Nüüd siis rahulikumas tempos…Kuna bloginduse olen ma sättinud rohkem Rauno tegemistest ja arengust, siis annate ehk andex, et väga pikalt suguvõsakokkutulekust ei kriba, kuid see on nüüd tehtud ja peetud. 25-27 juuni oli ka ilmapoolest just see õige. Reede ennelõunat käisime Svenni juures seansil, peale mida kimasime kohe maale. Tiit ja Maret aitasid viimaseid tolmutamisi teha ja oligi aeg sugulastel kogunemisex. Üle poole rahva oli esimesex päevax kohal ja eelsoojendus tasemel. Laupäeva lõunax oli enamus isapoolsest suguseltsist kohal ja me võtsime lastega ette tee naabruses asuvasse „Ranna rantsosse“. Kogu see pere seal talus on väga sõbralik, nii ka kõik loomad. Lapsed exkursissid üle tunni loomade juures enne, kui ratsutama mindi. Mõned lapsed väsisid nii ära, et tegid väixe uinaku. Need kes ei maganud, tegelesid kõiksugu asjadega….igaüx võis olla toimkonnas, kes soovi avaldas. Kes kööki ei mahtunud, toimetas õues grillides v. suurel pannil pannikaid küpsetades. Mina tegelesin enamasti lauakattega, mis vajas pidevat värskendamist. Kes aga toimkonda ei mahtunud, veetsid aega kuidagi teisiti, näitex jalkat tagudes, sulgpalli mängides, puukarkudel ukerdades, seebimulle tehes, pilli mängides, lauldes….no mida iganes, ka niisama lesides;) Mingi aeg süütasime suure lõkke, kuhu kõigil oli võimalus loopida kände ja roikaid, visualiseerides „paha“ mis lihtsalt ära põletataxe. Kui lõke juba rahulikum oli, siis tuli grupipilt. Hilisemad tegevused olid saun ja ilutulestik. Öised nokkijad mängisid veel isegi seltskonnamänge, sest und lihtsalt polnud:D Pühapäev oligi juba otste kokkutõmbamise päev. Enne koju sõitu otsustas nii mõnigi veel ümbruse vaatamisväärsustega tutvuda. Ühiselt sai elamine kraamitud ja sellekäigus arutatud, et üritust võix korrata. Mix ka mitte! – minugi poolest. Raunole oli kokukas ka just kui treening, kuna Ta sai megalt suhelda ja pidi ju püüdma selgemini rääkida. Ringi tatsamisest ma parem ei räägi, sest ringisiblimise maad oli hullult. Oli ka kukkumisi mätaste vahel, kuid ei midagi traagilist. Koju jõudes olime kõik ikka suht tossud, kuid mõnus oli olla. Mina hakkasin kohe pilte nagisse laadima ja vaheldusex kohvrit pakkima, kuna järgmine päev oli vaja juba pealinnas olla taastusravis. Peeter noppis kah oma stafi kokku ja põrutas Viljandisse. Raunts kobis veel õhtul hiljem vanni, sest ta ei viitsi hommikul nii vara tõusta, et end lopsida. Mina jätsin selle töö hommikux, sest ma sain alles oma tegemised tehtud kella kahex öösel. Esmaspäeva hommikul Tallinna poole sõites, osalesin ma esimest korda elus „ühend pasunakooris“, kus kõik puhusid, mis tegi mulle nii palju nalja. Nii vanax on vaja elda, et ka sellisel aktsioonil osaleda:D Tegelt üsna hea aeg ju autojuhte kontrollida, peale pikka ja pidust nädalavahetust. Adelisse