tõepärane - uskumatu

Uskumatu, kui hooxalt on Rauno edusamme teinud! Oleme nüüd taastusravis ja suutsime ka arste üllatada n. ajupsühholoog teatas optimistlikult, et ta ei näe midagi sellist, mix Rauno ei võix taastuda. Saime ju kaaluda ka kohe, kui end rehabilitatsioonihaiglas sisse regasime - kaalume nüüd 50 kg. Oleme samas toas ja samas voodis, kus esimest korda. Seekord on meil ka toanaaber, üx vahva härrasmees Pärnu kandist. Raunole omale tundub seekord juba põnevam taastusravil olemine, kuna teeb ise paljusid asju. Suhelda on tal ka nüüd ju teistega kergem, kuna noogutab ja raputab vastustex pead, mis teistele on arusaadavam. Nädalavahetusex tulime me koju, sest siin on ikka põnevam, saab kas-või kassidega mängida, mis teeb palju nalja. Pets sai omale uue nime "kommionu", kuna käib ületee poest maiustusi ostmas. Alati, kui Peeter poest kottidega tuleb, tahab Rauno süüa, sest ta teab et talle toodi nii kui nii midagi. Käisime täna ka koertenäitusel, mis oli uus ja huvitav kogemus. Tegime omale välitoitlustuses ühe mehise prae ja kulistasime jäätisekokteili. Homme on Raunol vist külalisi oodata, siis vaatame vormeli sõidu ära ja hakkame end taas rehabilitatsiooni keskusesse sättima. Guno on tööl ja aitab meile pesupäeva korraldada, muidu olex seda Peeter teha aidanud. Ja algabki uus nädal, mis on kindlasti taas edukas n. saame hiljem jälle oma saavutused siia kirja panna.

nii....OLEME REEL

nii....lubati kuuma nädalavahetust ja las aga olla, sest sellex ju suvi ongi. Pealegi järgmine nädal me läheme ju taas Raunoga taasturavisse, seega võtame nädalavahetuselt, mis võtta annab. Tahax väga teada, mis meie tiim seal rehabilitatsioonihaiglas ütleb, kui näeb meie edusamme paranemise suunas. Esitex on ju Rauno megalt kosunud, sööb ja joob nagu terve mees. Raunol on regatsioon täiega hea. Mängime vahest jalkat nii, et Tema istub tugitoolis ja mina Tema vastas tumba peal n. lööme üxteisele palli. Tundub, et see Talle ka väga meeldib, kindlasti parem variant, kui küünlaleeki ära puhuda. Mees on ka nii järjekindel, et tahab igapäev ise istuda voodiserval, kus Teda vaid nati toetame. Oleme Peetriga Rauntsi ka püsti tõstnud ja jumala ausõna, kui Raunol olex jalad korras, siis Ta lähex jooxu koheselt, sest Ta püüab astuda. Tegutseme ikka järjepidevalt ja püüame jääda iga päev ikka originaalsetex n. midagi uutki leida. Rauno on koduse režiimiga nii ära harjunud, et meil võib taastusravikeskuses väikesi raskusi tulla, kuna Ta on läinud alati kuskil 11 õhtul magama ja tõuseb poole 10-ne paiku hommikul alles aga seal tuleb ju 8 -st juba tõusta. Viimax leppis ka rohkem nõelapanija Eviga(muidu vaid Svenniga) ja Hedi vanaema mudimine n. võimlemine polnud viimax vastumeelt. Loodan ja usun ilusatesse muudatustesse ka taastusravil olles - ME OLEME REEL

Olen saanud ka omi asju vahepeal asjatada. Jaotatud on kõik staf, mille annetusekorras saime Vähiühingule, polex uskunudki....abivajajaid on veelgi. Loodan väga, et selliseid saadetisi on sõpradelt veel tulemas. Koduski olen saanud asjalik olla, kuna Merka pakkus, et võib Raunoga ise jalutamas käia. Küll üxkord on seda tehtud aga Ta läheb ka teinegikord heameelega ilmselt jalutama, siis saab hea skoori oma sammulugejasse.

Täna käisid meil külas Veiko ja Kuno. Veiko on ka ratastoolis peale autoavariid ja Kuno on taastusravis hooldaja, kes aitab Veixil trenni teha kodus ja abistab teda üldse. Lobasime maast ja ilmast ja nad lubasid oma visiiti korrata. Peale päevaseid teraapiaid sättisime end Ameerika autosid vaatama aga seekord olid kõik tara taha peitu pandud ja lossihoovi oli pääsme hind liiga soolane, et poolex tunnix minna, kuna Rauno ei pea ju kaua vastu. Ei mingeid soodustusi - tõepoolest see MASU on üle läinud TÄPE -x, nagu Veix täna rääkis. Korraldajate poolt üx väga jäme aps minu silmis igatahes ja ma olin väga nördinud. Kas tõesti on raske siis sügavapuudelistele vaba pääse võimaldada, keegi ei käsi ju saatjat tasuta sisse lasta, mis olex iseenesest normaalne. See sellex, me ei lase end sellest rohkem häirida, läheme vaid paraadile, sest seal näeme ju ka seda Ameerika vanarauda. Ahjaaa, Tiit käis nüüd ka veel õhtul oma "peenikese perega" meil külas, küll ikka pisikesed kasvavad kiiresti. Poja oli kenasti kopsakam ja väikesel preilil olid nii nunnud lokid. Homme vast suhtleme rohkem, sest uneaeg kippus niitma ja kaua me lobada ei saanud.

loome ise

eeh...kohe, kui 12-st saab 13, kõlistame tähtpäeva puhul Petsiga bokaale, sest see on kuupäev, mil me kokku elama hakkasime. Ta on mulle ikka väga kallis, ei oska elu teisiti isegi vist enam ettekujutadagi. Hetkel tundub, et kõik sujub, loome ise ja lubame Loojal aidata.

