saamas. See ei maxa suurt midagi aga on väga tõhus. Kopsud on mul puhtad ja midagi olulist ma ju ei kurda, kuid mingi haigusevimm susiseb vaixelt ja oli isegi kerge palaviku tekitanud, mida ma ise ei tunne aga kraadiklaas seda siiski näitas. Mis siis ikka....tuhistan kurku nüüd hexsorali, lutsin komme, valupuhul kahman tabletikese ja küll see möödub. A' kvartsi käin ma ikka võtmas kuni homseni, siis on asi kindlam:) ja homme tuleb juba Rauno ka koju. Lähen pakin nüüd nodi kokku, mis Raunts tänasex tellis, siis käin füsoteraapia kabinetist läbi. Kl 13.00 hakka juba loeng tegevusteraapia osatähtsusest, enne mida on vaja poes käia. Hiljem vaja kodu veidi tupsida ja õhtul juba tööle. Kui õhtul tööl rahulik, siis on hea nuputada, mida sooja nädalavahetusega peale hakata.

tilkumisest on asi kaugel...soliseb- HOMME ALGAB KEVAD!

(pildil Rauno uued texad)

Kevad murrab täiega ...räästad solisevad lausa ja Rauno nina tilgub:P Rauno esimene tõeline nohu, mille Ta ilmselt õues pingil istudes omale külge korjas. Võimalik, et ma ka ise selle nohu Talle tuulutasin, sest toas on aknad pidevalt pärani. Kui veel raffast ka rohkem elamises on, siis päikesest kuumax köetud toas pole midagi hingata. Aga tühja sest nohust, nüüd teeb poiss vähemalt puhumise harjutusi, kui nina nuuskab:P Nüüd lihtsalt peab, vabatahtlikult ei saanud ju hakkama;) Nina alune oli küll esimesel õhtul juba tublisti punasex nuusatud - ei mäletagi, millal omal selline nohu olex olnud. Kui Svenn käis nõelu panemas, siis surkas ka tatise nina jaox paar nõela. Uskumisega pole siin küll mingit pistmist, asi lihtsalt on nii, et järgmine päev juba andis nohu järele. Vahepeal sain ma postimüügist kätte ka Raunole tellitud ravikindad ja sokid. Need kindad on nagu on, ei midagi erilist aga need sokid on küll lahedad. Omalgi mõnus neid vahel jalga panna, kui keps vässune. Nimelt neil sokidel puuduvad varba kohad, nagu kingad lahtiste ninadega, kuid iga varba vahel on pehme eraldus sein. Ütleme siis nii, et nagu plätudel on varbavahe, kuid sokkidel on see kõikidel varvastel. Laiali paigutatud varbad tekitavad sellise mõnusa lõõgastumise tunde....täitsa asised sokid igatahes. Eile käisin ma Raunole reivi püxte õmblejat otsimas ja loomulikult ma ka leidsin. See saab sellele õmblejale olema uus väljakutse, kuna ta pole selliseid püxe kunagi teinud. Püxid ise on täitsa efektsed muidu, kuid tõepoolest vaid reivimisex, kuna need on alt 80cm laiad ja kõiksugu neoon- ja helkurpaeltega ehitud. Rauno räägib neist püxtest juba mingi pool aastat järjepanu ja kindlasti tahab Ta neis AirportJamile minna. Rauno oli juba sellest õmbleja leidmise uudisest nii leilis, et olex kohe tahtnud mõõtusid minna andma. Rahustasin Ta maha ja ütlesin, et aega on selle kiire asjaga ja pakkusin hoopis Müüriääre kohvikust toodud bezee-vaarika rulli, mis on ülivõrdes, ülihääää, mmmmm.....Kuna Rauntsil oli nohune olemine, siis ma teda duššama ei kupatanud ja läxime täna pekise peaga juuxurisse. Ega selles polegi midagi imelikku, kui musta peaga juuxurisse minnaxe aga nii oleme me alati aega säästnud, kuid ega kiiret ju ka polnud ja mis ikka põdeda. Sonx oli vaja igaljuhul pähe saada, sest läxime ju uusi passi ja IDkaardi pilte tegema. Klõpsisime paar portree pilti ka, kui juba klõpsimisex läx. Suutsime paljusid üllatada, kui meid jalutamas nähti, sest selle ettevõtmise me tegime kõik ilma ratastoolita. Rauno käis rahulikult minu käevangus, kuid koju jõudes oli Ta ikka üsna läbi. Pole midagi öelda, on ikka tubli küll:))) Täna helistas ka Ema Riccarda n. uuris, kuidas meil läheb ja tuletas meelde, et täna, aasta tagasi, käisid nad Rauno haigevoodi juures Haapsalus palvetamas. Meenutadagi on raske, kui kohutavas seisus siis Rauno oli ja mis on saanud tänasex?! See on IME ja Ema Riccarda arvas, et sellest peax kirjutama lausa ehk Vatikani, kus selliste juhtumitega tegeletaxe n. äkki on võimalus, et Eesti saab läbi selle omale kaitsepühaku.....See kõik on minu jaox suht kauge teema ja ma ei tea, kuidas neid asju aetaxe aga ma olex küll nõus Õdesid aitama igati. Pealegi on nädalapärast Ülestõusmispühad ja see kõik läheb ilusti teemasse;))

