kasvatuse- ja kasvuraskused e. titest puberteet:P

Nooh, Kuusalus oli Raunol ju tegelikult tore sinnani, kui tuli välja, et Chrity soovib kenasti end Rauno korteris sisse seada ja seda uue mehega:P Rauno tunded ei lähe lapse emale vist üldsegi korda….ma olin sõnatu selle avalduse peale. Ma ei kommenteerix, kui see ei puudutax minu elu, kuid alati pean ju mina olema see, kes haiget saanud ja katkise inimese kokku peab lappima. Rauno ei ole ju veel terve inimene ja Ta on väga haavatav. Igatahes pidin ma sellest alustama, sest peale seda on Raunoga läinud kuidagi raskex…..
Sel nädalal taastusime Pärnus, Tervises. Peale meie oli ravil ka Anna, kes selle aasta veebruiari kuus auto ette jäi n. ka loodetavasti taastub. Tema peatrauma on toonud temas esile sellise saatanliku poole, kus ta valimatult ropendab ja sõimab. Olen selle kohta lugedes aru saanud, et selline sündroom on patsiendile ka kohutavalt piinilik, sest ta saab aru aga ei suuda kontrollida. Ma vaatan uurivalt inimesi ja ma ei suuda ära imestada, mis imemonstum on inimeseloom. – ülipeen motoorika, millimeetrise paiknevuse erinevusega, suudab luua täiesti teise inimese.
See nädal algas üldiselt kenasti, Rauno oli osavõtlik, Dr.Kolts lubas kindlustusele taotluse teha, et biostimulatsiooni aparaadi koju saaxime n. ta teeb skeemid mille järgi me kodus ise ravi tegema hakkame. Kui kõik kenasti läheb, siis oktoobrist teeme Raunost igapäev “elektrijänese“:D Nädala lõpupoole hakkas Rauno rääkima sellest, et Ta olex kohe 3 nädalat jutti ravil, et siis Ta kindlasti paraneb. Püüdsin Raunole seletada, et sellisele intensiivsele ravile on vahepeal vaja puhkus ja kui Ta tunneb, et võib midagi teha, siis sellex on kodus kõik võimalused. Mille peale hakkas selline kisa – et Tema nii kui nii kodus ei tee ja Temal pole kodust vaja. Logopeed on andnud iga kord kodused tööd, millest Rauno on osavalt kõrvale hiilinud.(olen ikka tõesti liiga leebe) Tulemused Raunot ennast ei rahulda aga kodus ka ei viitsi teha. Iga päev on meil juba sama jutt ja Rauno muutub järjest nõudlikumax ja jonnakamax, et Ta peab saama sellist ravi nagu Tema tahab. Lasin ka Ivol(doktoril) uuesti üle seletada, mis on olulised, kuid noorhärrale jäi endiselt nagu kõik mõistetamatux ja Ta ei soovixki nagu sellest aru saada, mida Talle räägitaxe. Päris alguse juurde nüüd tagasi tulles, viitan ma negativismile, mis toidab negativismi. Chriti käitumine tegi Raunole haiget, mis võimendas ka seda tunnet, et Ta pole terve ja Temast ei hoolita. Võimendusex trotsile veelgi, mõjus Anna käitumine teraapiatel ja nüüd on Rauno nagu pöörane. Et Raunole Tema olukord selgemana paistax, hakkasin Teda eile veidi survestama. Kui kodus logopeedi poolt antud kodutööd ei tee, ei saa ka arvutisse n. taskuraha ka mitte. Rauno aga võttis kätte ja jalutas kodust minema n. käis vanaema käest raha laenamas, et omale kooki osta:D No mida ma oskan kosta? Helistasin siis emale ja rääkisin olukorrast, et järgmine kord Raunole raha ei annax. Kuuldes meie telefonivestlust vanaemaga, tegi Rauno taas skandaali ja ütles, et Ta läheb isa juurde, kus Temaga ei manipuleerita. Võtsin siis ka kohe isale kõne, et teavitada meie erimeelsustest Raunoga. Panin telefoni valjuhääldile, et Rauno saax osaleda – Raunole oli kogu text, kui hane selga vesi. Õhtul mindi demonstratiivselt, solvunult magama juba pool ühexa n. ennem ei räägitud sõnagi. Meil on nüüd kasvatusproblemid ja kasvuaraskused:P Titest on saanud puberteet.
Mõne sõnaga veel sellest, et Rauno ruumi ja ajataju hakkab ka ikka vaixelt paranema. Tervises olles, oskas Ta orjenteeruda juba numbriotoa ja söögisaali vahel. Ise käis baaris jäätisekokteili joomas, pannes hoolikalt kõik toaarvele. Veidi segasex jäid veel mõned protseduride paigad aga uskuge, see maja on paras laburünt ka põhiklientuuri jaox(skandinaavia pensionärid).
Ma ei hakka oma tegemisi siia kribamagi hetkel, sest text venix ikka päris pikax. Kõiksugu koosolekud ja ümarlauad – igav;) Tööd jagub aga ma ei unusta ka lõõgastuda.