jõudsime kenasti, kus administraator-vanaema Ziina meid juba naeratades ootas ja ütles, et teie tuba on kenasti ootamas. Kolisime sisse n. Rauno näitas end taastusravitiimile ja püha üritus võis alata. Kohe teraapiatesse, ajad paika n. nii terve töönädal. Rauno oli väga vapper kõnnirobotis, peale mitmeid teraapiaid. Väites, et Ta pole väsinud ja võix pikemalt käia. Peale kõnnirobotis käimist otsustasime minna Suurupisse, kuna ilm oi tõeliselt ilus ja patt olex linnas passida. Tegime väixe poetuuri ja maandusime Mare ja Reinu juures, kus Gaili juba Kennuga ees olid. Nööpisime veini lahti ja nautlesime. Sussutasime grillil ja maiustasime Pavlovi tordiga. Tegelikult oli Rauno ikka õhtux suht kutupiilu;) Täna hommikul startisime kl.8 , et jõuda hommikusöögile taastusravis. Algas taas uus päev. Füsioterapeut Eveli kiitis Raunot, et ta on vahepeal kenasti arenenud n. nüüd panevad nad rõhu seekord ülakehale ja kätele, kuna kõnnirobotis saab Ta jalgadele piisava koormuse. Raunts käib üle kilomeetri ja graafika kuvaril jooxeb päris hästi. Täna saime veel logopeedi ajad ka, seal hakataxe näomassaaž tegema, et spastikat vähem olex. Jummel, kui me täna tuisu tänavale sõitma hakkasime, tekitasin liiklusohtliku olukorra ühel ristmikul(millel pikalt peatuda ei taha) mille eest palusin Raunolt vabandust – ma kohe oskan šokeerida:P Tuisust, Teaduspargisse suundudes, tegime Magistralis ühe šhopingu, kuna Piritale minnes oli külakosti vaja. Sõime oma ööbimiskohas õhtusöögi ära ja sättisime end minekule. Jõudsime kloostri juurde täpselt Kassoga ühel ajal. Ema Riccaredal on alati siiralt heameel, kui me kohtume aga Kasso oli talle üllatusex, kuna teda nägi Ema vist paar aastat tagasi viimati. Juttu jagus meil kauemax, kui olime plaaninud. Masu on ka nunnakesi tabanud, neil on väga reaske majandada, kui kliente pole. Klooster tegeleb ju majutuse n. konverentsidega, kuid nende vananenud kodulehelt on värsket infot raske saada. Kui pole neil enne klient olnud, siis ei tea ürituste ajakava kohta küsidagi. Mõtlen, et peax vist Pirita kloostrit ja selle teenuseid ise rohkem promoma hakkama, sest nemad on meid küll väga palju aidanud ja see olex vähim, mis ma teha saax. Tõsisemate juttude juurest läxime nende imelisse aeda kolama, kuhu Rauno end lausa unustas. Seal on mingi Jumalik rahu ja sa lihtsalt OLED. Sellega võixki hetkel lõpetada aga ei saa;) Mustakale tagasi sõites, kutsusime Kasso omale külla, kus meiega ühines üx siinne taastusravil olev Jaapanlanna, kes üllatas meid oma vahetu suhtlemise ja uskumatu arukusega. Tüdruk on noor(16) ja elab hetkel Narvas. Nad on talvel alles Eestisse kolinud, kuid tüdruk räägib uskumatult hästi vene keelt ja kobamisi ka eesti keelt….aga noored haaravadki lennult, nii nagu ka noorelt taastutaxe kiiremini.

veel üritusi, veel puhkust!

