elulilled leinalindiga....

Chrityga on nüüd asi nii, et kuna läbirääkimised ja kokkulepped läxid Kelly kasvatamise ja suhtlemise osas vett vedama, siis nüüd läheb asi ametlikult läbi kohtu. Kurb, kui ema võtab lapselt isa:S Usun, et Rauno enesehaletsus ja tujud on ka paljuski just sellega seotud aga me tegeleme nende tujudega ja mõtleme tegevusi välja.
Tänu külmapühadele on minul aga mees rohkem kodus, sest sellise pakasega ei saa ju betooni toota. Kohe olen ma nii ära hellitatud. Küll küpsetataxe krevette, küll tuuaxe maasikaid ja mina juba oskan seda kõike nautida. Ma armastan elu ja rohkem veelgi….aga pisarad voolavad, sest nii traagilist nädalavahetust ei mäleta mina Haapsalus. Kohutav tuleõnnetus väikelastekodus, kus on raske- ja sügavapuudega lapsed. Nad tudisid oma päevast und, kui tuleving viis igavesele unele 10 last. Jah, kax neist olid täiskasvanud aga ikkagi lapsed n. sama maja kasvandikud. Eelmisel päeval aga lahkus meie vana Gunnar, kes oli meie linnas, kui elav legend. Enam ei jaga me naabruses olevas kohvikus Gunnariga kohaliku lehte ja rohkem ei oota ta enam, millal autoga sõitma minna. Õhtul käisid inimesed Gunnarile maja ette küünlaid panemas, mis meilt aknast vaadates kätte paistab. Rauno viis ka vanaemaga meie poolt küünla. Nüüd on ka väikelastekodu juures küünlameri…..nii ta läx ja võttis lapsed ühes. Tööl on masendav meeleolu. Vaikselt tassitaxe ja sorteeritaxe põlenud majast päästetud asju, reporterid sebivad, oodata on presidenti, uurimistööd käivad, ametnikud istuvad koos, nõustamised toimuvad…..ex õhtul olen südmustes targem.
Õnnetuse hetkel olime meie hoopiski Hiiumaal, käisime EU pikimat jääteed katsetamas. Sealt ei saanud me enam kiirelt tagasi, sest järjekord jääteele kestis 3h lausa ja telefoni aku sai ka otsa, pinevate helistamiste järel. Haapsallu jõudsime peale loojangut, kuid siiski veel kustutati maja. Uurisin, kas saan midagi ära teha ja abix olla aga sellex hetkex oli juba iga üxsus oma plaanide ja tegemistega. Linn oli põlemisvingu täis….ja mina pidin veel minema Emili juubelile. Tuju ei olnud aga minemata ka nagu jätta ei saanud, sest pool sajandit ei täitu ju ka igapäev. Ei olnud tuju kellelgi. Istusime tagasihoidlikult ja otsustasime, et peo me teeme hiljem lihtsalt tagant järele.
Laupäeval aga sai pealinnas tähistatud KAEV- u sünnipäeva. Tegime ühise istumise Pirita Kloostris, Õdede juures. Ennem seda hüppasime läbi Tourest- ilt, kus jätsime mõnele agentuurile omad soovid, et nad pakkumised saadax. Nimelt plaaniks minna Andalusiasse, kuid mitte paketireisiga. Jääme ootama ja vaatama, kuidas pakkumised tulevad ja kas see reis meile ka jõukohane olex. Sai see ju plaani võetud tänu Raunole, kuna lõpux on Ta valmis ka kodust kaugemale minema.
Elu läheb edasi, täna aga on leinapäev.

