Nooh, Kuusalus oli Raunol ju tegelikult tore sinnani, kui tuli välja, et Chrity soovib kenasti end Rauno korteris sisse seada ja seda uue mehega:P Rauno tunded ei lähe lapse emale vist üldsegi korda….ma olin sõnatu selle avalduse peale. Ma ei kommenteerix, kui see ei puudutax minu elu, kuid alati pean ju mina olema see, kes haiget saanud ja katkise inimese kokku peab lappima. Rauno ei ole ju veel terve inimene ja Ta on väga haavatav. Igatahes pidin ma sellest alustama, sest peale seda on Raunoga läinud kuidagi raskex…..
Sel nädalal taastusime Pärnus, Tervises. Peale meie oli ravil ka Anna, kes selle aasta veebruiari kuus auto ette jäi n. ka loodetavasti taastub. Tema peatrauma on toonud temas esile sellise saatanliku poole, kus ta valimatult ropendab ja sõimab. Olen selle kohta lugedes aru saanud, et selline sündroom on patsiendile ka kohutavalt piinilik, sest ta saab aru aga ei suuda kontrollida. Ma vaatan uurivalt inimesi ja ma ei suuda ära imestada, mis imemonstum on inimeseloom. – ülipeen motoorika, millimeetrise paiknevuse erinevusega, suudab luua täiesti teise inimese.
See nädal algas üldiselt kenasti, Rauno oli osavõtlik, Dr.Kolts lubas kindlustusele taotluse teha, et biostimulatsiooni aparaadi koju saaxime n. ta teeb skeemid mille järgi me kodus ise ravi tegema hakkame. Kui kõik kenasti läheb, siis oktoobrist teeme Raunost igapäev “elektrijänese“:D Nädala lõpupoole hakkas Rauno rääkima sellest, et Ta olex kohe 3 nädalat jutti ravil, et siis Ta kindlasti paraneb. Püüdsin Raunole seletada, et sellisele intensiivsele ravile on vahepeal vaja puhkus ja kui Ta tunneb, et võib midagi teha, siis sellex on kodus kõik võimalused. Mille peale hakkas selline kisa – et Tema nii kui nii kodus ei tee ja Temal pole kodust vaja. Logopeed on andnud iga kord kodused tööd, millest Rauno on osavalt kõrvale hiilinud.(olen ikka tõesti liiga leebe) Tulemused Raunot ennast ei rahulda aga kodus ka ei viitsi teha. Iga päev on meil juba sama jutt ja Rauno muutub järjest nõudlikumax ja jonnakamax, et Ta peab saama sellist ravi nagu Tema tahab. Lasin ka Ivol(doktoril) uuesti üle seletada, mis on olulised, kuid noorhärrale jäi endiselt nagu kõik mõistetamatux ja Ta ei soovixki nagu sellest aru saada, mida Talle räägitaxe. Päris alguse juurde nüüd tagasi tulles, viitan ma negativismile, mis toidab negativismi. Chriti käitumine tegi Raunole haiget, mis võimendas ka seda tunnet, et Ta pole terve ja Temast ei hoolita. Võimendusex trotsile veelgi, mõjus Anna käitumine teraapiatel ja nüüd on Rauno nagu pöörane. Et Raunole Tema olukord selgemana paistax, hakkasin Teda eile veidi survestama. Kui kodus logopeedi poolt antud kodutööd ei tee, ei saa ka arvutisse n. taskuraha ka mitte. Rauno aga võttis kätte ja jalutas kodust minema n. käis vanaema käest raha laenamas, et omale kooki osta:D No mida ma oskan kosta? Helistasin siis emale ja rääkisin olukorrast, et järgmine kord Raunole raha ei annax. Kuuldes meie telefonivestlust vanaemaga, tegi Rauno taas skandaali ja ütles, et Ta läheb isa juurde, kus Temaga ei manipuleerita. Võtsin siis ka kohe isale kõne, et teavitada meie erimeelsustest Raunoga. Panin telefoni valjuhääldile, et Rauno saax osaleda – Raunole oli kogu text, kui hane selga vesi. Õhtul mindi demonstratiivselt, solvunult magama juba pool ühexa n. ennem ei räägitud sõnagi. Meil on nüüd kasvatusproblemid ja kasvuaraskused:P Titest on saanud puberteet.
Mõne sõnaga veel sellest, et Rauno ruumi ja ajataju hakkab ka ikka vaixelt paranema. Tervises olles, oskas Ta orjenteeruda juba numbriotoa ja söögisaali vahel. Ise käis baaris jäätisekokteili joomas, pannes hoolikalt kõik toaarvele. Veidi segasex jäid veel mõned protseduride paigad aga uskuge, see maja on paras laburünt ka põhiklientuuri jaox(skandinaavia pensionärid).