See nädalavahetus on olnud sisutihe ja teguderohke. Oleme ise käinud ringi kolamas ja ka kenasti külalisi võõrustanud. Enamus külalisi on ikka Rauno juurde. Hedi külastab ikka Raunot, kuis aga aeg võimaldab. Mulle suureks toex olnud Katrin, diakooniahaigla sotsiialtöötaja(ka onkos tegutsemas) käis meid üle patsutamas. Lahedad külalised, Sassu ja Liinu, sellised lõbusad piigad...tõid Rauntsile armsa isetehtud kaardikese ja koogi ja lilled. Rauno puhus neile mullitajast tänutähex ühe mulli. Papa Heinar käis kah oma sõbraga, tõi Raunole T -särke, mida kulub meil nagu "leiba", võttis veel paar raamitud piltigi ühes, mis Raunole kallid. Rauno suurim silmarõõm Kelly, oma emme Chrityga tegid Rauntsi nädalavahetuse kohe eriti eredax. Enamgi veel, Chrity sai Haapsalus kolades ka vanadelt sõpradelt sabast kinni ja see oli vägev üllatus - väga emotsionaalne. Lõbusalt huumorit veeretades, näitas Rauno lõpux sõpsidele keelt. Veider on see, et mõtlen just Rauno sõpradest ja külaskäimistest, et noored võix tihedamini Raunol külas käia ja kohe sajab neid nagu taevast...Väga tore nädalavahetus oli! Käisime ju ise ka maasikapeol, et rohkem rahva seas olla n. harjuda taas kõige sellega, mis muidu nii loomulik oli. Kõik loxub paika tagasi ja paremini veelgi - olen selles veendunud!

Mis me siis kõik vahepeal teinud oleme? Palju - ilusad ilmad on võimaldanud käia palju väljas ja oleme ka pikemaid sõite ettevõtnud. Ise käisin ka vahepeal teist õhkkonda kogemas, olime MTÜ juhtidega Vormsil. Ühel õhtul läxin ja järgmine lõuna olin kodus, kuid vaheldus siiski. Pealelõunat läxime Veltsale, kus vaatasime kuidas stuupa on valminud. Raunole tundus see seltskond seal meeldivat v. hakkab ta lihtsalt kauem vastupidama. Taivo ja Taneli sünnal pidas Ta ju ka päris kaua vastu, ka seal tundus huvitav. Sotsiaalne suhtlemine ja tegevuse otsimine on ikka nii olulised, paneb rohkem innistuma, et ise tegevax muutuda. Rauno püüdis isegi üxpäev kirjutada, mis oli nii armas. Endiselt ei meeldi Raunole aga massaaž ega nõelapanemine. Võimalik, et peabki kodusolekut suurex puhkusex ja kui 22 juulil taastusravile tagasi suundume, siis hakkab kenasti koostööle. Tahax loota. Isu on tal endiselt hea ja joob kah kenasti, kuid mitte vett. Rauno puhul kehtib hetkel see hüüdlause, et "vett ei joo ja jala ei käi":D Ma ise soovix, et Rauno sõbrad ei kardax sellist seisundit ja käix Raunoga rohkem suhtlemas või näitex väljas jalutamaski aga kuna tegu on noorte inimestega, siis on see andestatav. Ex on noortel ka palju tegemist suvel, sest elu tahab elamist, kuid vahel ikka võix sõbra jaox ka aega leida.

Täna on kuidagi nohune ilm ja päikest pole n. ilmselt me välja ei lähe...vaatame, millega me siis täna tegeleme. Homme tuleb Katrin oma kaasaga ilmselt meile külla ja toob Norrakate saadetise meie Vähiühingule, millex on rinnaproteesid ja mõndagi veel. Juba mõtlengi, et kas peaxin sellest kohalikus lehes teavitama, et jagame onkoloogiapatsientidele tasuta rinnaproteese v. jätan selle septembrisse, kui taas teabetoas saan aega rohkem tegutseda. Samas on praegu suvi ja mõnel naisel on ehk vaja end kohendada, siis olex see ju parim pakkumine - arutan veel. Teha on veel palju ja aeg dikteerib tegemisi. Vähiliidu korraldatud, patsientide koolitus - ja terviselaagrisse on vaja ettevalmistusi teha, et linnavalitsus meie ühingut toetax bussirendi tasumisel, siis vaja etteastet sealse stiiliõhtu jaox teha n. veel omigi dokumente ja toimetusi asjatada. Arvasin ju, et kui Rauno tuleb koju, siis jõuan kodus ka rohkem teha, kuna olen ju päevläbi siiski kodus aga jah ...exisin.

Kui siin nüüd lõpetan, siis proovin Raunoga taas puhumist harjutada. Kõigepealt küünlaleegiga ja siis mullitajaga, mille Pets eile tõi. Pudelisse puhumise jätame viimasex. Äkki isegi joonistame või kirjutame paberile midagi, kui me väga ära ei väsi.