tihedalt tipitud august

Vormsil on alati ilus. Just sealt jäi mu plogimine pooleli. Mul õnnestus seekod ööbida mitteametlikus presidendi sviidis. Ööbinud oleme alati Rumpos. Meiega oli paar inimest, kes polnud ennem ussisaarele jõudnud ja nii tiirutasime exkursseerides;) Saarele sõites oli päris kena maru ja üle praami reelingu pesti autosid mereveega. Tagasi saime aga pea peegelsileda merega. Ööke sai kodus oldud, kui järgmine hommik juba taas ratastel ja suunaga Nelijärvele. Sedapuhku siis oma armas vähiühingu raffaga. Otsustasime, et sõit vaid laagrisse ja tagasi ei piirdux, tegime jõnxu läbi Kirna. Uuurisime mõisa ja energiaaeda, kuhu pinkide peale niisama jalgu puhkama ei tohix minna. Kui Elle tahtis päikesevarju minna puhkama, tuli pendliga vibutav tädi, kes hakkas esmalt rahast rääkima ja lõpux hirmutas vale energia aktiveerimise jutuga. Vot selline asi käib mul vastukarva:S Hirmutada vähihaigeid surmaga on rohkem kui naeruväärne, sest tervise saanud patsiendid on nagu läbi "halli kivi" tulnud ja "hea- ja kurjapuu" on meile vägagi tuntav;) Kunagi ma lähen ehk sinna tagasi, kuna seal oli head energiat, kuid selle eksinud pendeldaja saatel ma exkursiooni kindlalt ei tee. Nelijärvele jõudsime me õigel hetkel, olenemata meie vahepeatustest, täpselt laagri avamisex. Loengute, teraapiate n. meelelahutuse kõrval õnnistati meid loomulikult ka võrratu ilmaga, nagu see suvi üldse olnud on. Sealses järves on mulgi hea ujumas käia, kuna vetteminek on võimalik ka ujuvplatvormilt. Parim olek oligi kaelastsaati järvevees. Nelijärvel läx suuremax sünnipäevatähistamisex ka n. nagu alati ühines meiega pidulisi mujaltki maakondadest. Pühapäeva õhtux jõudsin lõpux koju, kus mehed mind juba ootasid. Kätlingi oli jõudnud juba läbi käia ja roosid jätta. Kuna kõik mu kallikesd teatsid minu tegemistest, siis perekeskis õnnitluste vastuvõtmine toimus tagasihoidlikult, kuid pidulikult;) Ei saanud ju väga tuure üles võtta, kuna järgmine päev juba algas meil Raunoga taastusravi.

Taastusravile minnes avastasime, et meie nimesidki pole saabuvate patsientide nimekirjas. Kui aga teraapiaid meile kirjutati, siis selgus, et taas ei ole logopeedi võimalik Raunole saada ja mulle taheti psühholoogi pähe määrida, mida mul plaanijärgselt üldse polegi. Läxin kõrvad lontis Ainjärve juurde, kes on olnud Rauno raviarst ja püüdsime asjadest selgust saada. Tuleb välja, et ambulatoorselt pole patsientidele ka arsti ettenähtud - no ma ei tea:S Võtsin seda kui ajutist segadust ja ei lasknud sel ennast väga häirida. Rauno muidugi hakkas kohe torisema, et Tema enam Haapsalu taastusravisse ei tule, sest igakord on logopeedi aja saamisega jamad. Juhatajal on vaid selle kohat öelda, et pole võtta kvalifitseeritud logopeede tööle. Olevat olnud 5 kandidaati, kuid ei vastavat nii teaduspõhisele rehabilitatsiooniasutusele nagu seda meil Haapsalus on:P Olgu kuidas on aga meie nädalake teenusel olemist oli siiski positiivne. Loodan, et Rauno ikka tahab sinna teinegi kord minna, kuna logopeed Mariina on supper ja arstid n. füsioterapeudid on kõva tiim, arvestamata asutuse sisekorda ja administreerimist.

Vahepeale on mahtunud ka kontsertüritusi, mida saab kultuuripärlitex lugeda. Üx oli Juhan Viidingu loomest tehtud lauludega kontsert, kus Jaagup Kreem laulis ja esitles oma onu luuletusi n. virtuoos Kikas, kes oma mitmekülgse pillivaldamisega köitis. Augustibluus on aga üritus, kus ma puududa ei saa, ilma mõjuva põhjuseta. See aasta oli see võimsaim, olnutest, rahva poolest. Ilmad mängisid kindlasti ka selle ürituse juures rolli, kuid seda stiili muusika lihtsalt paneb end mõnusalt tundma ja ma ei imesta selle ürituse menu üle:) Muide järgmine nädalavahetus on Valge Daami ürituste aeg, kus võib samuti kultuuri ammutada nõrkemiseni. Kindlasti osaleme ka seal, pealegi on vaja veel promenaadil etlemisega tegeleda;) See nädal on Rauno Kuusalu kandis, kuhu Ta nii väga kibeles, kuna sõbrad lubasid Talle plaatide kaupa mussi ja see on Tal augustis ainus vaba aeg, sest järgmine nädal läheme juba taas Pärnu.

