Kuum kevad, mis on nagu suvi. Kuum teema, Rauno reivikad, mida kaunistavad nüüd Margiti disainitud "snuupi" nimed, püxte all-äärtes. Kuumax on köetud minu temperament, kuna kavatsen edasikaevata Rauno puudeastme vastuse, mis on hetkeseisul raske, kuid peax olema sügav. Väideti, et vaid voodihaiged saavad sügavapuude - mingu pekki! See väike ametnike "kala" ei riku veel meie olemist, kurta ju pole tegelikult meil midagi. Veidi on ehk kummaline olla, kuna eilsest on Peeter Viljandis tööl ja kui aknast välja vaatan ja näen autot aga Peetrit pole, siis on korrax segane tunne. Lubasin omale, et hakkan nüüd voodis laiutama aga hommikul ärkan ikka nagu kirp oma poolel - kohanemisraskused vist:P
Rauno on nüüd kenasti olnud heatujuline, kuid vaidlemiskomme on rohkem süvenenud(taaskasvav isiksus). Svenni nõeltest on kindlasti abi olnud, et poisi meeleolu on püsivalt OK olnu. Päevad ise on ka tegelikult siiani väga positiivsed olnud. Sõbrad on vahepeal külas käinud. Väljas käies oleme palju tuttavaid näinud ja lobisenud kohvikutes. Shopanud oleme ka vahepeal jälle, kuna Rauno on suht edev ikka. Hullult oli vaja Nike särki - ei saa ma sellest aru. Poes meeldib sellel mehel käia. Ostukorv on alati hunnikus tema valikutest. Seda on vaja proovida ja toda on vaja proovida. Võimalik, et kõik maitsed ja elamused tuleb Tal uuesti jäädvustada v. siis taas proovides kinnitada.
Täna oli meil ambulatoorselt viimane võimlemine, kuid taastusravikeskusesse on meil see nädal veel asja. Neljapäeva hommikul kl. 9.00 läheme mõlemad rehabilitatsiooniplaani tegema ja 10.30 on Rauntsil veel logopeedi juurde vaja minna. Peaxime Mariinale viima pisikingituse, kuna ta on väga südamega asja juures, mis muidugi ongi tema töö, kuid ta ostab isikliku raha eest suupilli, et katsetada, kas see Rauno kõnesse kasu toob....ja palju muudki. Rauno laseb täna omale siilika lõigata, kui vanaema õhtul tuleb ja võtab juuxelõikusmasina kaasa. Mina lähen ju tööle n. et Rauno päris omapäi nii pikalt polex, siis tuleb meie asendamatu vanaema lapsehoidjax. Mis teha... nii peab lihtsalt, et mul ema sätib oma tööd ja asjad meie järgi, kuigi tal ju omalgi on minu isa(insuldihaige) näol, nagu väikelaps aga õhtuti on õnnex vennas Tiit kodus. Mis küll teevad need, kel pole toetavat pere? Selle jutu peale tuli mul meelde, et Guno käis eile külas ja ta üllatas mind uudisega, et keegi oli pannud mind aasta-ema nominendix, kuid seal olevat mingid kriteerjumid mille järgi neid valitaxe. AGA see polex pooltki nii, kui mul ei olex sellist toetusringkonda ümber ja see tiitel olex liig, mis liig. Iga ema annax oma lapse nimel kõik ja teex, mis suudax!
Tellisime neljapäevax ka teise puugivaktsiini Raunole, mille laseme teha seekord taastusravis, mitte perearsti juures, kuna nii saame veidi sootsamalt. PS. see pole koonerdamine vaid, kui on võimalus veidi säästa, siis mix ka mitte. Mis siis veel....eee, lilli olen ümberistutanud vahepeal, mõned ühingu asjaajamised on jonxu saanud, tulemas on vennapoja sünnipäev, Merka sünnipäevgi, mis kattub ühe toreda bluusi üritusega kokku. Loodan, et mu kallis kaasa viitsib need üritused minuga ikka kaasateha, peale selle, et ta peab jõudma maal ka veevärki putitamas käi. Ei ole see meeste elu kerge midagi;) Järgmine nädal siis Pärnu! - Elu keeb nagu saunakatel - KUUM
No comments:
Post a Comment