suvi

Suvi on täiel rinnal võidutsemas ja seda just siis, kui meie kenasti kodus oleme n. üritame igast päevast osasaada. Ma ei kujutax ette, kui mul polex nii mõistva suhtumisega inimesed kõrval....uuh. Karm olex, kui peaxin oma tööst loobuma, et Raunoga kodus olla. Milline energia pidevalt kokates, et toit olex mitmekesisem ja Rauno kasitud, kui ema mind ei aitax. Vend kes on ka lubanud abix olla, on siiski omi tegemisi tähtsamax pidanud ja temast on vähe abi, sest ratastooli veame me ikka ise oma jõududega teiselt korruselt edasi-tagasi. 10 päeva on nüüd täiega puhatud, kui mitte arvestada Sven'ni, kes käib meid järjekindlat nõeltega suskamas. Milline supper töö ja pühendumus, see on ka asi, mida ei saa hinnata, sest see on hindamatu. Rauno on küll hakkanud näitama oma pahameelt nõelte suhtes, kuid alati räägin ma üle, kui oluline on see teraapia Tema jaox. Esmaspäevast lubas Hedi vanaema meile appi tulla, kes hakkab Raunot masseerima ja võimlemise osas püüan rääkida Ottiga, sest mu oma jõud napib Raunoga võimlemisel. Olen lasknud Tal nüüd teha voodis kõike, mida Ta suudab ja jälginud seni, kuni Ta ära väsib v. siis muutub omale ohtlikux. Täna Ta näitex lohistas ennast voodist maha, põlvili ja jauras mitu head minutit, püüdes voodisse tagasi saada aga seda veel loomulikult ei juhtunud, kuid pea see nii on. Naljalt Teda enam üxi ei jäta, sest iial ei tea, millal Ta üle voodi kavatseb tulla. Oleme mõned päevad ka kaugemal tuuritanud autoga. Pets sätib autos eesistme just nii, et ta ei pääsex lollusi tegema ja nii me siis rallyme. Üxpäev käisime suuri tuulikuid lähedalt vaatamas, tuulepargis. Käisime külas ponidel, kus oli pisike varss ja sugulaste pool Taeblas. Varsti võtame veel pikemadki tuurid ette, kuid homme seisab meil ees suur katsumus, kus püüame Raunot, Petsiga pesema saada. Peetere oskab julgustada ja kui ausalt öelda, siis ma olen Tema peale väga kindel. Võtame Rauntsile midagi sooja kaasa, et Ta hiljem külma ei saax ja teeme selle ürituse sotsmajas teox.

Pean miskit enesega veel ettevõtma, sest katus sõidab, kuna sain öösel fantoomvalusid tunda, milliseid ei mäleta peale haigust. Suisa magada ei saanud ja hommikul helistasin perearstinõuandlasse, et kas valuvaigistid võix aidata. Lasin igax juhux ka perearstil midagi äkilisemat sellex puhux väljakirjutada, kuigi fantoomikaid ravitaxe enamasti ikka antidepressantidega, mille ravi tuli mul pooleli jätta, kuna verd lippas ja see ei tahtnud enam kuidagi pidama jääda.

Hetkel on nii armas vaadata, kuidas Rauno magab küljepeal ja sellex ei ole vaja toestavaid patju, vaid Ta teeb seda ise. Kujutan ette, kui hea tunne Tal enesel kohe on. Tuleb kohe meelde, kuidas ma tahtsin kõhuli magada aga ei saanud ja kui üxkord see võimalus tuli...mmmmmm

kohanemine

Rauno on juba olnud 3 päeva kodus - kohaneme. Esimene öö oli muidu kena aga mina oma ülihoolitseva pööramise ja käänamisega ajasin lõpux une ära nelja paiku hommikul ja hommikusöögi sõime kl 5.05....saime kuivax ja peale seda nurrusime seitsmeni. Teine öö olin juba targem ja ei seganud noorhärra kuningliku und n. põõnasime otse hommiku seitsmeni välja - väga hea! Ema sai muidugi vatti. Ilmselt jäi Raunole segasex, kus mina olen ja see tegi Teda ärevax. Nüüd ongi poole päevani nurrunud ja hetkel passib f1 kvalifikatsioonisõite. Tahax loota, et me õhtuga ikka nii vässusex muutume, et öösel ikka magame, kuna söömise kellaajad on tiba paigast ära.

