Pildil: Koduteel hääletas vastassuunal Jõuluvana, kelle oli Scarlet ilmselt transpordita jätnud;) Meie saime omad kingid kenasti käte:D

Moonika läx, tuli Scarlet – üx lumemöll kõik. Kaevetööd lumekuhilate alt, et oma „suxusid“ päästa nagu ei lõppexki. Võib-olla, et see on ilus aga ma ei näe seda enam, kuna seda talve on juba minu jaox niigi pikalt ja palju olnud. Pööripäev on õnnex olnud ja päevad hakkavad pikemax venima. Jõulud möödumas, uus aasta saabumas ja varsti ongi kevad;)
Raunol on nüüd see imeaparaat kodus, millega tegutseme iga päev. Ta ise paneb omale klemmid peale ja ühendab juhtmetega. Tegelikult, kui olen kodus, siis ikka aitan ma ise panna, kuna asi veel liiga uus ja harjumatu Talle. Ivo tegi puust ja punaselt skeemid ette ja mina tegin veel pildid tõestusex, mis värvi juhtmed ja klemmid n. kus need kõik täpselt kerel olema peavad. Nüüd peax tervis mühinal tulema hakkama:D Kui Rauno lubab, siis panen omalegi mingi aeg juhtmed külge, kuna mul ka ikka paar viga ju;) olgugi, et dr. Kolts tegi mulle jõulukingi ja käis mu parema käe tervenisti ultraheliga üle ja triikis ilusax.
Rauno iseteadlikus ja jäärapäisus on vahel aga siiski üsna karm. Soov enesele ise klemme panna ilma skeemideta võib ohtlikux saada, kuid Tema jääb arvamusele, et Ta on targem kui tohtrid. Nii me jagama pea iga päev maid ja puid – närvid lähevad lausa läbi. Igatahes otsustasin, et uuel aastal läheme ja käime psühhiaatria juurest ka läbi, et vaadata, kas meie probleemi annab leevendada konsultatsioonidega. Noorhärral pole mingit õpivõimet ega kuula ka soovitusi. Raunts on ise ka õnnetu, kuna ei tea , mix Ta nii jonnakalt käitub aga samas ei pea ka soovitusi millexki, kuna arvab, et Ta on terve inimene. Hoopis mina olevat pooletoobine ja mäluta :P …igatahes, me peame selle seisundiga hakkama kõvasti tegelema.
Heh, neljanda advendi kingitsex saime ühelt vahtralehega volvo sofrilt kingitusex uue numbrimärgi aluse. Nimelt suutis to tagurdades meite volvol selle ära rihtida. Raxakas oli küll päris kõva, et pani mind voodist välja hüppama, kuid pauk ise oli õnnex tühine. Muidu nagu rahu onnis aga viimasele advendile jäi jõulukingituste pakkimine. Lõbus tegevus ja saajatel ka tore avada;)
Vahepeal käis Raunol isa külas, kes üritas poisile mõistust pähe panna, et Ta hakkax siiski kuulama oma toetajaskonda n. ei vaidlex kõigele vastu oma traumast tingitud jäärapäisuses. Ega sealt suurt tulemust ei tulnud, sest ka siin oli Raunol vastuvaidlemisi ja endiselt ei kavatse Ta ülesmärkida oma tegemisi ega fakte, mida Ta teadma peax, mis kipuvad ununema. Ka Heinar arvab, et ehk peaxki korra psühhiaatri juures ära käima, siis oleme proovinud ka seda teed, et mõistust ja tundeid paika loxutada. Helistasingi kohe samal päeval sõber Intsule, kelle kõrval oli nagu saatuse poolt määratult, Imre Rammul. Minu mure kuulates oli ta soovitus lihtne, et tõepoolest olex vaja Rauno üle vaadata.
Muidu on jõuluaeg olnud kena ja rahulik. Petsi jõulupidu oma töökollektiiviga oli Õisu mõisas, kus minagi käisin. Õhtu oli kenasti sisustatud väikese opereti gaala ja illusionistiga. Tantsux oli ka täitsa hea punt n. lauad lookas. Kiitus kõigile tööandjatele, kes oma inimestele jõuluüllatusi suudavad pakkuda. Seal hulgas ka mu oma tööandja.
Jõululaupäeval hakkasime vaixelt end Viljandist kodupoole sättima. Käisime korrax päkapikutamas Pärnus, Kati pere juures ja sealt põikasime Torisse. Tori kirikus oli armas vaatepilt, kus oli laulatus ja pruutpaar oli rahvarõivas…pulmapäev, jõululik ja pühalik. Õhtux jõudsime ikka läbi tuisu kenasti koju n. kella kümnex saime ka jõulupardi valmis. Kuusk ja tuba ehitud n. külade vastuvõtux valmis. Sõpsidega jõulutades oli kell juba kax saamas ja nii need pühad algasid. Eile aga läxime oma väixe perega vanematekoju jõuluõhtut nautima. Ema ehitud kuuseke jäi seekord lausa väikesex, sest kingitused ei tahtnud kuuse alla ära mahtuda. Pere ju muud-kui kasvab ja kasvab n. järgmisest aastast on jälle ühe ilmakodaniku võrra suurem punt. Jaanuaris saab siis teada, kes Tiidu peresse tulemas on…kas laps v. inimene:P Ema oli hullult ettevalmistanud. Tõesti, lausa nagu vana kombekohaselt…sülti, rulaadi, verivorsti ja seapraadi. Jõuluse magustoidu tegime käigupealt – …ägisen tänagi.Aasta lõpp on põnevax kiskunud ka selles suhtes, et on hakatud huvi tundma minu kunsti nikerduste vastu. Kurb küll, et ma pole kunagi enne taibanud neist ülesvõtteid teha, et jääx mingi mälestus. Ka reprodena olexin ju saanud neid kasutada aga kus sa sellega – selle peale pole lihtsalt varem tulnud. Nüüd kui tahetaxe teha näitus, polegi nagu midagi võtta. Soovitaxe isegi poolikuid ja lõpetamata töösid. Pean minema maale tuhnima, kas miskit leidub, kui aga mitte, siis tuleb usinalt paberit määrima hakata, et uuel aasatal neid esitled.
Näis, kuis aastalõpp kujunema hakkab, sest selle sisse jääb ka veel Peetri sünnipäev ja mis plaanid veel kõik tulla võivad, seda teab vaid Jumal taevas. Kaunist vana-aasta lõppu, sest kirjutama tulen ma siia uuel aastal.

