Täna võeti Raunol ära ninasond ja loodame, et seda tagasi enam ei pandagi, sest Rauno sööb lusikast kenasti ja joob kõrrest. Mulle tundus, et see on kohe ta päeva ilusamax teinud, kuna kõneteraapias saadi kätte hääl, mis oli paljulubav. Ka füsioteraapias pallil olles tegi ta kõvemat häält n. isegi tegevusterapeut märkis ära, et Rauno tahab end häälekamalt väljendada. Suutsime ka paari inimest üllatada, kui palusin Raunol neile "tšau" teha. Rauno tõstab siis veidi oma paremat kätt ja sirutab sõrmi. Jõudu on tal ikka mehemoodi tulnud ja kui Ta vähegi saax liikuma, siis voodis ta ei püsix. Käisime üxpäev linnas "tibutuuril" ja uurisin, kas Rauno tunneb kohti, kus ta on käinud - Ja tunneb(Y) Tundus, et Ta nautis autosõitu, kuigi pikemat aega istudes, muutub olemine ebamugavax, kuna Raunol puudub kontidel ju polsterdus ja istumine kipub valulikux minema. Tahax nii läbi Tema silmade näha asju, tahax rohkem mõista, kuid küll see aeg ka tuleb, kus Ta suudab ennast selgemalt väljendada. Täna saime koju, Rauno voodile ka uue madratsi n. nüüd peax olema kõik valmis härra saabumisex. Ex see ole mulle paras väljakutse ja proovikivi, et kuidas kodustes tingimustes hakkama saada aga ma ei karda seda, sest Rauno on suppertubli ja alati kui peaxime abi vajama, siis abistav meeskond on kõnekaugusel. Musil on reedel viimane tööpäev, kuna ta koondataxe. Ka selle muutusega tekib teine rütm, kuid usun, et saame ka sellega hakkama. Pets on ka ikka paganama tubli mees, omal nii pingeline seis aga kenasti kahe jalaga maapeal ja mindki veel toetamas.
Täna veel arutlesin omas mõttes, et kuidas meie elu ikka juhitaxe.... Mulle anti võit vähi üle, minu ellu tuli armastus, nimega Peeter - ja kõik sellex, et suudaksin Raunol taastumisel toex olla. Kummaline aga ikkagi ILUS.
No comments:
Post a Comment