nii....lubati kuuma nädalavahetust ja las aga olla, sest sellex ju suvi ongi. Pealegi järgmine nädal me läheme ju taas Raunoga taasturavisse, seega võtame nädalavahetuselt, mis võtta annab. Tahax väga teada, mis meie tiim seal rehabilitatsioonihaiglas ütleb, kui näeb meie edusamme paranemise suunas. Esitex on ju Rauno megalt kosunud, sööb ja joob nagu terve mees. Raunol on regatsioon täiega hea. Mängime vahest jalkat nii, et Tema istub tugitoolis ja mina Tema vastas tumba peal n. lööme üxteisele palli. Tundub, et see Talle ka väga meeldib, kindlasti parem variant, kui küünlaleeki ära puhuda. Mees on ka nii järjekindel, et tahab igapäev ise istuda voodiserval, kus Teda vaid nati toetame. Oleme Peetriga Rauntsi ka püsti tõstnud ja jumala ausõna, kui Raunol olex jalad korras, siis Ta lähex jooxu koheselt, sest Ta püüab astuda. Tegutseme ikka järjepidevalt ja püüame jääda iga päev ikka originaalsetex n. midagi uutki leida. Rauno on koduse režiimiga nii ära harjunud, et meil võib taastusravikeskuses väikesi raskusi tulla, kuna Ta on läinud alati kuskil 11 õhtul magama ja tõuseb poole 10-ne paiku hommikul alles aga seal tuleb ju 8 -st juba tõusta. Viimax leppis ka rohkem nõelapanija Eviga(muidu vaid Svenniga) ja Hedi vanaema mudimine n. võimlemine polnud viimax vastumeelt. Loodan ja usun ilusatesse muudatustesse ka taastusravil olles - ME OLEME REEL
Olen saanud ka omi asju vahepeal asjatada. Jaotatud on kõik staf, mille annetusekorras saime Vähiühingule, polex uskunudki....abivajajaid on veelgi. Loodan väga, et selliseid saadetisi on sõpradelt veel tulemas. Koduski olen saanud asjalik olla, kuna Merka pakkus, et võib Raunoga ise jalutamas käia. Küll üxkord on seda tehtud aga Ta läheb ka teinegikord heameelega ilmselt jalutama, siis saab hea skoori oma sammulugejasse.
Täna käisid meil külas Veiko ja Kuno. Veiko on ka ratastoolis peale autoavariid ja Kuno on taastusravis hooldaja, kes aitab Veixil trenni teha kodus ja abistab teda üldse. Lobasime maast ja ilmast ja nad lubasid oma visiiti korrata. Peale päevaseid teraapiaid sättisime end Ameerika autosid vaatama aga seekord olid kõik tara taha peitu pandud ja lossihoovi oli pääsme hind liiga soolane, et poolex tunnix minna, kuna Rauno ei pea ju kaua vastu. Ei mingeid soodustusi - tõepoolest see MASU on üle läinud TÄPE -x, nagu Veix täna rääkis. Korraldajate poolt üx väga jäme aps minu silmis igatahes ja ma olin väga nördinud. Kas tõesti on raske siis sügavapuudelistele vaba pääse võimaldada, keegi ei käsi ju saatjat tasuta sisse lasta, mis olex iseenesest normaalne. See sellex, me ei lase end sellest rohkem häirida, läheme vaid paraadile, sest seal näeme ju ka seda Ameerika vanarauda. Ahjaaa, Tiit käis nüüd ka veel õhtul oma "peenikese perega" meil külas, küll ikka pisikesed kasvavad kiiresti. Poja oli kenasti kopsakam ja väikesel preilil olid nii nunnud lokid. Homme vast suhtleme rohkem, sest uneaeg kippus niitma ja kaua me lobada ei saanud.
No comments:
Post a Comment