Chrityga on nüüd asi nii, et kuna läbirääkimised ja kokkulepped läxid Kelly kasvatamise ja suhtlemise osas vett vedama, siis nüüd läheb asi ametlikult läbi kohtu. Kurb, kui ema võtab lapselt isa:S Usun, et Rauno enesehaletsus ja tujud on ka paljuski just sellega seotud aga me tegeleme nende tujudega ja mõtleme tegevusi välja.
Tänu külmapühadele on minul aga mees rohkem kodus, sest sellise pakasega ei saa ju betooni toota. Kohe olen ma nii ära hellitatud. Küll küpsetataxe krevette, küll tuuaxe maasikaid ja mina juba oskan seda kõike nautida. Ma armastan elu ja rohkem veelgi….aga pisarad voolavad, sest nii traagilist nädalavahetust ei mäleta mina Haapsalus. Kohutav tuleõnnetus väikelastekodus, kus on raske- ja sügavapuudega lapsed. Nad tudisid oma päevast und, kui tuleving viis igavesele unele 10 last. Jah, kax neist olid täiskasvanud aga ikkagi lapsed n. sama maja kasvandikud. Eelmisel päeval aga lahkus meie vana Gunnar, kes oli meie linnas, kui elav legend. Enam ei jaga me naabruses olevas kohvikus Gunnariga kohaliku lehte ja rohkem ei oota ta enam, millal autoga sõitma minna. Õhtul käisid inimesed Gunnarile maja ette küünlaid panemas, mis meilt aknast vaadates kätte paistab. Rauno viis ka vanaemaga meie poolt küünla. Nüüd on ka väikelastekodu juures küünlameri…..nii ta läx ja võttis lapsed ühes. Tööl on masendav meeleolu. Vaikselt tassitaxe ja sorteeritaxe põlenud majast päästetud asju, reporterid sebivad, oodata on presidenti, uurimistööd käivad, ametnikud istuvad koos, nõustamised toimuvad…..ex õhtul olen südmustes targem.
Õnnetuse hetkel olime meie hoopiski Hiiumaal, käisime EU pikimat jääteed katsetamas. Sealt ei saanud me enam kiirelt tagasi, sest järjekord jääteele kestis 3h lausa ja telefoni aku sai ka otsa, pinevate helistamiste järel. Haapsallu jõudsime peale loojangut, kuid siiski veel kustutati maja. Uurisin, kas saan midagi ära teha ja abix olla aga sellex hetkex oli juba iga üxsus oma plaanide ja tegemistega. Linn oli põlemisvingu täis….ja mina pidin veel minema Emili juubelile. Tuju ei olnud aga minemata ka nagu jätta ei saanud, sest pool sajandit ei täitu ju ka igapäev. Ei olnud tuju kellelgi. Istusime tagasihoidlikult ja otsustasime, et peo me teeme hiljem lihtsalt tagant järele.
Laupäeval aga sai pealinnas tähistatud KAEV- u sünnipäeva. Tegime ühise istumise Pirita Kloostris, Õdede juures. Ennem seda hüppasime läbi Tourest- ilt, kus jätsime mõnele agentuurile omad soovid, et nad pakkumised saadax. Nimelt plaaniks minna Andalusiasse, kuid mitte paketireisiga. Jääme ootama ja vaatama, kuidas pakkumised tulevad ja kas see reis meile ka jõukohane olex. Sai see ju plaani võetud tänu Raunole, kuna lõpux on Ta valmis ka kodust kaugemale minema.
Elu läheb edasi, täna aga on leinapäev.
Tänu külmapühadele on minul aga mees rohkem kodus, sest sellise pakasega ei saa ju betooni toota. Kohe olen ma nii ära hellitatud. Küll küpsetataxe krevette, küll tuuaxe maasikaid ja mina juba oskan seda kõike nautida. Ma armastan elu ja rohkem veelgi….aga pisarad voolavad, sest nii traagilist nädalavahetust ei mäleta mina Haapsalus. Kohutav tuleõnnetus väikelastekodus, kus on raske- ja sügavapuudega lapsed. Nad tudisid oma päevast und, kui tuleving viis igavesele unele 10 last. Jah, kax neist olid täiskasvanud aga ikkagi lapsed n. sama maja kasvandikud. Eelmisel päeval aga lahkus meie vana Gunnar, kes oli meie linnas, kui elav legend. Enam ei jaga me naabruses olevas kohvikus Gunnariga kohaliku lehte ja rohkem ei oota ta enam, millal autoga sõitma minna. Õhtul käisid inimesed Gunnarile maja ette küünlaid panemas, mis meilt aknast vaadates kätte paistab. Rauno viis ka vanaemaga meie poolt küünla. Nüüd on ka väikelastekodu juures küünlameri…..nii ta läx ja võttis lapsed ühes. Tööl on masendav meeleolu. Vaikselt tassitaxe ja sorteeritaxe põlenud majast päästetud asju, reporterid sebivad, oodata on presidenti, uurimistööd käivad, ametnikud istuvad koos, nõustamised toimuvad…..ex õhtul olen südmustes targem.
Õnnetuse hetkel olime meie hoopiski Hiiumaal, käisime EU pikimat jääteed katsetamas. Sealt ei saanud me enam kiirelt tagasi, sest järjekord jääteele kestis 3h lausa ja telefoni aku sai ka otsa, pinevate helistamiste järel. Haapsallu jõudsime peale loojangut, kuid siiski veel kustutati maja. Uurisin, kas saan midagi ära teha ja abix olla aga sellex hetkex oli juba iga üxsus oma plaanide ja tegemistega. Linn oli põlemisvingu täis….ja mina pidin veel minema Emili juubelile. Tuju ei olnud aga minemata ka nagu jätta ei saanud, sest pool sajandit ei täitu ju ka igapäev. Ei olnud tuju kellelgi. Istusime tagasihoidlikult ja otsustasime, et peo me teeme hiljem lihtsalt tagant järele.
Laupäeval aga sai pealinnas tähistatud KAEV- u sünnipäeva. Tegime ühise istumise Pirita Kloostris, Õdede juures. Ennem seda hüppasime läbi Tourest- ilt, kus jätsime mõnele agentuurile omad soovid, et nad pakkumised saadax. Nimelt plaaniks minna Andalusiasse, kuid mitte paketireisiga. Jääme ootama ja vaatama, kuidas pakkumised tulevad ja kas see reis meile ka jõukohane olex. Sai see ju plaani võetud tänu Raunole, kuna lõpux on Ta valmis ka kodust kaugemale minema.
Elu läheb edasi, täna aga on leinapäev.
No comments:
Post a Comment