tasa ja targu

Peale selle noore tütarlapse õnnetust Tallinnas, kus trolli oodates, tabas jääkamakas last, kes on nüüd üliraskes seisundis - tunnen end hellalt ja tahax nutta. See tõi mulle tunde tagasi, kui Raunoga õnnetus juhtus ja Tema koomas oleku aja mind justkui ei olnud...süda on paha lausa. Jumal, palun võta see koorem ja valu........

Tuligi meelde, et oma sissekandeid siin netiavarustes hakkasin ma ka just märtsis tegema, eelmine aasta. Olex mul ometigi olnud jõudu kõike algusest kirjutada. See kõik oli ränkraske ja lootusekiiri muud kui kustutati pidevalt. Olin sõna otsesesmõtes põlvili, kuid sisemine jõud sundis ka roomates edasi liikuma. Me ei jätnud päevagi Raunot üxi, kui Ta oli ka esimese korruse intensiivis, kus sai vaid tunnikese külastada päevajooxul. Mõtted ja palved olid Rauno ligi iga sekund. Mäletan ka seda, kui raske mul oli 20 päeval Eestist lahkuda, sest ma tahtsin vaid Rauno kõrval olla. Teised aga suutisd mind veenda, et ma ei saa hetkel midagi enamat teha, kui palvetada ja seda ma võixin kuskil kaugemal teha ja rahu saada kõigest....ilmselt olingi nii läbi. Mediteerisin merekaldal enamus ajast sellest nädalast. Eelviimasel "puhkepäeval" sain hea uudise, et Rauno hakkas ise hingama lõpux...suutsin vaid ulguda. Tagasi Eestisse naasedes läxin otsemat teed Rauno juurde. Ta oli esimeselt korruselt ära kolitud, kuid pilt oli suhteliselt sama. Kohutavad krambihood ja meeletud palavikud...suutsin isegi vahepeal end süüdistada, et olin Temast eemal olnud aga tervem mõistus koputas mu teadvust ja ütles, et ega enamat, kui praegugi, teha polex saanud - vaid kannatust ja aega! Seda siin meenutades, loodan siiralt selle noore tüdruku paranemist ja jõudu vanematele, kes selle koleda ajaga silmitsi on.

Minu Kallis Poeg on paranemas ja saabus eile just Pärnust taastusravilt. Seekord käis Ta siis isaga seal. Esimesed päevad ma ikka helistasin tihedamalt ja püüdsin asja kontrollida. Nii nagu arvasin, oli mu jutt kui hane selga vesi ja enamus asjadest oli Heinaril ikka sassis, kuid lõppudelõpux said nad kenasti hakkama ja ma rahunesin ka ise maha ega kontrollinud pidevalt. Rauno teatas tähtsalt, et isa pidas end uskumatult hästi üleval:P Isegi suitsetas vähem ja ei närveldanud. Selle peale küsisin, et kas lähed järgmine kord ka isaga, kuid vastusex sain, et ehk ülejärgmine kord. Järgmine kord tuled sina. Mina aga püüdsin uurida, et kui kõik oli tip-top ja isa saax töötuna paremini Temaga kaasas käia, siis tuli Raunolt resoluutne vastus, et jutul lõpp, kuna Tema on otsustanud. Peab mainima, et iseloom on Raunol endiselt minusse. Väga suuri muudatusi selle nädalaga siiski ei olnud, isegi mitte kõnes, mida ma salamisi ikkagi lootsin. Käed ehk olid tiba paremax muutunud. Kuna Raunol on üle pooleteise aasta möödas avariist, siis nüüd on see kiiremas tempos paranemine möödas ja peab kannatust varuma ja palju vaeva nägema, kuid paraneme kindlasti(Y) Tasa ja targu, kuskile pole ju kiiret. Oluline on see, et Rauno on meie keskel tagasi ja tegutsemas.

See nädalake, kui sain koduseid asju rohkem teha, sai ka täikale, nagu i-le täpp pandud.

„Mitte ainult asjad“
Läänamaa Invaühing ja Läänemaa Vähiühing koostöös Haapsalu Sotsiaalmajaga planeerivad korraldadal 1.aprillil, kl 13.00 TÄIKA. (spordisaalis, ka teistel vabadel pindadel)
Vahetame, ostame, müüme, jagame.
Jagada võib peale kodus kasutult seisvate asjade n. käsitöö ka heategusid, retsepte, töid, mis endal ülejõu käivad ja lihtsalt sõprust.
Stiilis „Teen sulle massazai kui laod mulle puid“
Kena oleks kui teatad ette oma tulekust, siis oskame arvestada ruumi ja laudade vajadusega tel. 47 35060 (Haapsalu Sotsiaalmaja)
Pakume omalt poolt teed
Avatud kohvik

Täitsa ok. ju?...enne aprilli, 25. märtsil jõuame veel ühe loengu teha....värki küll:))) aa' ja Ema Riccarda pani taas teele pakikese(auto täie kraami) turvakodusse, kui Peeter käis Pirital nunnakestele naistepäevax lilli viimas. Riidekaup, mis omanike ei leidnud on nüüd küll selline träni, mis täikal, kui rusikas silmaauku;) Ise otsisin kodus juba käekellad välja(elukese jooxul kogunenud), millega sinna hangeldama lähen ja oma saadud tulu panen ma Vähiühingu arvele. Tulgu seda või natuke aga asi seegi.

Pean veel siia kribama, et Eesti Laulu valik oli nagu meie võit:D Meie peres oli küll Iiris üx favoriite, kuid kui tuli taas hääletada, siis võidulaul sai parim! Mulle meeldivad sellised ülekanded telkarist, mis panevad kogu seltskonna kaasa elama ja tekitavad diskusioone. Väike seltskondlik rüübe koos näxidega ja jälle üx tore õhtu olemas;)Täna on Raunol oodata külalisi ja ka homme - nädalavahetus sisustatud!