...mitte ainult sõbrapäev

Kui arvasin, et tegu on vaid mingi nõrga tõvega, siis arsti juures selgus, et ikka olex vaja antibiotsi sisse süüa, kuna põletikunäitajad olid kõrged. Köhatama ajab näe siiagi …köh-köh. Petski krõbises sutsu, kuid tal möödus see kuidagi kergemini. Rauno on kenasti suutnud terve püsida ja ehk on see ka nii õiglane, sest läbi selliste „kõverate vasktorude“, nagu Tema seda käinud on, on kergelt külmetamine ehk pigem karastumise eest;) Samas on Tema jonnituurid jälle hoogu juurde saanud v. olen mina oma põdura tervisega hellemax läinud. Äkki sõltub see mingitest kuuseisudest v. kõrg- ja madalrõhkkondadest?:P Pärnusse keeldus Rauno nüüd lõplikult minemast ja vägisi ju Teda kuidagi ei vii. Ta suudab end nii üles kütta ja kipub lausa räuskama, et see 5 päeva ei anna Talle midagi ja nii Tema tervex ei saa. Aparaat üxi olevat ka mõttetu ja üle-üldse on doktoril temast üxkõik. Ütles veel, et on ju ka teisi tohtreid ja ravisid n. keegi ei hakka tema pealt teenima, kui Ta oma tahtmist ei saa, mis seisneb kiirelt tervex tegemises:P Sellise jutu peale arvan ma, et ehk on hetkel paus parem ja las Ta siis tunneb, mis on kodus lihtsalt istuda. Püüdsin poissi küll ühe terapeudi juurde meelitada, kes käis meie Vähiühingule loengut pidamas ja pärast andis ka konsultatsiooni eraviisliselt. Milliseid maarohtusid võix tarvitada erinevate hädade puhul n. tegi ka akulife teraapiat. Loomulikult Rauno tõrkus ja ei tulnudki n. ma viisin sinna hoopis oma ema, kellele see väga sobis. Käisime täna sõbrapäeva puhul Raunoga ka metsas, Svennil ja Evil külas, kus Svenngi arvas, et Rauno peab selle omale selgex mõtlema, mida Ta soovib ja tahab. Keegi Teda ju vägisi aitama ei kipu. Svenni käest soovis muidugi Rauno kohe nõelu aga me pidasime vajalikux hetkel mitte sekkuda. Lõppude lõpux peab Rauno seda väga soovima ja sellex ise rohkem tahet näitama, tehes ka ise oma tervise heax midagi. Hetkel on Ta tõesti nagu pahur põrsas. Näitex: viskas Ta ära Peetri telefonilaadija, kuna see olevat katki. Lubades pravuurikalt Petsile uue osta, kui selgus, et see polegi Tema oma. No saigi uus ostetud ja isalt raha kaubeldud, kuid kodus selgus, et see ka ei tööta, et mingi vale värk - jälle kisa majas. Ja nii iga asjaga. Raha asjadest ma parem ei räägi. Kui kooli õppima minna ei soovita, siis autokooli küll, aru andmata oma seisundist. Jäärajal käib lunimine, et saax rooli istuda. Kirjutan sellest kõigest siin just sellepärast, et kui muidu tundub Rauno katus korras olevat, siis aegajalt viskab ikka selle pööningu nii segi, et haara v. ise medikamendi järele, et rahu säilitada. Sellistel puhkudel aitab ka kodust eemal olemine. Üx õhtu ma siin kauplesingi omale kaaslast kontserdile, kuna Raunot kontsert ei huvitanud ja mees oli alles teel koju. Kaja sai ka oma pere nõusse, et ta võib tuulduma minna ja nii me siis läxime, Juhan Viidingu luule- ja muusikaõhtule, kus Jaagupi poiss seda oma sõpradega läbi viis. Tore algus nädalavahetusele ja algas nagu pikk-pikk sõbrapäev. Kalli kinkis mulle nunnu vannipardi:D Peale ahjus valminud praele, viitsisin ma ka veel küpsetada. Seekord siis brie juust lehttaignas ja noorhärrale eraldi õunapirukaid.
Pühapäeval tekkis päikeselise ilmaga tuju minna hulkuma. Kuigi oli väga külm, oli soov kevadet kohata. Sõitsime maakonna ümbruses ja luusisime mööda väixeid kõrvalteesid. Olin haaranud kaasa ka fotika n. sain päris palju toredaid pilte, millel vaixelt kevadmärke näha oli. Seega arvan ma, et need külmad hetkel jäävad nüüd küll viimasex. Täna hommikul ei tahtnud auto kuidagi käivituda, alles kolmandal katsel – disla noh. Olgugi, et Raunts on just kui paha põssa, läxime sõbrapäeva tähistama Müüriääre kohvikusse. Püüame, väga püüame ikka tublid ja rõõmsad olla, et mossitamised meie päeva ära ei rikux. Kallid Teilegi, Armsad Sõbrad!

