Tundub nagu ei saagi karusellilt maha – ja mis siis?!! Üritus ajab üritust taga ja lõppu ei näi tulevat.
Nii oligi, et jäin neljapäeval Haapsalu ja aitasin ühiselt Invaühingu juhatusega orkunnida Soomlaste poolt toodud abisaadetise vastuvõttu. Kui kirjas oli loetud peaaegu filigraanse täpsusega abivahendid, mis meile tuuaxe, siis riideid, mida pidi ka olema VEIDI, oli siiski üle poole saadetisest. Mitte, et neid ei lähe kaubax, vaid sellise kogusega ei osanud ikka arvestada küll. Nüüd saab volikogu otsustada, mis selle kõigega täpsemalt teha. Seda üritust oli jäädvustamas ka kohalik press ja meist sai esikaanelugu. Ostsin kohe paar lehte, kuna Soomlased soovisid, et ka neile saax see saadetud.
Nädalalõpu lõpetasin tivolis, mida ei mäletagi, millal seal viimati käisin. Rauno oli oma jalad nii ümmargusex Jam’mil tantsinud, et ei jaxanud meiega ühineda, kui me Romka,Tonka ja ta naisega otsustasime sinna minna. Sõitsin isegi karuselliga, kuhu ma Raunot kindlasti lasknud polex. Aga põhiasjad eelmisel nädalal olid siiski U.E. Liivi külaskäik meie koju, maailma mudapäev, kus püstitati maailmarekord ja Airport Jam. Muda üritusel käis korraga vannides muda võtmas 51 inimest ja sellest tegin ma nagisse mõned pildid.
Aga ….
Nõidade tuleproovi saatejuht võttis kenasti eelnevalt ühendust, selgitas viiskalt, millex tuleb ja leppisime aja kokku. Jah, ei arvanud ma, et ta päris koju meile tuleb aga nii see kujunes. Veelgi üllatavam oli mulle see, et ta kaameraga meid külastas. Mina tohmakas arvasin, et teeb lihtsalt visiite dr.Ivo Koltsi patsientide juurde ja kogub andmeid n. arvamusi erilise tohtri kohta. Imearstix vist pärsi Ivot kutsuda ei saa aga erilisex kindlasti, kes teeb oma tööd suure armastusega ja peale selle on ta „väljavalitud“, et nii mõndagi maailmale näidata. See kõik peaxki selginema selles novembrikuises saates. Meie Raunoga lisasime vaid vürtsi;) Üx näide: Eero võttis Rauno kaadrisse ja küsis – Sinu emal on lihtne, tema usub Jumalat aga mis sina sellest arvad? Rauno vastas: See on loll fantaasjavili:D Selle kohta võin ma vaid kinnitada, et kui kogemust pole, mida saax mäletada, siis on see täiseti õige. Muidu me ju valetax enestele. Vot nii vastuoluline ja põnev see saade tulebki;)
Raunole isiklikult aga oli Airport Jam see tipüritus. Seda oli kaua oodatud, selle nimel oli ka „munder“ tehtud. Vahepeal depressioonis piletid maha müüdud ja loobumismõtteid mõeldud – aga lõpux kujunes kõik just nii nagu pidi minema. Hiinamassaaž pani energiad õieti liikuma. Rauno meeleolu paranes ja jõud tuli tagasi. Esimesel ööl tõin Ta küll ära kl 1 öösel, kuid teisel päeval pidas Ta kuni lõpuni vastu, kl 4 hommikuni. Festivali korraldajatiimile pean ma kiitust avaldama, kuna nad reageerisid kiirelt, kui rääkisin, et olen erivajadusega poisi transport ja vajan üritusele nii lähedale, kui võimalik. Meie autole organiseeriti VIP parkimiskaart ja „mured“ olid murtud(Y) Ka liiklus oli hästi korraldatud, sest kuni ürituse paigani oli masinatel piirkiirusex 50km/h n. nii said noored rahulikult n. turvaliselt jalgsi mööda teeäärt liigelda. Mis veel silma jäi, et noored oskavad ka kaine peaga pidutseda, sest võtsin ju hääletajaid peale, kes soovisid minuga ühtekanti suunduda. Raunol on ikka hullult palju tuttavaid ja sõpru, Ta ei jõudnud kõigiga suheldagi. Minu vend Tiit, kes esimesel päeval Raunole turvatunnet pakkus ei jõudnud ära imestada lausa. Teisel päeval läx Rauno peole oma ristiõega Airikesega. Muljeid on rohkem, kui siia jõuax kirjutada. Üx eredamaid Rauno jutust on ehk see, et kõik kes kandsid reivipüxe, tervitasid teineteist(olenemata, et võõrad) käeviipega nagu bussijuhid liigeldes;) Hardstyle angaaris aga sai Rauno omale uue sõbra Tartust, kellega vahetati kontakte ja juba oodataxe järgmise aasat üritust, kui nahk seljas pole veel äragi kuivanud:P
Uuel nädalal, uued lood ja laulud!