Käisime Petsiga laadal kolamas ja lisax kirssidele ja maasikatele ostsime "sõnamäng"-u, mida üritan õhtul Raunole laduda. Oleme omapäi ja mis meil muud ikka teha, kui katsetada igasugu asju ja tegemisi. Pudelisse puhumine ei taha veel kuidagi toimida ja see ajab Teda pisut närvi, üldse on Ta kärsitu ja tahab tulemusi kohe. Pean alati Teda maharaustama, sest Ta võib nii endast välja minna, et hakkab lausa nutma, kui midagi tehtud ei saa. Tegelikult saan Teda ju jälle kiita, sest nii kui koju jõudsime hakkas Ta häälekamalt end väljendama. Ma ei tea, kas põhjus on vedrumadratsi v. milles, kuid kodus Ta keerab ennast jõudsamalt ja kui ma sättisin voodi nii, et Ta näeb, kuidas ma akvaariumi puhastan, siis keeras Raunts end vabsee kõhuli. Esmaspäeval ootame külla füsioterapeuti Kreetet, kes tuleb vaatab meie ortoosisaapa üle ja paneb paika, et seda jalga panna. Esmaspäeval tuleb meil üldse palju külalisi vist, sest Sven lubas nõelu panea tulla ja kuna Airikesel(minu ristitütar)on lõpetamine, siis käin aktusel ära n. hiljem vast oleme tema vanematega meil. Pealegi on ju Jaanipäev tulemas ja Haapsalus on ju kõixugu üritusi välja kuulutatud, kuna on Haapsalu juubeliaasta 730 n. võimalusekorral tahame ka millestki ikka osa saada. Ilmad on seni ikka küll väga nutused olnud. Küll sajab, küll on tuuline...enivei on jahe. Ex see õue minek saab olema tiba keeruline aga küll me miskit aretame, et teiselt korruselt alla saada ja hiljem ka üles.

Ahjaa...söögitegemine on meil emaga ära jaotatud, et teeme peredele üsna erinevad menüüd, et ta saax ka Raunole süüa tuua, kuna 7x päevas midagi erinevat kokata ajax mu hauda:P Kassid on Rauno ratstooli vallutanud ja tunnevad end ülihästi. Käivad iga päev ikka Raunole musi tegemas ja tänamas, et Rauno nendega oma punast"ferryt" jagab;)

veidi ärevad...

...just, veidi ärevad, sest täna tuleb Rauno üle pika aja lõpux koju. On nüüd ju jutti haiglates oldud 8 kuud. Viimane kuu on muidugi supper edasiminekutega olnud, kasvõi juba see, et 33kg lisandus 7 kg ja Rauno on väga toimekax muutunud. Käisime ka taasavastamas juuxuriteenust salongis. Võimalik, et adminni sealne suhtumine tegi Rauno virilax aga juuxed saime lõigatud kenasti. Hiljem taastusravis toas olles avastasin, et hapu nägu võis ka sellest tulla, kuna istumine polnud tal just kõige kuivem ja puhtam aga kõik see käib lihtsalt meiega kaasas, kuigi püüame endast parima anda. Rauno tundub nii rahulik ja kindel kuidagi, ehk on ka see teadmine, et lõpux saab ju koju. Küll mitte päris oma koju aga minu juurde, kus ta on oma suuremosa ajast ju elanud. Kellykene käis ka kogunenud ärevust hajutamas nädalavahetusel oma emmega, sest ilmselgelt oli Raunol "tibu igatsus". Küll on ikka imeline tegelane see tütreke väike, issi jaox. Laulab issile unelaulu, kiidab issit n. julgustab tegudele.

Saab ikka suht tegus olema nüüd, kui Raunts koju saabub, sest kohe õhtul pean valimisliidu koosolekule minema. Neljapäev, tuleb Gadox, kus meil on saada ortoosid Rauno jalgadele ja õhtul on Hedikesel lõpetamine, kuhu tahax jõuda. Kui Rauno on väsinud ja meil ei õnnestu koos minna, siis viin vähemalt ise Rauno poolt õied, kuna see tüdruk on miljon korda kõike muudki väärt...väga-väga supper piiga!!!

Üx veidi nukram pool kah - nimelt, Rauno isa(minu ex) naisel avastati ajukasvaja ja see on jälle nii masendav, et taas noor inimene on ränga diagnoosiga. Ei tea, hakka või uskuma needustesse aga, mis muu see siis Hainaril on? Oktoobris mattis oma ema, novembris juhtus ränka õnnetus pojaga ja aasta algusest on naise tervis jukerdanud n. nüüd siis selline karm teadmine. Palusin taas tuge oma sõpradelt, Birgitiini Õdedelt, et palvetega toetada, sest ma teab, et see aitab. On ju väike Madis, kes vajab oma emmet, et suurex ja tublix kasvada. Heinar ise peab ka kindlasti kirikusse minema. Annax Jumal talle jõudu, et nendest ränkadest katsumustest üle saada.

Lõpetusex veidi päixelisem asi kah. Otsustasime Petsiga oma ühise tee ametlikux teha, sest kui kax inimest teineteist armastavad, hoolivad ja toetavad, siis mix ei võix nad seda ka ära märkida.

Tahax nii läbi Tema silmade...