Homme jääb Rauno vanaemaga koju, sest meie Petsiga läheme rändama. Pets moosis juba Gunnarigi ära, et tuleb meile sofrix, kuna tegelikult tahax öösex koju tagasi jõuda. Minu esimene üritus on Pärnus, kus on THINK'i aastakoosolek ja seal läheb mingi 3h. Edasi peame minema Tõrva juubelile n. kui seal ametlikum osa läbi saab ja mõned dringid juubilari tervisex võetud, tulebki end taas kodupoole sättida. Õnnex lubati kevadist ilma nagu kevade algus ka olema peab. HOMME ALGAB KEVAD!!!!!!!!!

õhus on tuntavalt kevadet

(pildil: üx komplekt Rauno külalisi nädalavahetusest)

Aknad on kõik eranditult avatud, sest toad on ülisoojad, kuna päike sirab enamus päevast tuppa - mõnus! Õhus on kevade lõhna....

Täna oli ilus äratus. Rauno helistas mulle magamistuppa, et Südameasjad hakkavad kohe. See on britidel üx õnnestunud seriaal, mida me vaatame koos Raunoga ajast, mil Ta õnnetusest toibuma hakkas. Hommikuse pudrutamise kõrvalt otsisime aga invaru kodulehelt omale uut riistapuud liikumisex, sest ratastooli aeg hakkab läbi saama. Käia on vaja! Kuna ratastega tugiraame on igas erinevas variandis, siis on ikka parem, kui saab need enne läbiproovida. Otsustasime kohapeale end vedada ja neid veidi näppida. Rauno on tõeline asjatundja, valis omale üsna kärmelt abilise välja ja kärutasime veid mööda taastusravi sellega juba ringi. Käisime Õilme juures, et meelede tuletada meie tulekut. Vahest tundub doktor üsna tuulepea, kuid seda ka arusaadavatel põhjustel, kuna patsiente on tõesti palju. Mõnda aega istusime taastusravi kohvikus, kus nägime oma vanu tuttavaid ja läkutasime maast ja ilmast. Nii mõnigi poiss on hakanud huvitundma Dr.Koltsi ravide kohta, sest Raunole on Pärnus ravil käimine muljetavaldanud läbi tulemuste, kui ka lihtsalt keskonna vaheldusemõttes. Svenn'gi kiitis stimulatsiooni ravi, mida Tema sai küll sügaval vene ajal Leningradis, kuid nüüd olex see nagu taas avastatud. Svenn teab hulgi rääkida kogemustest, millest paljudel jääb vajaka. Esitex on mehel kõva haridus, plus pikk elukogemus invasüsteemis, mille vedamist just tema Haapsalus alustas. Ma soovix temalt õppida, et meie invaühingut aidata taas aktiivsemax muuta....Poisid pidid lõpux ikkagi oma teraapiatesse minema ja meiegi luristasime oma koffid lõpuni. Panime oma tugiraami lattu Raunot ootama, kuna hetkel pole sellega kodus midagi teha. Taastusravis aga on hea sellega vurada n. sinna minnes viime ka ratastooli lõplikult ära.

