Nüüd kui veidi pilvisem taevas, võib ju ka kirjatööd sutsu teha. Säravad päevad lausa lendavad ja nüüd peab hakkama varsti kohvreid juba isegi pakkima. Püüan veits jätkata seal, kus eelmine kord pooleli jäi….
Emadepäeva üllatusex istutasin suurde potti, kõiki erinevaid maitsetaimi ja sinna keskele pundi nartsisse, et olex päike keset rohelust – emale see väga meeldis ja paras just rõdul kasvatamisex. Mina sain aga kelmika tassi ja šoxi oma meeste poolt. Vennaraas aga avas Asti vahuveini.
Vabatahtlik Birgita on aga super tööd isaga teinud! Paps paneb omale püxid sipsti jalga, kui Birgita uxest sisse astub ja ootab kannatlikult, millal emaga kohvitamine lõptetaxe ja õue minnaxe. Nii on…. Omasid ei kuulata ja saadetaxe peenelt puu taha aga võõram inimene paneb liikuma. Isa rullitab rulaatoriga, millele pandi nimex BMW , nagu rullnokk. Jääb vaid loota, et kui kord Birgita peab taas Soome tagasi minema, et siis isa jätkuvalt kenasti õues käima hakkax.
Ise olen ma vahepeal jõudnud Tartus käia, kus oli EPR kongress. Liigselt venitatud päev ja tähtsate nägude tegemine olex päeva kokkuvõte – sry. Nii kaua, kui ei ole noort verd eesotsas jääb kõik endisex ja see näib vist enamusele meeldivat. Ka Soome esindaja ütles, et PR populaarsus on marginaalne. Jääme siis ootama paremaid aegu n. ehk annab riikide vaheline tihedam koostöö asjale jumet. Tegelikult on paljud organisatsioonid veel nagu oimetud peale „masu“ laxu. Meil kohalikudki MTÜ-d on uimased ega näita aktiivsust, isegi kui püütaxe veits tagant surkida ja üritustesse kaasata. Palju on kinni rahades aga ka inimesed olex kui tülpinud – millex oma kookonist väljuda, kui ka nii on mugav. Vaatasin just, et puuetega inimeste spordiliidus tuleb merespordipäev ja püüan nüüd Raunole sellest rääkida nii, et Ta ikka huvitux. Kui Raunts sügisel kanuutamisest ära ütles, arvates, et Ta on saamatu ja pole turvaline, siis nüüd on seal igas meeskonnas instruktor, mis peax ju kindlustunde ometi andma. Pealegi on seal laagris palju ratastooli inimesi, kelledele võix Rauno ise abix juba olla. Ta on tõeliselt tublix saanud. Kõik poekotid kannab Raunts, sest mina nii rasketega ei pidavat hakkama saama;) Oma kokandust on Ta ka arendanud vahepeal ja ilma nurinata kooritaxe ka kartulid. Kartuli söömine on nüüd kuidagi tõsisemalt tõusnud päevakorda – vist sai makaronidest lihtsalt villand, mida pea 2 ja pool aastat tihedalt söödud. Loomulikult on ikka peale makaronide ka muid asju söödud aga pasta oli põhiline komponent toitumises. Pealegi on mingi uus kinnismõte selle kartuli söömisega Raunol tulnud, et kuna Tema tahab järgmise lapsena omale poega, siis kartul pidavat sellex just õige toit olema:P
Rauno on muide täitsa pruun juba, kuna on rõdul käinud päikest püüdmas ja ma usun, et reisil põlemise ohtu vast enam ei ole. Noorhärra käis ja ostis omale reisile ka uued mugavad rihmikud, vastavatud „shu“ poest. Nüüd on Tema eritellimusex jäänud veel vaid neljaviljahelbed, sest pudru tahetaxe ka Hispaanias hommikusöögix saada. Peeter muide regas meid ka vaalavaatlus reisile ära ja ma väga loodan, et me neid ka näeme, kuigi pole päris õige aeg. Empsuga sai kokkulepitud, et ta käib selle aja sees, kui meid pole, kiisudele lobi andmas ja vaatab ka kalakeste järele.
Vähiühingu tegemistega võib ka hetkel rahul olla, kõik on kontrolli all ja reisilt naasedes tuleb hooxamalt meie juuni kuus olevalt ürituselt sarvist haarata. Püüame üheskoos „KAEV“ – uga asja orkunnida, sest nii on lõbusam ja meie ühingu 5.aastane sünnipäev saab suurejoonelisemad mõõtmed.
Oouu..kuidas ma küll nii tähtsa teema eestlaste jaox küll unustasin – eurovisioon. No mis, mida me siis ootasime?! Suurepärane show, vinge ülekanne, palju kauneid esitlusi n. meie Getteri lugu kaasaarvatult. Meie nautisime küll täiega seda õhtut ja isegi meie laulu eelviimane koht ei morjendanud, -kui siis pisut, sest Rauno hakkas torisedes voodit tegema. Poolepealt punnide andmisel oli juba tunda, et parimate sekka Eestlased oma lauluga ei püri n. Raunts kommenteeris, et täitsa nõme üritus:P Muide sama emotsionaalne on Ta ka lotot mängides ja iga kord, kui ei võida, lubab Ta mitte enam lotot mängida. Loomulikut kui punkte kokku loeti, siis hoidsin ma enim pöialt Rootsile ja Itaaliale, sest nende võiduga olexin ma meelsamini leppinud. Oma hääle aga andsin Prantslastele, selle artisti esinemine tõi mulle tibutagi ihule. Võidulaul aga jäi minu jaox liiga imalax – just nii subjektiivne mu arvamus ongi.
PS. Rauno sööb eelmise nädala lõpust taas toidulisandeid, mis Talle hästi ajule mõikavad - jääme ootama tulemusi:)
No comments:
Post a Comment