Et mitte aega raisata, siis kribasin ma esmaspäeval kohe meie taastusraviarstile, et ta meid ette võtax ja meie vabadele nädalatele rakenduse leiax;) Kuna kirjale vastust ei saanud, siis kappasin täna ise kohale, et asi üle vaadata, kas mu sõnum üldse arstini jõudnud on. Oli, ja paber ootas laua peal märkmeid, mis ajal me alustada saaxime. Nüüd on siis asi säätud nõnna, et teisipäeva lõunal (27) paneme ambulatoorse aja jooxma ja loodame saada aegu nii loogopeedile, kui füsioterapeudile. Võimalik, et ka psühholoogile, sest vahepeal on Raunol olnud meelemuutusi, mida ma enam oodatagi ei osanud. Olin lugenud, et peatraumadega inimestel võivad tekkida enesetapumõtted ja masendus. Rauno on nii positiivne pidevalt olnud, et ma lootsin, et see etapp jääb meil ära - aga kus kurat:S Peale seda, kui Rauno pisipere oli pühapäeval ära läinud, siis kirjutas Ta mulle messingeri, kuna olin tööl, et Tal on masendus. Püüdsin ääri-veeri uurida, et millest, kuid Rauno pidevalt vastas, et Ta ei tea ja ei mäleta millest Tal need mõtte tulnud on. Mõtted mis kiusavad on isegi sellised, et ei näe nagu mõtet elamisex - millex üldse elada?!....hirmutav, kuigi ma olin ju teadlik, et selliseid meelemuutusi võib olla. Olgem ausad, ka ilma ränga traumata on inimestel selliseid mõtteid, kuid abitux teeb, kui seda räägib sinu oma laps. Võtsin siis oma SOS telefonikõned - küll on hea, kui omad proffe oma võrgustikus. Rääkisin neile ka oma hirmudest, mis on mind vaevanud juba mingi kuu aega. Minu hirmud on vägagi seotud kõigi mu lähedastega. Kui Peeter autoga sõidab, siis ma ikka ja jälle mõtlen paaniliselt selle peale, et ta jõuax sihtpunkti ilma jamadeta. Näen Gunnarit motika seljas, siis käib kuum jutt läbi kõhu ja ma palvetan. Raunole loen pidevalt sõnu peale ja käin nagu kanaema kannul....j.n.e. Sain end mugavalt mahalaadida, et lausa pisarad sirinal jooxid. Hiljem kui olin asju veidi seedinud, võtsin end Rauno kõrvale ja hakkasin vaixelt õpetuste järgi jututeemat ülesvõtma. Sain selgex, et Raunol pole mingeid hulle plaane ega kinnisideid n. selgitasin ka oma käitumist, hirmude pärast. Olime siis lõpux kaelakuti koos ja lubasime ikka teineteisele kurta valehäbita, kui miskit vaevab. Tegelikult oleme me oma peres ikka suutnud alati kõigest rääkida ja loodan, et see saab ka edaspidi nii olema.
Raunoga oleme ikka käinud nüüd koos kohvikus ja poes n. külalisi vastu võtnud, kuid päris esimest korda läxime me külla Svennile. Sven-Aage on väga ammune tuttav, keda ma teadsin juba ajast, mil töötasin Promenaadis n. olin veel ka ise terve. Imetlesin alati Svenni vitaalsust ja optimismi. Ta oli parim klient, keda teenindada. See vahetu n. eluterve suhtumine meid ümbritsevale elule oli nakatav ja ta suutis päeva alati ilusax muuta. Põhjuse Svennile küllaminekux andis seekord aga siiski puuetega inimeste spordiliit, kes täna oma juubeliüritust korraldab. Kuna Sven läheb Haapsalu puuetega inimesi sinna esindama, siis on viisakas väike meene kaasa saata. Leidsin kaubandusest maalitud Haapsalu klaasi, kuhu sättisime ehtex lillekese sisse - armas sai. Meile see väga meeldis, kuigi mõnel oli eriarvamus, üldse kingituse saatmise osas. Kopikate lugemine on popix saanud ja saamatust veeretataxe masu kaela n. unustataxe pahatihti elementaarne viisakus. Organisatsioonid, kes ühise grupi eest seisavad, võix ikka üksteisele tunnustust jagades, ühtsust hoida. Koos lihtsalt tehaxse suuremaid asju. Mul isiklikult oli igatahes väga hea meel, kui Sven pakkus end invaühingut esindama, sest Haapsalust, minule teadaolevalt, keegi esindama ei läinud.
Elu on küll lill aga alati ei kasva õitest viljad....Peetril oli temale vääriline töökoht, kuid sellega tuleb nüüd hüvasti jätta. Teatati, et majanduslikel põhjustel võtab direktori töökohustused kanda Silikaadi juhataus. Omanikuna ehk hea otsus ise ka tööd teha, kuid kas see paneb nüüd nende turu ka positiivsemalt tööle ?- kahtlane. Igatahes asjad on nüüd nii nagu nad on n. Pets on hetkel puhkusel ja mai algusest taas tööturul saadaval;)
Mina aga toimetan ikka oma tegemisi....talveträni tuleb nüüd kokku tõmmata ja maale tassida, et kevad pääsex ust avama suvele:D Ettevalmistused suvex käivad mul täiega, sest kasvatsen tõesti selle aasta suvepuhkusest võtta kõike ja loomulikult enamuse ajast maal olla. Käisin ja ostsin ka emt netipulga, sest see on ilmselt ainuke, mis maal levib ja kuna Rauno ilma netita maal ei olex, siis tuli see investeering teha. See nädalavahetus peax seda igaxjuhux Matsalusse katsetama minema. PS: Lõpux oleme me käinud ka Raunoga nüüd perearsti juures ära ja tegime ka puugivaktsiini ära:)
No comments:
Post a Comment