Ma ei hakka oma tegemisi siia kribamagi hetkel, sest text venix ikka päris pikax. Kõiksugu koosolekud ja ümarlauad – igav;) Tööd jagub aga ma ei unusta ka lõõgastuda.
Sel nädalal taastusime Pärnus, Tervises. Peale meie oli ravil ka Anna, kes selle aasta veebruiari kuus auto ette jäi n. ka loodetavasti taastub. Tema peatrauma on toonud temas esile sellise saatanliku poole, kus ta valimatult ropendab ja sõimab. Olen selle kohta lugedes aru saanud, et selline sündroom on patsiendile ka kohutavalt piinilik, sest ta saab aru aga ei suuda kontrollida. Ma vaatan uurivalt inimesi ja ma ei suuda ära imestada, mis imemonstum on inimeseloom. – ülipeen motoorika, millimeetrise paiknevuse erinevusega, suudab luua täiesti teise inimese.
See nädal algas üldiselt kenasti, Rauno oli osavõtlik, Dr.Kolts lubas kindlustusele taotluse teha, et biostimulatsiooni aparaadi koju saaxime n. ta teeb skeemid mille järgi me kodus ise ravi tegema hakkame. Kui kõik kenasti läheb, siis oktoobrist teeme Raunost igapäev “elektrijänese“:D Nädala lõpupoole hakkas Rauno rääkima sellest, et Ta olex kohe 3 nädalat jutti ravil, et siis Ta kindlasti paraneb. Püüdsin Raunole seletada, et sellisele intensiivsele ravile on vahepeal vaja puhkus ja kui Ta tunneb, et võib midagi teha, siis sellex on kodus kõik võimalused. Mille peale hakkas selline kisa – et Tema nii kui nii kodus ei tee ja Temal pole kodust vaja. Logopeed on andnud iga kord kodused tööd, millest Rauno on osavalt kõrvale hiilinud.(olen ikka tõesti liiga leebe) Tulemused Raunot ennast ei rahulda aga kodus ka ei viitsi teha. Iga päev on meil juba sama jutt ja Rauno muutub järjest nõudlikumax ja jonnakamax, et Ta peab saama sellist ravi nagu Tema tahab. Lasin ka Ivol(doktoril) uuesti üle seletada, mis on olulised, kuid noorhärrale jäi endiselt nagu kõik mõistetamatux ja Ta ei soovixki nagu sellest aru saada, mida Talle räägitaxe. Päris alguse juurde nüüd tagasi tulles, viitan ma negativismile, mis toidab negativismi. Chriti käitumine tegi Raunole haiget, mis võimendas ka seda tunnet, et Ta pole terve ja Temast ei hoolita. Võimendusex trotsile veelgi, mõjus Anna käitumine teraapiatel ja nüüd on Rauno nagu pöörane. Et Raunole Tema olukord selgemana paistax, hakkasin Teda eile veidi survestama. Kui kodus logopeedi poolt antud kodutööd ei tee, ei saa ka arvutisse n. taskuraha ka mitte. Rauno aga võttis kätte ja jalutas kodust minema n. käis vanaema käest raha laenamas, et omale kooki osta:D No mida ma oskan kosta? Helistasin siis emale ja rääkisin olukorrast, et järgmine kord Raunole raha ei annax. Kuuldes meie telefonivestlust vanaemaga, tegi Rauno taas skandaali ja ütles, et Ta läheb isa juurde, kus Temaga ei manipuleerita. Võtsin siis ka kohe isale kõne, et teavitada meie erimeelsustest Raunoga. Panin telefoni valjuhääldile, et Rauno saax osaleda – Raunole oli kogu text, kui hane selga vesi. Õhtul mindi demonstratiivselt, solvunult magama juba pool ühexa n. ennem ei räägitud sõnagi. Meil on nüüd kasvatusproblemid ja kasvuaraskused:P Titest on saanud puberteet.
Mõne sõnaga veel sellest, et Rauno ruumi ja ajataju hakkab ka ikka vaixelt paranema. Tervises olles, oskas Ta orjenteeruda juba numbriotoa ja söögisaali vahel. Ise käis baaris jäätisekokteili joomas, pannes hoolikalt kõik toaarvele. Veidi segasex jäid veel mõned protseduride paigad aga uskuge, see maja on paras laburünt ka põhiklientuuri jaox(skandinaavia pensionärid).
Ma ei hakka oma tegemisi siia kribamagi hetkel, sest text venix ikka päris pikax. Kõiksugu koosolekud ja ümarlauad – igav;) Tööd jagub aga ma ei unusta ka lõõgastuda.
No comments:
Post a Comment