Kui arvasin, et tegu on vaid mingi nõrga tõvega, siis arsti juures selgus, et ikka olex vaja antibiotsi sisse süüa, kuna põletikunäitajad olid kõrged. Köhatama ajab näe siiagi …köh-köh. Petski krõbises sutsu, kuid tal möödus see kuidagi kergemini. Rauno on kenasti suutnud terve püsida ja ehk on see ka nii õiglane, sest läbi selliste „kõverate vasktorude“, nagu Tema seda käinud on, on kergelt külmetamine ehk pigem karastumise eest;) Samas on Tema jonnituurid jälle hoogu juurde saanud v. olen mina oma põdura tervisega hellemax läinud. Äkki sõltub see mingitest kuuseisudest v. kõrg- ja madalrõhkkondadest?:P Pärnusse keeldus Rauno nüüd lõplikult minemast ja vägisi ju Teda kuidagi ei vii. Ta suudab end nii üles kütta ja kipub lausa räuskama, et see 5 päeva ei anna Talle midagi ja nii Tema tervex ei saa. Aparaat üxi olevat ka mõttetu ja üle-üldse on doktoril temast üxkõik. Ütles veel, et on ju ka teisi tohtreid ja ravisid n. keegi ei hakka tema pealt teenima, kui Ta oma tahtmist ei saa, mis seisneb kiirelt tervex tegemises:P Sellise jutu peale arvan ma, et ehk on hetkel paus parem ja las Ta siis tunneb, mis on kodus lihtsalt istuda. Püüdsin poissi küll ühe terapeudi juurde meelitada, kes käis meie Vähiühingule loengut pidamas ja pärast andis ka konsultatsiooni eraviisliselt. Milliseid maarohtusid võix tarvitada erinevate hädade puhul n. tegi ka akulife teraapiat. Loomulikult Rauno tõrkus ja ei tulnudki n. ma viisin sinna hoopis oma ema, kellele see väga sobis. Käisime täna sõbrapäeva puhul Raunoga ka metsas, Svennil ja Evil külas, kus Svenngi arvas, et Rauno peab selle omale selgex mõtlema, mida Ta soovib ja tahab. Keegi Teda ju vägisi aitama ei kipu. Svenni käest soovis muidugi Rauno kohe nõelu aga me pidasime vajalikux hetkel mitte sekkuda. Lõppude lõpux peab Rauno seda väga soovima ja sellex ise rohkem tahet näitama, tehes ka ise oma tervise heax midagi. Hetkel on Ta tõesti nagu pahur põrsas. Näitex: viskas Ta ära Peetri telefonilaadija, kuna see olevat katki. Lubades pravuurikalt Petsile uue osta, kui selgus, et see polegi Tema oma. No saigi uus ostetud ja isalt raha kaubeldud, kuid kodus selgus, et see ka ei tööta, et mingi vale värk - jälle kisa majas. Ja nii iga asjaga. Raha asjadest ma parem ei räägi. Kui kooli õppima minna ei soovita, siis autokooli küll, aru andmata oma seisundist. Jäärajal käib lunimine, et saax rooli istuda. Kirjutan sellest kõigest siin just sellepärast, et kui muidu tundub Rauno katus korras olevat, siis aegajalt viskab ikka selle pööningu nii segi, et haara v. ise medikamendi järele, et rahu säilitada. Sellistel puhkudel aitab ka kodust eemal olemine. Üx õhtu ma siin kauplesingi omale kaaslast kontserdile, kuna Raunot kontsert ei huvitanud ja mees oli alles teel koju. Kaja sai ka oma pere nõusse, et ta võib tuulduma minna ja nii me siis läxime, Juhan Viidingu luule- ja muusikaõhtule, kus Jaagupi poiss seda oma sõpradega läbi viis. Tore algus nädalavahetusele ja algas nagu pikk-pikk sõbrapäev. Kalli kinkis mulle nunnu vannipardi:D Peale ahjus valminud praele, viitsisin ma ka veel küpsetada. Seekord siis brie juust lehttaignas ja noorhärrale eraldi õunapirukaid.
Pühapäeval tekkis päikeselise ilmaga tuju minna hulkuma. Kuigi oli väga külm, oli soov kevadet kohata. Sõitsime maakonna ümbruses ja luusisime mööda väixeid kõrvalteesid. Olin haaranud kaasa ka fotika n. sain päris palju toredaid pilte, millel vaixelt kevadmärke näha oli. Seega arvan ma, et need külmad hetkel jäävad nüüd küll viimasex. Täna hommikul ei tahtnud auto kuidagi käivituda, alles kolmandal katsel – disla noh. Olgugi, et Raunts on just kui paha põssa, läxime sõbrapäeva tähistama Müüriääre kohvikusse. Püüame, väga püüame ikka tublid ja rõõmsad olla, et mossitamised meie päeva ära ei rikux. Kallid Teilegi, Armsad Sõbrad!
Pühapäeval tekkis päikeselise ilmaga tuju minna hulkuma. Kuigi oli väga külm, oli soov kevadet kohata. Sõitsime maakonna ümbruses ja luusisime mööda väixeid kõrvalteesid. Olin haaranud kaasa ka fotika n. sain päris palju toredaid pilte, millel vaixelt kevadmärke näha oli. Seega arvan ma, et need külmad hetkel jäävad nüüd küll viimasex. Täna hommikul ei tahtnud auto kuidagi käivituda, alles kolmandal katsel – disla noh. Olgugi, et Raunts on just kui paha põssa, läxime sõbrapäeva tähistama Müüriääre kohvikusse. Püüame, väga püüame ikka tublid ja rõõmsad olla, et mossitamised meie päeva ära ei rikux. Kallid Teilegi, Armsad Sõbrad!
No comments:
Post a Comment