viiruste aeg

Rauno sai oma stimulatsiooniaparaadi tagasi ja nüüd piinab Ta seda jälle. Ajuvitamiine võtab ka ikka edasi kenasti, sest see on Teda kuidagi rahulikumax teinud ja kui ongi midagi meelest läinud n. mul on võimalus Talle seda meenutada, siis tuleb see ka kenasti meelde. Peax vist isegi seda Neurozani võtma;) Hetkel tarbin ma muid medikamente, sest olen kas külmetunud v. viiruse saanud. Oligi juba meelest läinud, mis tunne on tõbine olla. Tähtis on, et teised nüüd mu peres ei nakatux. Esimesel päeval olin voodiga laulatatud. Tundsin kuidas mu keres käib sõda juuxejuurest – varbaküüneni. Nahka puutuda ei saanud ja silmi oli ka parem kinni hoida, sest kui nad pilkusid, siis kõrvetasid laud mu silmamunasid. Nüüdsex on kõik lõõrid valla ja kogu see saast tuleb kerest välja higistades, tatistades, köhides.
Lühidalt sellest konverentsist, millest ma ei tea, mida ma lootsin…pettusin ju jälle. Meenutas mulle see kõik nõukaaegset NLKP mingit pleenumi. Taheti ilmselt kiirelt kaelast ära saada, kuna sõnavõttude ja küsimustele vastamise aeg oli minimaalne. Pealegi ei tohtinud küsimusi esitada konkreetsete haigusjuhtude kohta…- kui ma sealt üldse midagi teada sain, siis seda, et poliitikud on üsna pealiskaudsed selles vallas ja kui see asi nii edasi läheb, siis on varsti meie meditsiin ja selle kindlustatus vasta taevast. Patsiendi heaolu on üldse marginaalne, millex siis mingeid süsteeme arendada?! Ja mis on patsiendikaitse? See termin ei tundunud kellelegi meeltmööda. Eritigi on see punane rätik Mardnale, kes pobisedes uxest välja jooxis, kui Dr. Kolts soovis arutada ühe patsiendi kannatustest haiglas. Noormees oli puhtalt hooldatamatusest suisa eluohtlikus olukorras, kus munanditelt koorus nahk ja oli põletikus n. lamatistes. Selle peale vastas Mardna ülbelt, et see on normaalne, nii ju ikka juhtub, et seal ei olnud haigla poolt mingeid eximisi ega valesti tegemisi. Ma ei suutnud seda lamedat juttu kaua pealt kuulata ja ma sekkusin väites, et mina olen olnud 24h/7p hooldatava juures ja sellex ei pea olema arstiteadust lõpetanud, et asjadest õieti aru saada. Ivo veel lisas repliigina, et kui see olex olnud teie poeg, mis te küll siis arvate? Sellepeale kesikust arvamusliider rühmas käega ja sammus minema öeldes, et see kõik on mõttetu. Mardnaga mul tuleb meelde veel üx kohtukeiss, kus inimene jäi ilma oma puudeastmest, kuna see n.nim. expert väitis, et tänapäeval on kõiksugu abivahendid olemas, mis ei takista inimesel enesega hakkama saamist. See jutt lähex siin pikax, kui kõigest sellest räägixin. Nukrax teeb, et end soojal kohal sissesättinud tõusikud tunnevad end nii kindlalt ja mina väike inimene ei suuda seda ka kuidagi muuta. Loomulikult ei vali ma Keskerakonda ja Mardnat aga peale seda nõmedat konverentsi ei tea ma enam üldse keda ma valida tahax.
Sootux parem ja mõnusam üritus oli Hispaaniamajas, kus Helen Eelrand esitles oma esikraamatut „Pasodoble“. Raamat on kirglik ja loetav ühe-soojaga. Selgus, et mehedki, kes olid seda lugenud, soovitavad soojalt ka oma sõpradele. Väga lihtsasti loetav ja mahlakas sisu on hullult haarav. Peale esitlust ostis Merkagi omale raamatu, sest mul oli see omale soetatud vast juba esimeste seas, kui raamat ilmus. Sain sinna sisse armsa pühenduse nüüd. Loomulikult kuulus esitluse juurde Hispaania vein ja näx. Tööl ma igatahes vahetasin end poolest päevast ära. Ei ole see tõbisena tööl olek just meeldiv aga kui ma nüüd terviselt kosumas olen, siis on meile oodata külalisi. Virge just täna küsis, et millal võix külla tulla, et ammu pole näinud. Ta olevat Raunot Teele kohvikus näinud ja Rauno oli nende pere lahkelt külla kutsunud. Ise ma tahax kindlast Kairiti juured jõuda, kuna ta on nüüd taastusravis järgmisest nädalast aga tema juurde minnes pean ikka päris terve juba olema, kuna Kairiti immuunsus on kõike muud kui hea, tema ravide tõttu.

