eeh...kohe, kui 12-st saab 13, kõlistame tähtpäeva puhul Petsiga bokaale, sest see on kuupäev, mil me kokku elama hakkasime. Ta on mulle ikka väga kallis, ei oska elu teisiti isegi vist enam ettekujutadagi. Hetkel tundub, et kõik sujub, loome ise ja lubame Loojal aidata.
See nädalavahetus on olnud sisutihe ja teguderohke. Oleme ise käinud ringi kolamas ja ka kenasti külalisi võõrustanud. Enamus külalisi on ikka Rauno juurde. Hedi külastab ikka Raunot, kuis aga aeg võimaldab. Mulle suureks toex olnud Katrin, diakooniahaigla sotsiialtöötaja(ka onkos tegutsemas) käis meid üle patsutamas. Lahedad külalised, Sassu ja Liinu, sellised lõbusad piigad...tõid Rauntsile armsa isetehtud kaardikese ja koogi ja lilled. Rauno puhus neile mullitajast tänutähex ühe mulli. Papa Heinar käis kah oma sõbraga, tõi Raunole T -särke, mida kulub meil nagu "leiba", võttis veel paar raamitud piltigi ühes, mis Raunole kallid. Rauno suurim silmarõõm Kelly, oma emme Chrityga tegid Rauntsi nädalavahetuse kohe eriti eredax. Enamgi veel, Chrity sai Haapsalus kolades ka vanadelt sõpradelt sabast kinni ja see oli vägev üllatus - väga emotsionaalne. Lõbusalt huumorit veeretades, näitas Rauno lõpux sõpsidele keelt. Veider on see, et mõtlen just Rauno sõpradest ja külaskäimistest, et noored võix tihedamini Raunol külas käia ja kohe sajab neid nagu taevast...Väga tore nädalavahetus oli! Käisime ju ise ka maasikapeol, et rohkem rahva seas olla n. harjuda taas kõige sellega, mis muidu nii loomulik oli. Kõik loxub paika tagasi ja paremini veelgi - olen selles veendunud!
No comments:
Post a Comment