Üx imeline uudis ka: Pisike põnn, Tiiu lapselaps, keda ma vahepeal külastanud olen ja ta emmele väixeid näpunäiteid jaganud, on pea ümberõõtu kaotanud ja ei vaja esialgsetel andmetel operatsiooni. Kõige selle sõnum on.....Kõik mida Te siin elus teete, tehke armastusega!

tasa ja targu

Peale selle noore tütarlapse õnnetust Tallinnas, kus trolli oodates, tabas jääkamakas last, kes on nüüd üliraskes seisundis - tunnen end hellalt ja tahax nutta. See tõi mulle tunde tagasi, kui Raunoga õnnetus juhtus ja Tema koomas oleku aja mind justkui ei olnud...süda on paha lausa. Jumal, palun võta see koorem ja valu........

Tuligi meelde, et oma sissekandeid siin netiavarustes hakkasin ma ka just märtsis tegema, eelmine aasta. Olex mul ometigi olnud jõudu kõike algusest kirjutada. See kõik oli ränkraske ja lootusekiiri muud kui kustutati pidevalt. Olin sõna otsesesmõtes põlvili, kuid sisemine jõud sundis ka roomates edasi liikuma. Me ei jätnud päevagi Raunot üxi, kui Ta oli ka esimese korruse intensiivis, kus sai vaid tunnikese külastada päevajooxul. Mõtted ja palved olid Rauno ligi iga sekund. Mäletan ka seda, kui raske mul oli 20 päeval Eestist lahkuda, sest ma tahtsin vaid Rauno kõrval olla. Teised aga suutisd mind veenda, et ma ei saa hetkel midagi enamat teha, kui palvetada ja seda ma võixin kuskil kaugemal teha ja rahu saada kõigest....ilmselt olingi nii läbi. Mediteerisin merekaldal enamus ajast sellest nädalast. Eelviimasel "puhkepäeval" sain hea uudise, et Rauno hakkas ise hingama lõpux...suutsin vaid ulguda. Tagasi Eestisse naasedes läxin otsemat teed Rauno juurde. Ta oli esimeselt korruselt ära kolitud, kuid pilt oli suhteliselt sama. Kohutavad krambihood ja meeletud palavikud...suutsin isegi vahepeal end süüdistada, et olin Temast eemal olnud aga tervem mõistus koputas mu teadvust ja ütles, et ega enamat, kui praegugi, teha polex saanud - vaid kannatust ja aega! Seda siin meenutades, loodan siiralt selle noore tüdruku paranemist ja jõudu vanematele, kes selle koleda ajaga silmitsi on.