väike jänesehaak meeldetuletusena;)

Hiina kalendri järgi algab 3. veebruaril uutest võimalustest tulvil YIN METALL JÄNESE ehk kuldse Jänese aasta, mida tasub Idamaade tava järgi austusega vastu võtta. Algava aasta märgusõnad on suhtlemine, avatus, mõistmine ja taastumine. Tegemist on aastaga, mis on täis vastuolusid, kuid võrreldes möödunud aastaga on energiad palju rahulikumad ja soovitavad pigem pöörata oma pilk enda sisse ja oma sisemistele muutustele, riskidele, otsustele. Et Yin Metall Jänese aasta meile häid võimalusi looks, tasub uus aasta austusega vastu võtta. Idamaade traditsioonide järgi tähistatakse uue aasta saabumist paari nädala jooksul.
Riietuses kasutada soovitavalt Metalli-elemendist lähtuvaid heledaid toone või läikivaid, sest tegemist on Kuldse Metall Jänese aastaga. Samuti võib kasutada Metalli-elemendi energiast lähtuvaid mustreid ja materjale, nagu täpid, kaared, ovaalid, aga ka heledad läikivad kangad, soositud on ka metalsed ehted, nii hõbe- kui kuldehted.
Minul algab uus aasta aga täispööretel, sest kavatsen minna arstideliidu poolt korraldatavale üritusele „Märka Patsienti“, kus saab omi küsimusi edastada kõrgemalseisvatele tegelastele. Üx minu kindel küsimus saab olema eutanaasia kohta. Millal saabub Eestis, raskesti haigetel patsientidel, võimalus väärikalt surra? Kindlasti on neid küsimusi veel ja veel aga see on hetkel peamine. Loomulikult üleüldine patsientide kohtlemine ja teenuse kättesaadavus vajab arutelu. Ühtlasi saan ma seal ka Rauno arstiga kokku – on mida arutada.
Täna juuxuris käies sain nii armsa tagasiside sellest, kuidas Rauno oli juuxuris käinud. Algul ei saadud väga hästi aru, mis soov Raunol oli, kuid veidi kõnega harjutud, läx suhtlemine ladusalt. Noormees sai oma soovitud soengu n. juuxurite meeleolu oli ka tervex päevax tõstetud. Nad ei suuda ära imestada Rauno tublidust ja positiivsust, sest nad ju mäletavad Teda „toolipoisina“, kui Ta veel ei rääkinudki.
…aga mis siis ikka, head uue aasta algust!