talv - ka inspireeriv

Tänasex julgen väita, et talv on siiski inspireeriv. Minu jaox on see „sisemise mina“ kasvamine, sest iga talv mul on närtsimise tunne ja loovust ei kuskil. Ilmselt oli see selle „Monika“(fuuria) töö vili. Need meeletud hanged ja kaardus katuseräästad jääpurikatega. Igatsus kaminatule järele ja glögiselt lõbus kiix;) Täpselt jõuludex olen ahjusoojad tassid koos alustassidega maalitud saanud, mis ootavad pakkimist jõulukotti. Olen saanud nokitseda ja toimetada omakeskis, sest mehed on kodust lännu. Kui Peeter on tööl, siis Rauno on selle nädala algusest olnud Pärnus. Ülehomme sõidame töökaaslastega ka Pärnusse, kus tähistame ühiselt veidi jõuluaega. Tupsime tukad ja ajame edevad hilbud selga n. läheme ühiselt pidulauda ja peale seda Anneli Peebo ja Noorkuu jõulukontserdile. Mina Haapsalu tagasi ei sõida vaid jään suvepealinna, et Rauno järgmine päev koju tuua. Raunts saab(dr.Koltsi juurest) tõsiselt vinge jõulukingi- biostimulatsiooni masinavärgi, millega on võimalik kodus ise ravi teha (Y) Ta on seda pikalt oodanud, sest siis ei pea me nii tihti kolama mööda taastusravisid. Heh, jaanuaris saab ju aasta mil me Raunoga esimest korda veidi skeptiliselt Dr. Koltsi juurde ravile sõitsime ja siis oleme me veel ratastoolis. Njaaaa, pole sõnu! Saabuvatex pühadex saadame kõigile meie toetajatele jõulukaardid, mille tegime ühest pildist, mis siin ka nähtav. Lihtne ja odav, vastavalt „masu“ajale. Oluline on kõiki häid inimesi meeles pidada ja millal siis veel, kui mitte jõuluajal…..hmm, muide mul pole pikalt päkapikke käinud aga ma jagan nüüd matsu. Rauno on olnud ülimalt hoolas päkapikk ja kui paar päeva pole mul sussis ega saapas midagi olnud, siis igatsen ma Teda juba topelt:D Huvitav kas Ta hakkab see nädalavahetus piparkooke küpsetama? Ta ju ise lubas. Ema lubas aga Peetri jaox spetsiaalselt kõige rasvasema sealiha tüki hankida jõulupraex. Nii ma siis pääsen taas suuremast vaaritamisest. Jõulusalme ma sellex korrax ka ei õpi, kuna kavatsen arvuti abi kasutada ja hoopis karaooket laulda. Nii pääsevad mõned teisedki kergema vaevaga ja lõbusam on kindlasti ka;) Täna sai veel viimased kingid ostetud Just See kauplusest, mis on armsa krutskiga. Tulemas on veel nii mõnigi ühisüritus aga kõigest jõuab ka hiljem kribada. Ühte pean aga veel rääkima. Nimelt sain ma kodus jaole piparkoogipiraatidele, kes jätavad puruse läbu lauale ja põrandale n. veavad järatud piparkoogid mööda nurki laiali. Pole kellegi teise süüx ju ajada ka, sest kedagi kodus pole, peale süüd peitvate nägudega kassid. Põhisüüdlane on muidugi Liisi, meie noorem kiisu, sest ta jäi ka pooleldi vahele, kui ehmatusest küüntekrabinal laualt alla sadas:P
Oih…ja veel…mina isiklikult pole jäänud veel kordagi suuremasse hätta lume ega tuisuga, sest vähemalt meie maja esine ja tänav on kenasti puhtax aetud ja ka suuremad hanged ära hävitatud. Selliste ilmadega nagu see „Monika“ korraldas ei kippunud me ka kodust kaugemale. Kodus on turvaline:)