Minu Kallis Poeg on paranemas ja saabus eile just Pärnust taastusravilt. Seekord käis Ta siis isaga seal. Esimesed päevad ma ikka helistasin tihedamalt ja püüdsin asja kontrollida. Nii nagu arvasin, oli mu jutt kui hane selga vesi ja enamus asjadest oli Heinaril ikka sassis, kuid lõppudelõpux said nad kenasti hakkama ja ma rahunesin ka ise maha ega kontrollinud pidevalt. Rauno teatas tähtsalt, et isa pidas end uskumatult hästi üleval:P Isegi suitsetas vähem ja ei närveldanud. Selle peale küsisin, et kas lähed järgmine kord ka isaga, kuid vastusex sain, et ehk ülejärgmine kord. Järgmine kord tuled sina. Mina aga püüdsin uurida, et kui kõik oli tip-top ja isa saax töötuna paremini Temaga kaasas käia, siis tuli Raunolt resoluutne vastus, et jutul lõpp, kuna Tema on otsustanud. Peab mainima, et iseloom on Raunol endiselt minusse. Väga suuri muudatusi selle nädalaga siiski ei olnud, isegi mitte kõnes, mida ma salamisi ikkagi lootsin. Käed ehk olid tiba paremax muutunud. Kuna Raunol on üle pooleteise aasta möödas avariist, siis nüüd on see kiiremas tempos paranemine möödas ja peab kannatust varuma ja palju vaeva nägema, kuid paraneme kindlasti(Y) Tasa ja targu, kuskile pole ju kiiret. Oluline on see, et Rauno on meie keskel tagasi ja tegutsemas.

See nädalake, kui sain koduseid asju rohkem teha, sai ka täikale, nagu i-le täpp pandud.

„Mitte ainult asjad“
Läänamaa Invaühing ja Läänemaa Vähiühing koostöös Haapsalu Sotsiaalmajaga planeerivad korraldadal 1.aprillil, kl 13.00 TÄIKA. (spordisaalis, ka teistel vabadel pindadel)
Vahetame, ostame, müüme, jagame.
Jagada võib peale kodus kasutult seisvate asjade n. käsitöö ka heategusid, retsepte, töid, mis endal ülejõu käivad ja lihtsalt sõprust.
Stiilis „Teen sulle massazai kui laod mulle puid“
Kena oleks kui teatad ette oma tulekust, siis oskame arvestada ruumi ja laudade vajadusega tel. 47 35060 (Haapsalu Sotsiaalmaja)
Pakume omalt poolt teed
Avatud kohvik

Täitsa ok. ju?...enne aprilli, 25. märtsil jõuame veel ühe loengu teha....värki küll:))) aa' ja Ema Riccarda pani taas teele pakikese(auto täie kraami) turvakodusse, kui Peeter käis Pirital nunnakestele naistepäevax lilli viimas. Riidekaup, mis omanike ei leidnud on nüüd küll selline träni, mis täikal, kui rusikas silmaauku;) Ise otsisin kodus juba käekellad välja(elukese jooxul kogunenud), millega sinna hangeldama lähen ja oma saadud tulu panen ma Vähiühingu arvele. Tulgu seda või natuke aga asi seegi.

Pean veel siia kribama, et Eesti Laulu valik oli nagu meie võit:D Meie peres oli küll Iiris üx favoriite, kuid kui tuli taas hääletada, siis võidulaul sai parim! Mulle meeldivad sellised ülekanded telkarist, mis panevad kogu seltskonna kaasa elama ja tekitavad diskusioone. Väike seltskondlik rüübe koos näxidega ja jälle üx tore õhtu olemas;)Täna on Raunol oodata külalisi ja ka homme - nädalavahetus sisustatud!

oi, sip-sip-sip...;)

Vaixelt nikerdamist nii palju, et siia pole nagu mahti kuidagi kribada. See ei ole üldse kooramav ja tekitab pigem sellise mõnusa ohkamis, kui saad mõnele tegemisele ristikese ära märkida. Järgmine nädal on minu nädal, võimalik, et ka tegus. Pakkisin juba eile Rauno staffi kokku, sest täna sõidab Ta koos isaga Pärnusse, Tervisesse. Väike koolitus mulle, mitte mõtlemax ainult Raunole ja usun, et suudan seda võtta kui puhkust. Loodan, et Pärnus olek mõjub Heinarile ka nagu puhkus, sest keskonna muutus peax igati kasux tulema. Mitte, et ma hullult muretsex Heinari pärast - kaugel sellest. Heinar just helistas ja küsis, mis ta sinna kõik kaasa võtma peab, lootes vist hullult vaba aega saada ja ujuda n. tennist mängida v. siis piljartsi...unistagu edasi :D Kavatsen talle terve epistli kaasa kribada, mis ta peab silmaspidama Raunoga olles, sest ta vist ei kujuta ettegi :P