Alustama peab nüüd sellest, et käisime linnas lõualuukirurgias ja saime hea sõnumi, et Rauno väljakäiv lõug ei ole seotud katkise luuga vaid see lox on tekkinud koomas olles, kui olid krambid. Seega saime kinnituse Dr. Koltsi jutule ja nüüd tuleb hakata kikusid üxhaaval vaixelt putitama. Peaxin küsima üle, kas hambaravi ka kindlustus hüvitab, sest tegelikult olid Rauno hambad enne laxu täiesti korras. Raunogi ütles, et nüüd langes, kui kivi südamelt, sest arvas, et Ta peab lõualuuga opile minema. Koju tulles käisime Hortesest nati taimi toomas ja maxust lippasime ka läbi, kuna sealt peame ju alati neid häid kohupiimapontšikuid ostma. Järgmisel päeval viisin vanemad maale, et katsetada, kuidas isa kokukal vastu peax. Isal polnud häda miskit, kui välja arvata, et esimesel päeval oli sutsu külm, kuna maja oli tühi ja kütmata olnud vahepeal. Ema aga müttas tõsiselt majapidamises ja vedas keset hoovi oleva koreakuudigi kiviaia juurde. Kuudi platsil polnud ju muru ja siis ta sättis sinna lilled savipottidega. Roosiaia tegi ta ka täiega korda, kus nüüd tuleb vaid muru trimmerdada. Gunnar pole vaid siiani oma tuba korda teinud, muidu on suguvõsa kokukax elamine jonxus. Mis siis veel?.....Jah, Sirtsu sünnal käisime, kus juubilar kinkis mulle tatoo, vasaku käe, keskmisele sõrmele;) mmmmmaaa olen niiiiiiiii rahul! Rauno saab oma tatoo värskenduse kokukal, nii sai nüüd kokkulepitud. Peale Siiri sünnat käisin etenduse proovis n. peale seda läxime kaasaga punkima- disko pole oluline, punk on põhiline:D Üritus ise kippus vahepeal kontextist välja minema, kuna hevikad viskasid lava ees näppu ja kui hilisema aja lugusid esitama hakati, siis tundus, et läheb diskox kätte:P Ei, tegelt oli ju vinx-vonx kontsert, kunix Raunts selle ära rikkus:S Tema jäi ju üxi koju, kuna härra ise nii soovis. Ta pole kunagi vara magama läinud, kuid just nüüd otsustas ta varakult voodi ära teha ja selle tegemise käigus kukkus oma randme peale õnnetult ja tegi see põrguvalu. Mina ju ei kuulnud üritusel tema kõne, siis helistas ta millegipärast Gailile ja Gaili omakorda minu emale, kes siis ummisjalu kohale tormas. Kui mina lõpux vastamata kõnesid nägin, helistasin Gailile, kes teatas, et Rauno vist kukkus käeluu katki. Katkestasin automaatselt kõne, valisin emale, selle telefon andis kinnist tooni, siis valisin Rauno telefoni, mille ema vastu võttis aga ei rääkinud mitte minu, vaid kiirabiga teispool toru....oi, mu närvid olid läbi. Hakasin juba koju jooxma, kui otsustasin, et tahan enne kindlamalt teada, mis mind ees ootab ja otsustasin käimise pealt veel kõne võtta. Õnnex, rahustas see kõne mind veitsa maha ja me jäime kontserdile edasi, sest käsi oli randmest veits põrutada sanud ja kõik oli kontrolli all, väitis ema. Aga kogu meeleolu oli mul rikutud ikkagi. Mul lähevad närvid ikka väga kiirelt krussi ja ma mõtlen, et pean mingi tee leidma, oma närvide säästmisex.

