Aeg lendab, juba teine advent. Päkapikud on nobedad, meelitavad jõulukinkidega. Paar jõuluüritustki on juba peetud. Toimetatud on ohtralt ja pole mahti olnud siin kribadagi, kuid toimetusi on veelgi. On see siis jõulurahu? Täielik trall! Samas ju kurtma ka ei kipu, kuna pahasti pole midagi. Üldiselt on vaja aasta lõppu nautima hakata, viimased projektid näitex selle nädalaga ära lõpetada, mis on reaalselt isegi võimalik. Aga peod on kurnavad (kui neid palju saab olema) :P Mõtlesin, et panen siia ritta, mis tehtud aga see kõlax liiga keskerakondlikult;)
Veidi nüüd filmi teemal, mis kõigile, kes seda vaadata soovisid, nähtud on. Isiklikult meieni on tulnud vaid positiivset vastukaja v. on jäädud siis üldse kaugele kommenteerimistest. Olex ka imelik, kui keegi tulex laus sõimuga, et mis juras te küll osalesite. Mulle see film meeldis ja oli isegi oodatust parem, sest jättis õhku mõtlemisainet kõigile. Ole mis usku iganes aga kui sul ei ole selget ettekujutust, siis nüüd sai see asi veel keerulisemax aetud. Raunoga esilinastusel käies, sai noorhärra toetavaid käepigistusi ja palju häid soove. Ta oli nagu staarihakatis. Tänud tahan siinkohal öelda Indrekule, kes pakkus meile transpordi teenust, kuna selle päeva ilma ja minu volvo koostöös, ei olnud ma just väga kindel. Olime vahetult enne külmasid, tankinud auto silmini suve dislaga – lollakad:P
Raunoga oleme nüüd käinud taas nädalas korra oma sõpside juures, kes meid hiinameditsiiniga toetavad. Sven küsis Rauno käest, et nooh, kas nõelte augud on kinni kasvanud, et külla tulid:D Nende pesa asub muinasjutuliselt kaunis kohas. Kui ma seal Raunot ootasin, siis jalutasid metskitsed käeulatuse kauguselt, akna alt mööda. Kohevalt lumine mets ja kitsed….no küll oli ilus. Seda saaxin ma maal küll nautida aga sinna vist selle aasta numbri sees ei jõuagi. Pole isegi õrna aimu, mis Peetri sünnast saab, kas me seda see aasta üldse tähistame, sest tavaliselt oleme me siis maal olnud.
Veidi nukramas toonis oli seekordne Läänemaa PIK jõuluüritus, seoses puuetega inimeste päevaga. Esitex tundus mulle, et rahvast oli vähem, kui iga aasta. Orkunn jättis soovida. Kojateatre sai teha peaproovi. Söök polnud suuremasi. Muusika meenutas matuseid. JAH rahadega on tuuga ja me võime öelda, et paremat ei saa aga kui nati rohkem vaeva näha, siis saab päevale pidulikust lisada ka tasuta. Nukrax teeb, et kui mõni inimene saabki vaid aastas korra end sättides välja tulla, siis piirdub see just nii nagu kirjeldasin. Ometi peax helged pead assja teadma aga minu arvamuse järgi oli see „ämber“. Õnnex on vähiühingu raffas särtsakas ja viriseb harva.
Järgmisel nädalal peax Raunole isa külla tulema, kellel nüüd aega vabalt käes. Heinar pani kenasti Kiiu Kõrtsi tööle ja rohkem tema teeneid ei vajata, millega kindlalt arvestanud ei olnud. Tulebki nüüd vaheldusex Raunoga tegelema ja käib oma sõbrad läbi, kes ammustest aegadest siinkandis külastamist vajavad. Mina saan aga kõik oma asjaajamised rahus aetud, kuni Heinar Raunoga tegeleb.
Veidi nüüd filmi teemal, mis kõigile, kes seda vaadata soovisid, nähtud on. Isiklikult meieni on tulnud vaid positiivset vastukaja v. on jäädud siis üldse kaugele kommenteerimistest. Olex ka imelik, kui keegi tulex laus sõimuga, et mis juras te küll osalesite. Mulle see film meeldis ja oli isegi oodatust parem, sest jättis õhku mõtlemisainet kõigile. Ole mis usku iganes aga kui sul ei ole selget ettekujutust, siis nüüd sai see asi veel keerulisemax aetud. Raunoga esilinastusel käies, sai noorhärra toetavaid käepigistusi ja palju häid soove. Ta oli nagu staarihakatis. Tänud tahan siinkohal öelda Indrekule, kes pakkus meile transpordi teenust, kuna selle päeva ilma ja minu volvo koostöös, ei olnud ma just väga kindel. Olime vahetult enne külmasid, tankinud auto silmini suve dislaga – lollakad:P
Raunoga oleme nüüd käinud taas nädalas korra oma sõpside juures, kes meid hiinameditsiiniga toetavad. Sven küsis Rauno käest, et nooh, kas nõelte augud on kinni kasvanud, et külla tulid:D Nende pesa asub muinasjutuliselt kaunis kohas. Kui ma seal Raunot ootasin, siis jalutasid metskitsed käeulatuse kauguselt, akna alt mööda. Kohevalt lumine mets ja kitsed….no küll oli ilus. Seda saaxin ma maal küll nautida aga sinna vist selle aasta numbri sees ei jõuagi. Pole isegi õrna aimu, mis Peetri sünnast saab, kas me seda see aasta üldse tähistame, sest tavaliselt oleme me siis maal olnud.
Veidi nukramas toonis oli seekordne Läänemaa PIK jõuluüritus, seoses puuetega inimeste päevaga. Esitex tundus mulle, et rahvast oli vähem, kui iga aasta. Orkunn jättis soovida. Kojateatre sai teha peaproovi. Söök polnud suuremasi. Muusika meenutas matuseid. JAH rahadega on tuuga ja me võime öelda, et paremat ei saa aga kui nati rohkem vaeva näha, siis saab päevale pidulikust lisada ka tasuta. Nukrax teeb, et kui mõni inimene saabki vaid aastas korra end sättides välja tulla, siis piirdub see just nii nagu kirjeldasin. Ometi peax helged pead assja teadma aga minu arvamuse järgi oli see „ämber“. Õnnex on vähiühingu raffas särtsakas ja viriseb harva.
Järgmisel nädalal peax Raunole isa külla tulema, kellel nüüd aega vabalt käes. Heinar pani kenasti Kiiu Kõrtsi tööle ja rohkem tema teeneid ei vajata, millega kindlalt arvestanud ei olnud. Tulebki nüüd vaheldusex Raunoga tegelema ja käib oma sõbrad läbi, kes ammustest aegadest siinkandis külastamist vajavad. Mina saan aga kõik oma asjaajamised rahus aetud, kuni Heinar Raunoga tegeleb.
No comments:
Post a Comment