talv - ka inspireeriv

Tänasex julgen väita, et talv on siiski inspireeriv. Minu jaox on see „sisemise mina“ kasvamine, sest iga talv mul on närtsimise tunne ja loovust ei kuskil. Ilmselt oli see selle „Monika“(fuuria) töö vili. Need meeletud hanged ja kaardus katuseräästad jääpurikatega. Igatsus kaminatule järele ja glögiselt lõbus kiix;) Täpselt jõuludex olen ahjusoojad tassid koos alustassidega maalitud saanud, mis ootavad pakkimist jõulukotti. Olen saanud nokitseda ja toimetada omakeskis, sest mehed on kodust lännu. Kui Peeter on tööl, siis Rauno on selle nädala algusest olnud Pärnus. Ülehomme sõidame töökaaslastega ka Pärnusse, kus tähistame ühiselt veidi jõuluaega. Tupsime tukad ja ajame edevad hilbud selga n. läheme ühiselt pidulauda ja peale seda Anneli Peebo ja Noorkuu jõulukontserdile. Mina Haapsalu tagasi ei sõida vaid jään suvepealinna, et Rauno järgmine päev koju tuua. Raunts saab(dr.Koltsi juurest) tõsiselt vinge jõulukingi- biostimulatsiooni masinavärgi, millega on võimalik kodus ise ravi teha (Y) Ta on seda pikalt oodanud, sest siis ei pea me nii tihti kolama mööda taastusravisid. Heh, jaanuaris saab ju aasta mil me Raunoga esimest korda veidi skeptiliselt Dr. Koltsi juurde ravile sõitsime ja siis oleme me veel ratastoolis. Njaaaa, pole sõnu! Saabuvatex pühadex saadame kõigile meie toetajatele jõulukaardid, mille tegime ühest pildist, mis siin ka nähtav. Lihtne ja odav, vastavalt „masu“ajale. Oluline on kõiki häid inimesi meeles pidada ja millal siis veel, kui mitte jõuluajal…..hmm, muide mul pole pikalt päkapikke käinud aga ma jagan nüüd matsu. Rauno on olnud ülimalt hoolas päkapikk ja kui paar päeva pole mul sussis ega saapas midagi olnud, siis igatsen ma Teda juba topelt:D Huvitav kas Ta hakkab see nädalavahetus piparkooke küpsetama? Ta ju ise lubas. Ema lubas aga Peetri jaox spetsiaalselt kõige rasvasema sealiha tüki hankida jõulupraex. Nii ma siis pääsen taas suuremast vaaritamisest. Jõulusalme ma sellex korrax ka ei õpi, kuna kavatsen arvuti abi kasutada ja hoopis karaooket laulda. Nii pääsevad mõned teisedki kergema vaevaga ja lõbusam on kindlasti ka;) Täna sai veel viimased kingid ostetud Just See kauplusest, mis on armsa krutskiga. Tulemas on veel nii mõnigi ühisüritus aga kõigest jõuab ka hiljem kribada. Ühte pean aga veel rääkima. Nimelt sain ma kodus jaole piparkoogipiraatidele, kes jätavad puruse läbu lauale ja põrandale n. veavad järatud piparkoogid mööda nurki laiali. Pole kellegi teise süüx ju ajada ka, sest kedagi kodus pole, peale süüd peitvate nägudega kassid. Põhisüüdlane on muidugi Liisi, meie noorem kiisu, sest ta jäi ka pooleldi vahele, kui ehmatusest küüntekrabinal laualt alla sadas:P
Oih…ja veel…mina isiklikult pole jäänud veel kordagi suuremasse hätta lume ega tuisuga, sest vähemalt meie maja esine ja tänav on kenasti puhtax aetud ja ka suuremad hanged ära hävitatud. Selliste ilmadega nagu see „Monika“ korraldas ei kippunud me ka kodust kaugemale. Kodus on turvaline:)