Eile aga oli Haapsalus tähtis päev, kuna taasavati Promenaad ja Kuursaal, mis on veel veits toored, kuid avatud ta sai. Selle tarvis oligi tehtud etendus, mille proovides käimistest paari sõnaga siin maininud olen enne. Jäljed Promenaadil on Aidi Valliku kirjutatud n. Aivo Paljasmaa lavastatud. Sinna oli kaasatud pea 100 linnakodaniku, kelledest üx siis mina olin. Minu osa oli guvernant, kes tsaari lapsi kanseldas, kui päevapilti oli vaja teha. Enne esinemist targad lapsed arutasid, et tsaaripere kindlasti olex promenaadil pildistamise ära jätnud sellise koerailmaga, millega meie esinema pidime. Ilm oli küll jäle aga etendus oli hea ja promenaad sai avatud n. jääkaru skulptuurilt langes lina aplausisaatel. Seega võite end nüüd Haapsalusse sättida ja seda kõike oma silmaga vaatama tulla. Täna olidki meil külalised pealinnast, Kristi(KAEV-ust) oma mehega, kellega veetsime aega Müüriääre kohvikus, kuid promenaadile me ei jõudnud. Olexime ju kuursaali läinud aga seal olid koolide lõpetajad n. nii me oma valikud siis tegime. Ei uju see Jääkaru minema ja Kuursaal saab ka lisa tupsimist n. Aafrikarand viimase lihvi, siis võivad tagasi tulla:D Suurematex üritustex järgmisel nädalal saavad Jaanipäeva üritus ja suguvõsa kokukas, enne mida, pean Vähiühingu kokkuvõtte tegema, et aruanne saax tehtud:) Puhkus kestab veel!

aega pole, sest aktiivne puhkus nooh...;)

Selle taime viisime omale maakoju:)

...mis teha, kui on palju teha. Pärnus olekust nii palju, et seal läheb meil ikka hästi. Seekord sai Rauntsa taas hultraheli kätele ja jälle on käte painduvus nõxa parem. Kahju, et ultraheli tihedamini teha ei tohi, kuid tasa ja targu paranemisega oleme ka väga rahul. Nüüd tuleb meil väike paus sisse, kuid suvel paranevad inimesd ka ilma teraapiateta hooxalt, siis on rohkem tegutsemishimu ja hasarti niigi. Doktor arvas, et kui kindlustus nõustub, siis ostame ühe biostimulatsiooni aparaadi koju, sest seda saab kodus ka ise suurepäraselt kasutada, kui käime konsulteerimas mõne aja tagant. Enivei ju jääb kohti, mis aegajalt tunda annavad ja vajavad ravi, seega olex see õigustatud ost. Gigeri peal käime ju ikka aegajalt, mis on ka targalt välja mõeldud aga selline olex kodus liig n. pealegi pole teda mõne ajapärast vaja kah, vastupidiselt stimulatsiooni masinale. Tagasi Pärnu on meil plaan minna augusti lõpus. Loodame seal taas näha siis ka seda naist, kes nüüd alles Dr. Koltsi juurde toodi. Temast sõitis veebruaris auto üle, konkreetselt ülekäigurajal ja siiani hoiti teda haiglas, kus ta käest ära lasti. Ta on küll paremas olukorras, kui Rauno oli aga karm on seda kõike siiski taas näha. Usun, et sel ajal juba toimetataxe ka selle tüdrukuga, kellele jääkamakas pähe lajatas. Hea, kui ikka tee spstsialistideni viib. Kindlasti tahax näha ka prouat Norrast, kes ei pea paljux ega kaugex, käia just Eestis ravil iga kuu. Ka temal oli autoavarii.......uuuh. Augusti algul aga võtame mõlemad oma nädalase rehabilitatsiooniplaanikohaselt plaanitud ravi Haapsalus. Pärnust tulles me seekord kohe koju ei tulnud, vaid resideerusime maal, kuhu tulid ka mõned seltsilised. Minu jaox oli oluline maal seekord elamine nii sättida, et kõik suguvõsa kokkutulekux olex enam vähem oki-doki. Külalised olid nagu lisa boonus;) Need vaffad tegelased on mu ammused tutavad foorumist, kus ma kunagi kribasin hooxalt, kuid nüüd