Pean tunnistama, et keeleõpe mul väga ei õnnestu ja ega ma seda väga tõsiselt ka veel võtnud ei ole. Loodan ikka, et mu hallollus kolus hapnema pole hakanud ja mingi hetk, kui aega järjepidevam olla, saan ka hispaania keelest veits sotti. Hetkel on ikka ja jälle minu põhi aeg Rauno jaox, sest taas on ilmnenud hälve, mis muret tekitab. See tekkib siiski täiesti lambist ja üsna ootamatult, mil Ta manjakaalselt jälle kedagi süüdistab. Hetke põhiteemax on olnud keskküte, et „meie“ järjepidevalt tahame Raunot kiusata ja käime öösel radikatest sooja välja keeramas:P Ta saadab nii kohutava textiga sõnumeid telefonis, et seda on siia raske kirjutada. Sisu on suitsiidne ja süüdistav. Kui ma tööl olen, siis ikka vanaema käib aeg-ajalt kontrollimas ja mingi aeg ei lasknud Ta kedagi enam uxest sisse ega regeerinud ühelegi kõnele ega vastanud uxe taga tehtavale trianglile. Neid ajuvitamiine keeldub Ta söömast, et need enivei ei aita ja nii, kui Ta neid ei võta, muutub pöörasex. Uus süüdistus on, et tahame Teda mürgitada. Esimest korda kutsusin ma meeskonna välja, kes rahustava süsti tegid ja jätsid veel mõned tilgad…. Mõne aja möödudes tuleb aga juba Rauno ja küsib, mix ma nii kurb olen – tüüpiline. Sel nädalal aga lähen psühhiaatri juurde. Kui õnnestub Rauno kaasa meelitada on hästi aga ma pean saama rääkida mõne proffiga, sest sellel kõigel peab ju olema taust ja vastav ravi. Võtsin ette ka Rauno isa, kes leiab sada vabandust, et mitte poisiga tegeleda. Ma puht füüsiliselt ei jõua pidevalt mingeid tegevusi välja mõelda, et Raunol enesehaletsust peale ei tulex. Ma usun, et te paljud ei mõista seda aga ma olen ise ka kunagi sellises olukorras olnud, kus vajasin tuge ja tunnustust, mille sõpradelt sain aga Rauno noored sõbrad on kõik lennus. Mul olid ka küpsemas eas toetajad ja nad olid mind hingeasjax omale võtnud. Raunol olen vaid mina ja peretiim loomulikult, kuid see on päevast päeva sama seltskond. Väga ettevaatlik peab olema jututeemadega, mis puudutavad ka Kellyt – momentaalselt võib tuju ära rikkuda ja see ajab mind kohe trotsi, selle rumala naise peale, kes ei lase lapsel oma isaga olla. Kui aga kriis möödas, on elu nagu lust ja lillepidu. Söögiisu on hea, toimetab kodustes töödes, käime poes ja kohvikus, endiselt on ka solkas käimine popp. Uudne on söögi tegemine! Rauno tegi ühel hommikul omale täiesti iseseisvalt putru. Jah, ei keetnud ega praadinud lihtsalt makarone vaid keetis piimaga neljavilja pudru, mis oli vägagi söödav. Tean oma tuttavatestki, kes sellise asjaga hätta jäävad;) Kiitsin Rauntsi kohe kõvasti. Rauno, kui kirjasid kirjutab, laseb vahest kindlusemõttes minul need üle lugeda ja nii sain ma ka teada, et Ta on väga suurte lootustega Analuusia reisi osas. Sõbsile kirjutas Ta, et loodab positiivset pööret reisil ka oma tervisele – ex ma võtan selle väljakutse vastu. Ma ise ka usun, et see toob mingi positiivse pöörde. Omal mul ikka argisemaid tegemisi kah: Vahepeal sai Vähiliidu aastakoosolekul käidud ja juhatus valitud. Kuna Senny kimas Saxa, siis LäänemaaPR toimetused on mõnex päevax minu kanda, sealhulgas ka tervisepäeva osavõtt. Võtan sinna kaasa ka vähi ennetuse materjale. Ühingu suvelaagri ja tegemiste lainel olen kah aga selline loomingulisem tegemine käib sujuvalt. Teabetoas on nüüdsest ka uus nõustaja, kes põhiliselt nõustab küll insuldi läbi teinud inimesi ja nende lähedasi aga peatselt saan ta koolitusele kaasa viia, kus nõustamist rohkem õppida saab n. ehk saan teda kunagi ka üxi vastuvõttudele jätta. Nädalavahetusel oli Läänemaa harrastus- ja külateatrite festival, kus me Kojateatriga osalesime. Kes ikka kinu teeb, kui mette isi;) Ise tegemine ja veel parem, kui omal initsiatiivil ja ideest, ON NAUDING! Nautige elu, sest ka see on mööduv:P Talvgi möödus aga nüüd hakkab maal selle kahjusid nägema. Kui Kõmsil seal festivalil käisime, siis läxime ka maapesa üle vaatama, mis praktiliselt seal kõrval ja ohooooo….talvel on teedelt lund nii lükatud, et meie suurest ja tugevast hekist ei ole praktiliselt midagi järgi. Tegin mõned pildid, et kindlustusele esitada ja maad kuulata, kas sellist kahju meile ikka korvataxe. Katuselumi aga murdis potsatades ilusa dekoratiiv männi. Seda kahju ilmselt ei korvata, kuna katuselumi on tegemata töö tagajärg ja meie enda süü. Matsalu oli muide juba üsna tatine ja märg, teed kohutavad nagu iga aasta sellel ajal. Linde oli juba uhkelt ja kevad ka nende sabaalustes. Mitmeid kullilisi, haned, luiged, kiivitajad ja isegi kured….natuke veel ja tuleb imeilus heleroheline aeg.
No comments:
Post a Comment