kevadpüha

...kummaline, et pühade tunnet pole - ei tea mis see nüüd on. Võibolla, kui olex äkki mune värvinud, olex tunne kah? Igatahes ei näe ma sellel suurt mõtet, kuna kuhu sa need munad hiljem paned, kui me Raunoga läheme Pärnusse ja Peeter ei jõuax neid kohe kindlasti üxi nahkapanna. Suur Reede oli üx suur logelemine. Käis küll mõni külaline ja Svengi käis Raunole nõelu panemas - nii järjekindel nagu ta on. Müts maha selle mehe ees. Vahest tahax kohe inimese sisse vaadata, et näha tema hinge, mis seal toimub. Sven on üx äraütlemata eriline inimene n. ma tänan taevast, et meil on au teda tunda ja võimalus temalt õppida.

Aeg lendab, kui linnulennul ja vahepeal on palju tegemisi olnud. Raunoga oleme me nüüd käinud naabruses olevas pagariäris hommikustamas, mida noorhärra kordax veel ja veel. Koos käime ka nüüd juba toidupoes, mis meie lähedal. Käimine on ikka megalt vabadust andnud ja me saame rohkem ette võtta. Lõpux jõudis meile külla ka Priidik. Tegelikult helistasin ma Priidikule, et temale külla minna, kuid asjad pöördusid mõne lausega ja kümme mintsa hiljem oli ta juba uxetaga. Kes nüüd ei tea, siis Priidik on end tuntux teinud just läbi invaspordi. Kui tal olex vaid tervist rohkem ja võimalusi, siis ilmselt purjetax ta tänini veel hooxalt. Ta on tõeline merekaru olnud ja üldse vinske vend. Taat, täis nimega Priidik Mentaal on ikka lausa rahvusvaheliselt tuntust korjanud ja kõvasid medaleid n. karikaid noppinud. Rauno hüüab teda jõuluvanax, kuna Rauno esimene mälupilt Priidikust oli valge ja koheva habemega, pealegi veel jõuludel. Minul on Priidikuga esimesest pilgust peale olnud väga soe ja sõbralik suhe n. ma olen palju tema toetust tundnud, kui astusin invaühingusse.

Veidi ka täikast. Veider on see, et kui asju muidu antaxe, siis kas ei julgeta v. ei taheta neid. Isegi ei viitsita väga sobrada asjades, vaid loodetaxe teenindamist äkki hõbekandikul;)....ei, nii hirmus see asi siiski ei ole, kuigi palju kraami jäi ikka üle küll. Üle jäänud kraam jaotati laiali Lasterikaste peredele, varjupaiga inimestele ja päris kaltsud, mida saab loomadele alla panna, saadeti loomade varjupaika. Järgmine kord paneme tõesti hinna, et kõik asjad 1 eek'u, siis vast läheb kõik kraam koheselt. Mina sain oma käekelladest kenasti lahti ja kauplesin omale nodi kah. Kiik maale lastele, vennapojale akudel motika n. tillud uisud, Petsile kabedad texad, Raunole serveerimisaluse ja ise sain massaaži n. šokolaadi. A'aa...ühe toalille sain ka:D Jummel, kui palju kaunist kunsti seal veel oli....eeee, Rauno ju käis ka minuga kaasas aga läx varem vanaemaga koju. Jalgsi! Nad olid vaid korra puhanud vahepeal ja teise raxu jalgadele puhkust andes, jorutasid nad hoopiski "Teele"-s maiustades. Raunts luges mulle enne kojuminekut veel sõnad peale, et ma ikka head äri teex:P Kui Tal järgmine kord ehk kõne parem on, siis panen Rauntsi äritsema;) Üritust kordame kindlasti, kuid väikeste muudatustega. Esitex teeme nädalavahetusel, et linnarahvas saax rohkem osaleda ja ilusa ilma korral kolime õue. Rõhk jääb endiselt suhtluse ja teenuste poolele- "mitte ainult asjad". PS: Vähiühingule laekus annetustest 187 krooni! Tänud!

Üx paha asi ka veel...Mallel, (varalahkunud)Taivo emal, diagnoositi kilpnäärme pahaloomuline kasvaja:( loodame, et see piirdub kiirituskambriga. Jumal, hoia ja kaitse meid!