Täna võeti Raunol ära ninasond ja loodame, et seda tagasi enam ei pandagi, sest Rauno sööb lusikast kenasti ja joob kõrrest. Mulle tundus, et see on kohe ta päeva ilusamax teinud, kuna kõneteraapias saadi kätte hääl, mis oli paljulubav. Ka füsioteraapias pallil olles tegi ta kõvemat häält n. isegi tegevusterapeut märkis ära, et Rauno tahab end häälekamalt väljendada. Suutsime ka paari inimest üllatada, kui palusin Raunol neile "tšau" teha. Rauno tõstab siis veidi oma paremat kätt ja sirutab sõrmi. Jõudu on tal ikka mehemoodi tulnud ja kui Ta vähegi saax liikuma, siis voodis ta ei püsix. Käisime üxpäev linnas "tibutuuril" ja uurisin, kas Rauno tunneb kohti, kus ta on käinud - Ja tunneb(Y) Tundus, et Ta nautis autosõitu, kuigi pikemat aega istudes, muutub olemine ebamugavax, kuna Raunol puudub kontidel ju polsterdus ja istumine kipub valulikux minema. Tahax nii läbi Tema silmade näha asju, tahax rohkem mõista, kuid küll see aeg ka tuleb, kus Ta suudab ennast selgemalt väljendada. Täna saime koju, Rauno voodile ka uue madratsi n. nüüd peax olema kõik valmis härra saabumisex. Ex see ole mulle paras väljakutse ja proovikivi, et kuidas kodustes tingimustes hakkama saada aga ma ei karda seda, sest Rauno on suppertubli ja alati kui peaxime abi vajama, siis abistav meeskond on kõnekaugusel. Musil on reedel viimane tööpäev, kuna ta koondataxe. Ka selle muutusega tekib teine rütm, kuid usun, et saame ka sellega hakkama. Pets on ka ikka paganama tubli mees, omal nii pingeline seis aga kenasti kahe jalaga maapeal ja mindki veel toetamas.

Täna veel arutlesin omas mõttes, et kuidas meie elu ikka juhitaxe.... Mulle anti võit vähi üle, minu ellu tuli armastus, nimega Peeter - ja kõik sellex, et suudaksin Raunol taastumisel toex olla. Kummaline aga ikkagi ILUS.

+& -

Täitsa nõutux võtab....kui ühe noore inimese elu päästetaxe, siis teine peab oma asju ühelepoole sättima hakkama - mõistus tõrgub. Taivole öeldi, et keemiaga pole mõtet jätkata, sest see kurnax Teda lõplikult. OK, me teadsime millega see lõppeda võib aga nüüd praegu, nii kiiresti! Pole ju veel aastatki diagnoosist! Taivo ei ole allaandja tüüp, tuhnib kirjanduses, müttab netis, otsib võimalusi. Öeldaxe, et vähk tuleb meid õpetama ja kui me teeme muutused elus, siis oleme võitnud. Taivo on teinud megamuutused, kas seda on vähe?...ma ei tea, ma olen nii löödud, et olex nagu ise kaotanud, kuigi mina ju oma vähi võitsin. Elan ju Talle samamoodi kaasa, nii nagu Tema Raunole. Taivo käib Rauno juures ja julgustab, pilab armsa huumoriga, eriti kaalu osas. Rauno on ju juurde võtma hakanud kenasti ja siis Taivo ütleb, et kuule Sa oled varsti samas kaalus nagu mina ja vaata, et äkki lähed paxuxki. Tegime taastusravis vaffaid pilte ja naudime igat päeva, püüdes hajutada pilvi peakohal. Palvetan igal hetkel, mil ohkama võtab...aga närvid on ikka täitsa läbi. Oleme juba pikalt Petsiga koos elanud aga ma pole suutnud stseene korraldada. Nüüd see siis juhtus. Lihtsalt purskusin, sest Petsi poeg ei suvatsenud ette helistada, et ta saabub koju ja sadas ootamatult elamisse, kui ma legodex võetuna diivanil lösutasin. See on puhtalt minu probleem - ma tean. Kuid mulle pole ka keegi kunagi uxest sisse sadanud, ilma etteteatamata, kui ehk postiljon. Postiljonile jääb ka ux avamata, sest ma ei jõua nii kiiresti end kokku panna, et uxe peale minna. See sellex....aga kõige jutuga tahtsin jõuda sinnani, et olen omadega jälle auku vajunud, kuna ei suuda end taltsutada. Püüan küll mitte mõelda kurbadele asjadele, mis hetkel elus saadab. Rõõmustan iga väikese edasiminekupärast Raunoga, kuid mingi uss on mind õõnestanud ja ma pean taas kiirelt mingi "rohu" leidma, mis mu hinge turgutax. Pets on ju asendamatu ja Ta mõistab mind n. teeb mu elu nii lihtsax, kui see on võimalik. Ta armastab mind ja mina Teda. Loodan, et saan sellest fucking mõõnast üle...

Varsti tuleb Kellykene issit vaatama ja teeb ka minu olemise helgemax.