jõulurahu v. jõulutrall?

Aeg lendab, juba teine advent. Päkapikud on nobedad, meelitavad jõulukinkidega. Paar jõuluüritustki on juba peetud. Toimetatud on ohtralt ja pole mahti olnud siin kribadagi, kuid toimetusi on veelgi. On see siis jõulurahu? Täielik trall! Samas ju kurtma ka ei kipu, kuna pahasti pole midagi. Üldiselt on vaja aasta lõppu nautima hakata, viimased projektid näitex selle nädalaga ära lõpetada, mis on reaalselt isegi võimalik. Aga peod on kurnavad (kui neid palju saab olema) :P Mõtlesin, et panen siia ritta, mis tehtud aga see kõlax liiga keskerakondlikult;)
Veidi nüüd filmi teemal, mis kõigile, kes seda vaadata soovisid, nähtud on. Isiklikult meieni on tulnud vaid positiivset vastukaja v. on jäädud siis üldse kaugele kommenteerimistest. Olex ka imelik, kui keegi tulex laus sõimuga, et mis juras te küll osalesite. Mulle see film meeldis ja oli isegi oodatust parem, sest jättis õhku mõtlemisainet kõigile. Ole mis usku iganes aga kui sul ei ole selget ettekujutust, siis nüüd sai see asi veel keerulisemax aetud. Raunoga esilinastusel käies, sai noorhärra toetavaid käepigistusi ja palju häid soove. Ta oli nagu staarihakatis. Tänud tahan siinkohal öelda Indrekule, kes pakkus meile transpordi teenust, kuna selle päeva ilma ja minu volvo koostöös, ei olnud ma just väga kindel. Olime vahetult enne külmasid, tankinud auto silmini suve dislaga – lollakad:P
Raunoga oleme nüüd käinud taas nädalas korra oma sõpside juures, kes meid hiinameditsiiniga toetavad. Sven küsis Rauno käest, et nooh, kas nõelte augud on kinni kasvanud, et külla tulid:D Nende pesa asub muinasjutuliselt kaunis kohas. Kui ma seal Raunot ootasin, siis jalutasid metskitsed käeulatuse kauguselt, akna alt mööda. Kohevalt lumine mets ja kitsed….no küll oli ilus. Seda saaxin ma maal küll nautida aga sinna vist selle aasta numbri sees ei jõuagi. Pole isegi õrna aimu, mis Peetri sünnast saab, kas me seda see aasta üldse tähistame, sest tavaliselt oleme me siis maal olnud.
Veidi nukramas toonis oli seekordne Läänemaa PIK jõuluüritus, seoses puuetega inimeste päevaga. Esitex tundus mulle, et rahvast oli vähem, kui iga aasta. Orkunn jättis soovida. Kojateatre sai teha peaproovi. Söök polnud suuremasi. Muusika meenutas matuseid. JAH rahadega on tuuga ja me võime öelda, et paremat ei saa aga kui nati rohkem vaeva näha, siis saab päevale pidulikust lisada ka tasuta. Nukrax teeb, et kui mõni inimene saabki vaid aastas korra end sättides välja tulla, siis piirdub see just nii nagu kirjeldasin. Ometi peax helged pead assja teadma aga minu arvamuse järgi oli see „ämber“. Õnnex on vähiühingu raffas särtsakas ja viriseb harva.
Järgmisel nädalal peax Raunole isa külla tulema, kellel nüüd aega vabalt käes. Heinar pani kenasti Kiiu Kõrtsi tööle ja rohkem tema teeneid ei vajata, millega kindlalt arvestanud ei olnud. Tulebki nüüd vaheldusex Raunoga tegelema ja käib oma sõbrad läbi, kes ammustest aegadest siinkandis külastamist vajavad. Mina saan aga kõik oma asjaajamised rahus aetud, kuni Heinar Raunoga tegeleb.