Uskumatu, kui hooxalt on Rauno edusamme teinud! Oleme nüüd taastusravis ja suutsime ka arste üllatada n. ajupsühholoog teatas optimistlikult, et ta ei näe midagi sellist, mix Rauno ei võix taastuda. Saime ju kaaluda ka kohe, kui end rehabilitatsioonihaiglas sisse regasime - kaalume nüüd 50 kg. Oleme samas toas ja samas voodis, kus esimest korda. Seekord on meil ka toanaaber, üx vahva härrasmees Pärnu kandist. Raunole omale tundub seekord juba põnevam taastusravil olemine, kuna teeb ise paljusid asju. Suhelda on tal ka nüüd ju teistega kergem, kuna noogutab ja raputab vastustex pead, mis teistele on arusaadavam. Nädalavahetusex tulime me koju, sest siin on ikka põnevam, saab kas-või kassidega mängida, mis teeb palju nalja. Pets sai omale uue nime "kommionu", kuna käib ületee poest maiustusi ostmas. Alati, kui Peeter poest kottidega tuleb, tahab Rauno süüa, sest ta teab et talle toodi nii kui nii midagi. Käisime täna ka koertenäitusel, mis oli uus ja huvitav kogemus. Tegime omale välitoitlustuses ühe mehise prae ja kulistasime jäätisekokteili. Homme on Raunol vist külalisi oodata, siis vaatame vormeli sõidu ära ja hakkame end taas rehabilitatsiooni keskusesse sättima. Guno on tööl ja aitab meile pesupäeva korraldada, muidu olex seda Peeter teha aidanud. Ja algabki uus nädal, mis on kindlasti taas edukas n. saame hiljem jälle oma saavutused siia kirja panna.
No comments:
Post a Comment