Raunol on nüüd nädalavahetuses tüdrukud külas olnud, mis on silmagagi nähes hästi mõjunud. Rauno püüab rohkem rääkida ja ise tegutseda. Chrity oli nii väge täis, et läx Raunoga isegi läbi lume ratastooliga linnapeale kolama. Kange mutt, mis ma oskan kosta:P Hakkama saadi igatahes ja rahulolu missugune. Tibule shopati tibinänni ja käidi hiinakas söömas. Eile(laup.)jätsime noored õhtul üxi koju ja läxime naistepäeva ettetähistades, Petsiga Blue Holm'i, sööma ja ühtlasi sai ka Marju Länikut kuulatud. Noortele sai koju filmide kõrvale pizzat tellitud aga mina jäin kõrtsus oma lemmikute juurde. Nagu tavaliselt võtan ma omale juustuklimpidega angerjasupi n. desserdix briejuustu lehttaignas millel on maasikakaste. Pets oli ka seekord kalasõber ja võttis kreveti-avogaado salati n. praex võikala, mis oli väääääga brooo(Y) Parkisime oma maod maani ja ei jaksanud kepsutadagi. Libistasime lihtsalt kokteile hiljem ja nautisime õhtut. Rauno kinkis oma tüdrukutele naistepäevax ühe armsa pildi, mille lasime "kapatada", rafaello komme, Kellyle armsa kiisuga T-särgi, Chrityle tiba kosmeetikat. Mamma käis ka veel õhtul ja tõi kingilisa. Vana-vanaema on meil peres nagu jõulvana, alati on kotiga nänni:D

A'tegusast nädalast rääkides....üx kurvem pool oli vast see, et Haapsalu linn otsustas nüüd ka lõpux hooldajatasu likvideerida, kuid õnnex päris tühjade kätega vast abivajajad ei jää, kuna kompensatsiooni saab küsida, avaldust tehes, nii nagu ühekodrsetoetuse saamis kordki seda ettenäeb. Kummaline on see, et samas tehaxe Kaia Kanapile 100 tuhhine rahasüst, kui sandid peavad oma piskustki loobuma. Mitte, et ma aravax, et Kaia pole seda toetust väärt, kuid ajastus on küll lame, pehmelt öeldes. Hea on aga see, et MTÜ rahad hakkasid liikuma ja meil on kohe esimene loeng tulemas, tegevusteraapia olulisusest. Vaixelt susiseb ka projekt "sotsiaal täika", mille idee mul tuli kirbukatest, kus vähekindlustatuil on võimalus omale veitsa teenida. Nii, kui Madis nimetas sõna täika, hakkas Kajal üritusest pilt kooruma, kus idee võix olla ka selles, et inimesed vahendavad oma sotsiaalsemat teenuste poolt. Näitex: "Sina masseerid minu selja, mina aitan sul puid riita laduda" - lahe ju :D Kõik ei koosne siin elus ju asjadest ja just seda poolt rõhutades.....igati väärt mõte mu arust. Rääkisin neist ja paljudest teistestki asjadest ka oma Vähiühingu liikmetega, ka neile tundus see väga lahe idee. Panime paika ka oma suvelaagrite kuupäevad ja rääkisime veidi seda raha poolt kah, sest rahastamine on jäänud ikka suht kesisex. Õnnex on ühingus kõik väga hakkajad ja mõistvad n. kui meil on vaja tegevuses rohkem omaosalust, siis hakkama aegsasti koguma. Nii ta kahjux on, et "masu" puudutab kõiki ja sellega lihtsalt tuleb arvestada.