Masendavaim aeg hakkab pöörduma, päevad lähevad aina pikemax ja kevadtuuled sulatavad koos päikesega lumekuhilaid väixematex. Kevadisemad meeleolud on ka Raunol. Osake sellest on ka arvutil, mis lõppudelõpux tuli parandusest. Aega võttis aga asja sai – no ei ole nii uutele arvutitele kohe ekraani saada lihtsalt. Paranduse käigus jäi meil aga akulaadija kuskile kadunud asjade hulka ja see tuli meil uus soetada. Ka uued kõrvaklapid tuli osta – Raunts kohe oskab neid lõhkuda;) Mina saan ka nüüd jälle liikuma, sest auto tuli remondist. Tööle ja koju sõitsin ma vahepeal taxoga, sest sellise libedaga nagu praegu on, ma käia ei riskinud. Tuska teeb vaid see, et need on päris suured väljaminekud just siis, kui plaanime reisi. Ega me sellelt reisilt mingit imet oota aga positiivne on see kindlasti, lootuses, et Rauno hakkax oma ninast kaugemale nägema. Libedaga polegi me suurt miskit ettevõtnud. Ikka vanaemal ja vanaisal külas käinud ja naabruses, Teele kohvikus. Küll oli armas, kui kohviku omanik pidas olulisex meie, kui kundede arvamust ja tuli arutama meiega veidi sisekujunduse toonide osas. Minumeelest oli see väga liigutav.
Nüüd, kui me taas vabamalt liikuma saame, siis teeme ühe visiidi taastusravisse ja uurime, millal Rauno võix nende teenuseid saama hakata. Meile sobix aprilli lõpp ilmselt, siis on teed sellest libedusest vast puhtad ja mees saab ise sinna tatsata. Ex näis, mis meile sealt räägitaxe üldse. Neid ilmselt huvitax, kui Rauno seal ka ööbix aga sellega Rauno ei nõustu. Heh….tuli meelde, et puugivaktsiin tuleb ka märtsis Raunol veel ära teha, see on see viimane süst – hea, et meenus. Olexin ka rääkimata jätnud selle, et Rauno võtis omale uue kohustuse majapidamises. Kui Ta enne juba tolmuimejaga elamist tuustis, siis nüüd kasib Ta ka kasside liivakasti. Ehk on varsti veel midagi loota, mida vabatahtlikult tehaxe;)
Vahepeal olen uurinud, kuidas teistel „pea- traumatikutel“ läheb, kelle lähedastega ma ikka suhelnud olen. Tasapisi sujub ikka kõigil aga tahax ju kiiremini, eriti „peategelased“ ise. Ei saa öelda, et ühel või teisel olex kergem lähedase eest hoolitsemine, kuid emana laste eest on ikka ilmselt kergem hoolitseda, kui naisena, mehe eest. Mõtlen ju kohe enda mätta otsast. Kui minul on raske, siis saan toetuda oma mehele aga Merle, kellel on abikaasa hooldada ja ka laps, kuidas tema suudab? Vaimselt on see ikka üsna raske n. ma soovitasin tal vaadata, kas pealinnas ei ole äkki päevakeskuseid v. tegelustubasid, kuhu võix oma kaasa paarix tunnix viia, et ise puhata saax.
Homme on valimised. Mina juba valisin e-hääletuse teel, sama tegi ka Peeter. Rauno seda kõike nähes avastas aga taas, et Tema tahab enesele oma õigusi tagasi, et Tema ei vaja eestkostjat. Nii Ta siis Heinarit pommitas oma helistamiste ja sõnumitega, läbi telefoni. Loomulikult ei saavutanud Rauno sellega midagi muud, kui et ajas oma papaaa närvi. Igatahes mina ütlesin Raunole, et : „Kui Sa oskad enese eest seista, siis lähed Sa kohtusse ja esitada avalduse. Kunix Sa seda teha ei mõista, siis ei oska Sa ka enese eest seista“ – peax ju loogiline olema? Pean siia ka kohe lisama, et Rauno on kirjutamises väga laisk ja ei harjuta üldse, mis olex kogu motoorikale hea treening, kuid Tema väidab, et see pole vajalik, kuna kõik asjad tehaxe tänapäeval arvutis. Vaidlen siis, et allkirja on ju ikka vaja teha…siis lööb käega ja jutt sellex korrax lõppenud. Lõpetan nüüd ise ka kribamise, sest ega mul lisada polegi enam midagi.
Nüüd, kui me taas vabamalt liikuma saame, siis teeme ühe visiidi taastusravisse ja uurime, millal Rauno võix nende teenuseid saama hakata. Meile sobix aprilli lõpp ilmselt, siis on teed sellest libedusest vast puhtad ja mees saab ise sinna tatsata. Ex näis, mis meile sealt räägitaxe üldse. Neid ilmselt huvitax, kui Rauno seal ka ööbix aga sellega Rauno ei nõustu. Heh….tuli meelde, et puugivaktsiin tuleb ka märtsis Raunol veel ära teha, see on see viimane süst – hea, et meenus. Olexin ka rääkimata jätnud selle, et Rauno võtis omale uue kohustuse majapidamises. Kui Ta enne juba tolmuimejaga elamist tuustis, siis nüüd kasib Ta ka kasside liivakasti. Ehk on varsti veel midagi loota, mida vabatahtlikult tehaxe;)
Vahepeal olen uurinud, kuidas teistel „pea- traumatikutel“ läheb, kelle lähedastega ma ikka suhelnud olen. Tasapisi sujub ikka kõigil aga tahax ju kiiremini, eriti „peategelased“ ise. Ei saa öelda, et ühel või teisel olex kergem lähedase eest hoolitsemine, kuid emana laste eest on ikka ilmselt kergem hoolitseda, kui naisena, mehe eest. Mõtlen ju kohe enda mätta otsast. Kui minul on raske, siis saan toetuda oma mehele aga Merle, kellel on abikaasa hooldada ja ka laps, kuidas tema suudab? Vaimselt on see ikka üsna raske n. ma soovitasin tal vaadata, kas pealinnas ei ole äkki päevakeskuseid v. tegelustubasid, kuhu võix oma kaasa paarix tunnix viia, et ise puhata saax.
Homme on valimised. Mina juba valisin e-hääletuse teel, sama tegi ka Peeter. Rauno seda kõike nähes avastas aga taas, et Tema tahab enesele oma õigusi tagasi, et Tema ei vaja eestkostjat. Nii Ta siis Heinarit pommitas oma helistamiste ja sõnumitega, läbi telefoni. Loomulikult ei saavutanud Rauno sellega midagi muud, kui et ajas oma papaaa närvi. Igatahes mina ütlesin Raunole, et : „Kui Sa oskad enese eest seista, siis lähed Sa kohtusse ja esitada avalduse. Kunix Sa seda teha ei mõista, siis ei oska Sa ka enese eest seista“ – peax ju loogiline olema? Pean siia ka kohe lisama, et Rauno on kirjutamises väga laisk ja ei harjuta üldse, mis olex kogu motoorikale hea treening, kuid Tema väidab, et see pole vajalik, kuna kõik asjad tehaxe tänapäeval arvutis. Vaidlen siis, et allkirja on ju ikka vaja teha…siis lööb käega ja jutt sellex korrax lõppenud. Lõpetan nüüd ise ka kribamise, sest ega mul lisada polegi enam midagi.
No comments:
Post a Comment