
See kõik nagu polex minu elu aga on....aasta tagasi 1 november, minu nimepäev, tavaliselt mõnus päev, eritigi veel laupäeviti. Rahulikult magamamindud, hingedepäeva hommik vaikne, kuni lülitasin sisse telefoni. TÄIESTI NAGU TEISELT PLANEEDILT...tuli sõnum, helista, kuna telefon oli välja lülitatud - kellasin Heinarile ja ta teatas mulle masendavama uudise, mis iial ühele emale võix olla - poeg on autoavarii tagajärjel koomas:(((
Vahest ei taha nagu siiani uskuda, et see nii läx aga jaah....uskumatuna tundun ma eneselegi, kui vaatan nüüd tagantjärgi pilguga ennast. Et sellise valuga veel mõistus alles jääb, kui jääb ikka? Ma toimetasin nagu zombi, silmad täis tühjust, mis peegeldasid vastu mu oma pisaraid - hirm, meeletu hirm. Minu kõige suurem tugi on mu kallis mees Peeter, kes mõistis mind kõiges ja aitas, kuna tal on olnud sellise draagilise sündmuse kogemused oma esimesest abielust. Tema kaotas oma kalli abikaasa. Kuna mul oli tugi ja ma ei varisenud kokku, suutsin ma omale ka taevast appi paluda ja nii see oli....Jumal võttis mind kuuda ja saatis meile Inglid appi. Enamasti vast ikka Raunole ja nüüd on meil olemas IME, sest tänase seisuga on Rauno heas konditsioonis, isegi paremini, kui loota julgesime, kuid kõik läheb paremax veelgi. Nüüd on meil hingedepäeval tähistada ka Rauno teine sünnipäev. Tegin Talle ka sellex puhux kingituse. Kuna ta oma esimese sünnipäeva kingix sai ristõelt Airikeselt hõbeketi, siis mina pidasin vajalikux nüüd selle otsa üx kulon osta. Valisin hõbeplaadi, kuhu Rauno soovib peale lasta kraveerida Kelly nime. Homme lähen ja lasen selle sinna peale kirjutada. Panin juba küünla põlema, sest varsti vahetub mu nimepäev Rauno teise sünnipäeva vastu ja kuna on hingedepäev, siis on küünal rohkemgi kui kohane....Mul on palju kalleid, kelle peale mõelda, keda enam ei ole, kuid ma tunnetan neid ja loodan nendega kunagi veel kohtuda. Senix, kuni maise eluga toimetame, vajame nende kõixuse tuge, et oma existentsi siin nautida ja valutumalt see elu lõpuni käia. Siinkohal loen mõttes Meie Isa Palve. Aamen.
No comments:
Post a Comment