seda, teist ja kolmandat

Egas Rauntsiga need naljad polnud veel ju eelmise sissekandega lõpetatud, neid ikka jagus ju veel tegelikult. Ta suutis oma stimulatsioonimasina väga kindlasse kohata ära panna, et ikka keegi ei leiax. Lõpux tuli see välja retseptsioonist, kuhu Ta oli selle oma targa aruga viinud, kui Pärnu peale kolama läx. Aga näe mälust oli see pilt kui pühitud ja paanika jälle majas:D Suurimax jamax peab Ta ise muidugi arvuti kukkumist. Rauno on ju juba kord selline plähmat-plähmat ja ei mõista jalge ette vaadata n. nii need juhtmed jalgu jäid ja läppar lapiti põrandal nii, et ekraan katki. Õnnex ongi kõigest ekraan ja me ei pea uut arvutit päris ostma hakkama, vaid saame 100 euriga hakkama. Muidugi, kui Peeter Rauno juurde Tervisesse läx oli taas paanika, kuna Raunts pidi end ju toast lõunal välja bookima ja asjad ära kolima. Kui oli vaja end lõpux minekule sättida, olid üleriided kuskile kadunud. Kotid ja kodinad leiti Dr.Koltsi kabinetist, kuid väliriided rippusid söögisaali juures…nii nagu asjad on laiali mööda maja, on laiali Rauno pea:P Selle mäluraasukese taha jäävad kogu meie probleemid – ka see süüdistamise manjakaalsus. Kuna Rauno mälu veab Teda alt, mida Ta ise ei taha ju uskuda, siis on vaja ju, et keegi on asjades süüdi. Aga, et asi ikka psühhiaatriline ei ole, siis oli vaja seda kontrollida ja nüüd on teada, et Rauno on täie mõistuse juures, kuid Tal tuleks rohkem teha mälutreeninguid. Mis moodi, küsin ma? Ta ju arvab, et kõik läheb korda ise enesest ja saadab mind lihtsalt pikalt:P Tegelikult on paras mälutreening ka siis, kui taas keegi külla tuleb, kes pole ammu käinud. Näitex üx lapsepõlvesõber, kellega vaadati vanu pilte ja meenutati kooliaega. See võttis Rauno lõpux päris läbi aga Ta mäletas rohkem, kui klassivend ja sõber. Rauno mäletas peensuteni korda saadetud pättusi ja seiklusi. Sõber Sander ei suutnud ära imestada, kuidas saab ikka Raunol veel selline mälu olla peale nii hullu traumat. Olen ikka väga rahul, et paranemise protsess ei ole peatunud, vaid jätkuvalt on progress paremuse suunas. Üx selline vaffa asi on veel tekkinud, et küüsi lõigataxe nüüdsest ise. Ex see on tervetelgi paras nikerdamine, kuid mina seda Raunol enam tegema ei pea. Pusib, mis Ta pusib aga tehtud saab.
Raunts oli nädalavahetuse üksi kodus ja nautis seda sõpru külla kutsudes. Meie Peetriga käisime aga Riina esimesel juubelil, mis peeti Härjapea kõrtsi, Viljandis. Pidu nagu pidu ikka, söögid, joogid, tantsud, mängud, pikki pidulaud ja palju ilusaid n. häid inimesi. Mina pidin Petsile olema nagu paha seakarjus, kes põssa koju magama kamandas. Järgmine päev oli ju vaja roolis olla n. juhil peab pea klaar olema, sest mina muidu autosse ei istu. Ise ei sõida ma võib olla ehk kiixuga põhimõtte pärast. Kui ikka mees on juhilubadega ja med.vastunäidustusi pole auto juhtimisex, siis daam istub ja naudib kaasreisija rolli:P Pealegi Petsile meeldib juhtival kohal olla;) Tulime Mulgimaalt koju läbi Soomaa, mis oli nii ilus, et ma suutsin isegi talve nautida. Mul on omal tehtud ka üx kriitidega talvetee joonistus, mis on hetke üleval sotsiaalmajas n. mis sobib hetkel ka siia, sest midagi analoogset oli kindlasti ka meie koduteel, sõites Haapsalusse.
Uus nädal on alanud ja kindlasti on palju uusi tegemisi meie elus, mis leiavad vaixelt siin ka kajastamist. Järgmise korrani siis:D