lihtsalt oleme suhtlema jäänud. Margit tegi mulle lausa li-li(nickname)särgi kingitusex, millega muide täna uhkelt linnas siiberdasin. Tundub, et külalistele meeldis meil peatuda ja loota on, et ehk saabuvad tulevikuski:D Elviira küll haakis omale kuskilt puugi, kuid see tema muljeid ei rikunud, nii väitis ta vähemalt täna telefonitsi. Ainuke kellele maal ei meeldi on Rauno, ometi istub Ta ninapidi arvutis nagu koduski. Nett seal küll kõigub hullult aga nii palju, kui Tal vaja, on ikka olemas. Ei olevat piisavalt kiire, väidab noorhärra porisedes. EMT on vist ainuke, mis seal normaalselt levib. Margit püüdis oma KÕU'ga ka netti püüda aga tulutult(nii nagu alati seal olnud on)

Täna sai Raunts oma prillid kätte, millega nüüd uhkelt arvutis istutaxe. Täitsa nunnu prillipapa:P Külastasime ka üht Haapsalu uut kohvikut, kuhu Rauno lubas tihedamini käima hakata, kuna seal olid kaunid stjuardessid. Mees zuumib juba päris julgelt naisi, mis nätab, et tervis aina paraneb:D Mina tegin aga kiirema poodlemise tiiru ja ostsin paar suvist topi omale, kuna neid läheb ikka ja garderoobi on vaja aegajalt uuendada. Homme läheme Raunoga Tallinna, lõualuukirurgiasse konsultatsioonile ja ema tuleb ka kaasa, sest tagasiteel käime Hortesest läbi ja ostame mõned taimed, mis maale viia. Avastasime, et vanasse, suurde katlasse, kuhu korjasime ühed imelised rannataimed kasvama, jäi siiski tiba lage. Ise ma maale see nädal ei saa, sest iga päev on etenduse proovid, mis toimub 19. juuni promenaadi avamisel. Viin vanemad maale ja nii on aega empsul seal nokitseda. Ise ta pakkus selle variandi, arvates, et see on mõnus vaheldus.

Homme on mu viimane tööpäev enne pikka puhkust, mis on tihedalt täis tipitud kõiksugu tegemisi ja üritusi, veidi lahedam tundub juuli alles. Puhkus on puhkus, kus tõesti ei pea oma tegemisi klapitama tööl käimisega vaid saab iizilt võtta:) Mis tehtud ja tegemisel? Vahepeal oleme ametlikult andnud ära rulaatori ja kõik oma käimised oleme me vaixelt jalutades oma jalapeal teinud, ilma abivahenditeta. Ikka oleme külastanud oma naabermaja kohvikut, tatsanud oma tänava poodi, kuid kõige pikem retk oli meil kodu juurest keskuseni n. tagasi. Rauno on väga tubli! Nüüdsest käime ka ise Svenni juures teraapiatel ja nii see jääbki. Rehabilitatsiooniplaanidele käisime täna allakirjutamas, kuid plaanime teenusele minna alles augustis, sest suvi on ikka puhkamisex. Niigi terve juuni "anname hagu". Nüüd järgmine nädal oleme taas Pärnus. Nädalapärast tulles saame kätte Rauno prillid, mis me täna tellisime. Käisime silmi kontrollimas, kuna Rauno kurtis et ei näe kaugele ja ei tunne inimesi ära aga see oli veidi liialdatud. Rauno silmad on ikka üsna korras, peale sellist traumat, kuid -0,75 ja -0,1 tuli siiski ära ja arvutis hakkab noorhärra nüüd prilliga olema. Järgmine konsultatsioon saab olema lõualuukirurgias, et vaadata, mis selle välja käiva lõuaga ettevõtta n. katki krambitatud hamastega. Poisil olid ju vinx-vonx kikkud suus enne avariid, mis nüüd vajavad vuntsimist. Nooh...ja siis peax tulema pühad vahepeal, mis lähevad üle suguvõsakokkutulekux n. peale seda on meil nädalane aeg kõnniroboltil. Peale Adelis olekut aga plaanime üxteisest puhata Raunoga ja ta veedab nädalakese isa juures, kui kõik ikka plaanipäraselt sujub . Puhkusetuhin on mul juba sajaga sees ja ma kavatsen seekord suve nautida!