iseseisvume;)

Tänasex on mul juba selle aasta numbri sees postitusi rohkem, kui eelmine aasta, siin blogis. Kahju on sellest, et ma polnud võimeline eelmine aasta rohkem kirjutama....tegelikult kohe algusest, kui Raunoga õnnetus juhtus. Teisalt annan ma omale aru, et augus olles ei olexki see ehk õnnestunud. Vaatan siin tagant järgi oma postitusi ja leian kirjaridadest segaduse, mis mind valdas.

Juuli lõpuga sai aasta, ajast, mil Rauno oma esimese sõna ütles. See toob mulle praegugi õnnepisarad silma. Rauno edulugu saab veel pika järje, kuid raskem on juba seljataga. See mis on siia jäänud kirjutamat on ka üsna spetsiifiline. Voodihaige hooldamine, Tema söötmine grammide haaval, kellaajaliselt. Tema füüsisega tegelemine ja Vaimu hoidmisega. Kõik on mul veel selgelt meeles, kui eilne päev. .....annax Jumal, et keegi mu lähedastest seda iial kogema ei peax!

Rauno on viimasel ajal rohkem näidanud välja solvumist autojuhi peale, kes õnnetuse põhjustas. Enese lolluse peale, et Ta sinna autosse istus. Olgu öeldud, et kohus tegi oma otsuse, kus juht läheb reaalselt kinni 1a.6k.+ rahaline nõue. Rauno ju tahax juba olla tervem ja mitte äparduda. Mõistus ütleb nagu üht aga nõder keha ei taha järgida kõike täpselt vajadustele. Motoorika on aeglane ja seda on tunda ka kõnes. Jutt on sisult terve ja asjalik aga selle aeglane serveerimine võib võõrale vale mulje jätta, mis viib selleni, et Raunot ei võeta tõsise partrenina. Õnn on aga see, et sõbrad Teda ei alahinda. Vahel tundub siiski Raunole, et ta on tüütu "pidur" mõne seltskonna jaox, kuid siis me jälle räägime asjadest, mis teda nörritavad. Kooli minek jääb nüüd ka järgmisse aastasse, kuna anname ikka aega paranemisex. Muidu saab Rauno kõige esmavajalikuga hakkama. Kinnituse andis eelmine nädalavahetus, mil ma jätsin Rauno üxi koju. Ema käis mul Teda küll vahepeal külastamas aga see oli vaid minu närvide rahustusex;) Olin nädalavahetusel Nuustakul kolamas ja patsutasime Petsi sõbrad Võrumaal üle. Võtsime ühiselt ette kolamisi, kus ma ennem sattunud ei olnud. Ilus, ilus on meil Eestimaal. Suurima elamuse sain ma ühest talust, kus pererahvas pidas igasugu põnevaid linde ja neil olid ka mõned väikeloomad. Paar haruldust oli nii lindude, kui ka loomade seas, mida on raske kohata isegi loomaaedades. Pere kiitusex peab veel ütlema, et kõik linnud-loomad olid hästi hooldatud ja puhtad. Puurides ja aedikutes lokkas loodus ja kogu aed oli vapustav oma lopsaka taimestikuga. Iluaiandus oli pereema roheliste nobedate näppude vili:) Kogu selle reisi ajal helistas Rauno mulle vaid 4 x ja seda ka vaid asjade pärast, mida Ta kodus kohe üles ei leidnud.

Eile käisime Raunoga taastusravikeskuses end näitamas ja andsime endast vaixelt teada, et oleme 9.augustil tulemas. Mina lähen ka taastuma seekord rehabilitatsiooniplaani alusel nagu Raunogi. Teise nädala soovix Raunole saada kindlustuse arvelt ja kolmandal nädalal kohe Pärnusse edasi. Kui aga Haapsalus jääme logopeedist taas ilma, siis jääb see viimasex korrax Haapsalus taastuda. Ütlesin arstile ka selle Rauno kindlameelse otsuse. Näis, kuis läheb.

Homme jääb Rauno jälle üxi koju. Mina lähen Haapsalu PIK-ga Vormsile. Sinna võtan ma arvuti kaasa, siis ei pea ema minu pärast nii tihti Rauno juures käima:P Teen Raunole söögid kappi valmis ja taas saab Rauno ise majandada. Hommikuti käib Ta nii e. teisiti "Teeles" pudrutamas. Neljapäev vasta reedet ööbin küll kodus aga juba reede hommikul rändan Vähiühinguga Nelijärvele, kus on üleriigiline vähipatsientide suvelaager. Peeter tuleb ilmselt nädalavahetusex koju ja mehed on omapäi. Emakene aga teeb minu vahetust tööl.... Issand, kuidas on mind küll õnnistatud nii imelise perega!?:))))))