viiruste aeg

Rauno sai oma stimulatsiooniaparaadi tagasi ja nüüd piinab Ta seda jälle. Ajuvitamiine võtab ka ikka edasi kenasti, sest see on Teda kuidagi rahulikumax teinud ja kui ongi midagi meelest läinud n. mul on võimalus Talle seda meenutada, siis tuleb see ka kenasti meelde. Peax vist isegi seda Neurozani võtma;) Hetkel tarbin ma muid medikamente, sest olen kas külmetunud v. viiruse saanud. Oligi juba meelest läinud, mis tunne on tõbine olla. Tähtis on, et teised nüüd mu peres ei nakatux. Esimesel päeval olin voodiga laulatatud. Tundsin kuidas mu keres käib sõda juuxejuurest – varbaküüneni. Nahka puutuda ei saanud ja silmi oli ka parem kinni hoida, sest kui nad pilkusid, siis kõrvetasid laud mu silmamunasid. Nüüdsex on kõik lõõrid valla ja kogu see saast tuleb kerest välja higistades, tatistades, köhides.
Lühidalt sellest konverentsist, millest ma ei tea, mida ma lootsin…pettusin ju jälle. Meenutas mulle see kõik nõukaaegset NLKP mingit pleenumi. Taheti ilmselt kiirelt kaelast ära saada, kuna sõnavõttude ja küsimustele vastamise aeg oli minimaalne. Pealegi ei tohtinud küsimusi esitada konkreetsete haigusjuhtude kohta…- kui ma sealt üldse midagi teada sain, siis seda, et poliitikud on üsna pealiskaudsed selles vallas ja kui see asi nii edasi läheb, siis on varsti meie meditsiin ja selle kindlustatus vasta taevast. Patsiendi heaolu on üldse marginaalne, millex siis mingeid süsteeme arendada?! Ja mis on patsiendikaitse? See termin ei tundunud kellelegi meeltmööda. Eritigi on see punane rätik Mardnale, kes pobisedes uxest välja jooxis, kui Dr. Kolts soovis arutada ühe patsiendi kannatustest haiglas. Noormees oli puhtalt hooldatamatusest suisa eluohtlikus olukorras, kus munanditelt koorus nahk ja oli põletikus n. lamatistes. Selle peale vastas Mardna ülbelt, et see on normaalne, nii ju ikka juhtub, et seal ei olnud haigla poolt mingeid eximisi ega valesti tegemisi. Ma ei suutnud seda lamedat juttu kaua pealt kuulata ja ma sekkusin väites, et mina olen olnud 24h/7p hooldatava juures ja sellex ei pea olema arstiteadust lõpetanud, et asjadest õieti aru saada. Ivo veel lisas repliigina, et kui see olex olnud teie poeg, mis te küll siis arvate? Sellepeale kesikust arvamusliider rühmas käega ja sammus minema öeldes, et see kõik on mõttetu. Mardnaga mul tuleb meelde veel üx kohtukeiss, kus inimene jäi ilma oma puudeastmest, kuna see n.nim. expert väitis, et tänapäeval on kõiksugu abivahendid olemas, mis ei takista inimesel enesega hakkama saamist. See jutt lähex siin pikax, kui kõigest sellest räägixin. Nukrax teeb, et end soojal kohal sissesättinud tõusikud tunnevad end nii kindlalt ja mina väike inimene ei suuda seda ka kuidagi muuta. Loomulikult ei vali ma Keskerakonda ja Mardnat aga peale seda nõmedat konverentsi ei tea ma enam üldse keda ma valida tahax.
Sootux parem ja mõnusam üritus oli Hispaaniamajas, kus Helen Eelrand esitles oma esikraamatut „Pasodoble“. Raamat on kirglik ja loetav ühe-soojaga. Selgus, et mehedki, kes olid seda lugenud, soovitavad soojalt ka oma sõpradele. Väga lihtsasti loetav ja mahlakas sisu on hullult haarav. Peale esitlust ostis Merkagi omale raamatu, sest mul oli see omale soetatud vast juba esimeste seas, kui raamat ilmus. Sain sinna sisse armsa pühenduse nüüd. Loomulikult kuulus esitluse juurde Hispaania vein ja näx. Tööl ma igatahes vahetasin end poolest päevast ära. Ei ole see tõbisena tööl olek just meeldiv aga kui ma nüüd terviselt kosumas olen, siis on meile oodata külalisi. Virge just täna küsis, et millal võix külla tulla, et ammu pole näinud. Ta olevat Raunot Teele kohvikus näinud ja Rauno oli nende pere lahkelt külla kutsunud. Ise ma tahax kindlast Kairiti juured jõuda, kuna ta on nüüd taastusravis järgmisest nädalast aga tema juurde minnes pean ikka päris terve juba olema, kuna Kairiti immuunsus on kõike muud kui hea, tema ravide tõttu.