Nii oligi, et jäin neljapäeval Haapsalu ja aitasin ühiselt Invaühingu juhatusega orkunnida Soomlaste poolt toodud abisaadetise vastuvõttu. Kui kirjas oli loetud peaaegu filigraanse täpsusega abivahendid, mis meile tuuaxe, siis riideid, mida pidi ka olema VEIDI, oli siiski üle poole saadetisest. Mitte, et neid ei lähe kaubax, vaid sellise kogusega ei osanud ikka arvestada küll. Nüüd saab volikogu otsustada, mis selle kõigega täpsemalt teha. Seda üritust oli jäädvustamas ka kohalik press ja meist sai esikaanelugu. Ostsin kohe paar lehte, kuna Soomlased soovisid, et ka neile saax see saadetud.
Nädalalõpu lõpetasin tivolis, mida ei mäletagi, millal seal viimati käisin. Rauno oli oma jalad nii ümmargusex Jam’mil tantsinud, et ei jaxanud meiega ühineda, kui me Romka,Tonka ja ta naisega otsustasime sinna minna. Sõitsin isegi karuselliga, kuhu ma Raunot kindlasti lasknud polex. Aga põhiasjad eelmisel nädalal olid siiski U.E. Liivi külaskäik meie koju, maailma mudapäev, kus püstitati maailmarekord ja Airport Jam. Muda üritusel käis korraga vannides muda võtmas 51 inimest ja sellest tegin ma nagisse mõned pildid.
Aga ….
Nõidade tuleproovi saatejuht võttis kenasti eelnevalt ühendust, selgitas viiskalt, millex tuleb ja leppisime aja kokku. Jah, ei arvanud ma, et ta päris koju meile tuleb aga nii see kujunes. Veelgi üllatavam oli mulle see, et ta kaameraga meid külastas. Mina tohmakas arvasin, et teeb lihtsalt visiite dr.Ivo Koltsi patsientide juurde ja kogub andmeid n. arvamusi erilise tohtri kohta. Imearstix vist pärsi Ivot kutsuda ei saa aga erilisex kindlasti, kes teeb oma tööd suure armastusega ja peale selle on ta „väljavalitud“, et nii mõndagi maailmale näidata. See kõik peaxki selginema selles novembrikuises saates. Meie Raunoga lisasime vaid vürtsi;) Üx näide: Eero võttis Rauno kaadrisse ja küsis – Sinu emal on lihtne, tema usub Jumalat aga mis sina sellest arvad? Rauno vastas: See on loll fantaasjavili:D Selle kohta võin ma vaid kinnitada, et kui kogemust pole, mida saax mäletada, siis on see täiseti õige. Muidu me ju valetax enestele. Vot nii vastuoluline ja põnev see saade tulebki;)
Raunole isiklikult aga oli Airport Jam see tipüritus. Seda oli kaua oodatud, selle nimel oli ka „munder“ tehtud. Vahepeal depressioonis piletid maha müüdud ja loobumismõtteid mõeldud – aga lõpux kujunes kõik just nii nagu pidi minema. Hiinamassaaž pani energiad õieti liikuma. Rauno meeleolu paranes ja jõud tuli tagasi. Esimesel ööl tõin Ta küll ära kl 1 öösel, kuid teisel päeval pidas Ta kuni lõpuni vastu, kl 4 hommikuni. Festivali korraldajatiimile pean ma kiitust avaldama, kuna nad reageerisid kiirelt, kui rääkisin, et olen erivajadusega poisi transport ja vajan üritusele nii lähedale, kui võimalik. Meie autole organiseeriti VIP parkimiskaart ja „mured“ olid murtud(Y) Ka liiklus oli hästi korraldatud, sest kuni ürituse paigani oli masinatel piirkiirusex 50km/h n. nii said noored rahulikult n. turvaliselt jalgsi mööda teeäärt liigelda. Mis veel silma jäi, et noored oskavad ka kaine peaga pidutseda, sest võtsin ju hääletajaid peale, kes soovisid minuga ühtekanti suunduda. Raunol on ikka hullult palju tuttavaid ja sõpru, Ta ei jõudnud kõigiga suheldagi. Minu vend Tiit, kes esimesel päeval Raunole turvatunnet pakkus ei jõudnud ära imestada lausa. Teisel päeval läx Rauno peole oma ristiõega Airikesega. Muljeid on rohkem, kui siia jõuax kirjutada. Üx eredamaid Rauno jutust on ehk see, et kõik kes kandsid reivipüxe, tervitasid teineteist(olenemata, et võõrad) käeviipega nagu bussijuhid liigeldes;) Hardstyle angaaris aga sai Rauno omale uue sõbra Tartust, kellega vahetati kontakte ja juba oodataxe järgmise aasat üritust, kui nahk seljas pole veel äragi kuivanud:P
Uuel nädalal, uued lood ja laulud!
No comments:
Post a Comment