Peax vist ikka vahepeal midagi kirja panema, muidu on kõik segi nagu pudru ja kapsad. Hetkel olen ma ise Viljandis folkimas aga kiire tagasivaat….Ei ole meil Raunoga vahepeal päris lilleliselt laabunud aga muidu peab ütlema, et on olnud tubli ikka küll. Ta keeldus maal rohtu võtmast ja nii ongi:S
Maale kolisime kõik ühel päeval. Rauno ja Pets haarasid kassid, oma täis laetud autosse ja kimasid ees minema. Mina täitsin kaladel söötja ja püüdsin linna elamise jätta viisakax n. läxin vanemate poolt läbi ja laadisin nad siis oma auto peale. Sry. Mitte oma aga Gunnu munasse, sest minu autoga on endiselt nii nagu ta on(paranduses). Kohale jõudnud, jagasime omad pesapaigad, sättisime asjad käejärgi ja nii meie ilus elu maal hakkaski. Ilma kohustusteta, iga üx võib teha mida tahab aga millegipärast on töö ikka nakkav;) Ses mõttes töö, et kui keegi midagi teeb, siis nagu ei saa päris niisama vedeleda ja tahax ka ühineda. Kuna ema on meil alati roosiaiaga tegelenud, siis leiab teda enamasti sealt. Rauno pügas hekki ja riisus hoolega. Mina suutsin oma metalli värvidega kõik katlad ära värvida ja isegi aiakäru sai uue kuue:P Loomulikult kui me maal oleme, siis on meil ka seal külalisi n. neilegi sai tegevusteraapiat tehtud. Kui Kätu ja Art oma pisiperega käisid, siis nemad maalisid näitex tasse. Elviira, kellel oli see kihk suur, kuid rügas hoopis lillepeenarde ja põõsaste all rohida. Oma fotojahil sai ta aga piisavalt suure noosi, et oma puhkust kordaläinux märkida. Ma ise olen lausa molbertilegi ligi saanud;)
Kuna on olnud kuumad ilmad ja vihma saame meie maal alati väga vähe, siis kippus kaev vahepeal kuivax minema. See on kummaline, et kui kõikjal sajab, siis heal juhul saame meie mingi väixe pisara vaid, sest pilved lahknevad me peakohal ja sõidavad lihtsalt laiali. Ei tea mis anomaalia see küll selline on. Küll aga olime me kannatlikud ja meie palveid võeti kuulda n. me saime kaevu vett siiski. Nüüd oleme me ka kokkuhoidlikumad n. kogume räästast kah igax juhux vett.
Rauno on igati soovinud näidata oma abivalmidust aga kui Ta vanaisale hakkas tuge pakkuma, et papi voodist karkudele aidata, lendasid nad koos keset tuba ja ma olin päris ehmunud, et kas vanaisa ikka tervex jäi. Kummaline, et seda tunnet ma Rauno puhul ei tundnud, kuigi Rauno väänas oma jala korralikult välja aga kogus end siiski kiiresti. Raunts ei tuvasta enesele endiselt, et Ta peab ise ettevaatlik olema ja mitte tormama pea ees, turvalisust mitte silmas pidades. Seepärast ei jätnud me ka Talle muruniidukit, et Ta sellega niitma ei hakkax, kui keegi Teda selle tegemise juures ei jälgix. Ei saa ju panna vanaemale kohustust, et ole hea ja passi nüüd seda hulljulget, kui Ta muru niitmas on.
Kassid said nädalaga oma puud ja maad ära jagatud n. ei susise enam üxteise peale. Liisi aga hakkas puid mööda turnima. Olin päris üllatunud, kui vaatasin, mis moodi ta kribinal-krabinal sinna end hiivas. Ta on siiski juba 3 aastane ja pole kunagi kuskil turninud. Linnavurle noh, nagu Krissu, kes on juba 9 aastane , kuid puud pole teda kunagi huvitanud.
Meie hoovi esimene osa on juba väga ilus. Otsustasime, et toome tagant aiast, tiigi äärest ära kergkruusa ja paigutame selle ette haljastusse. Nii on seda haljastust kergem hoolitseda ja tagant aiast saab rahulikult traktoriga muru niita.
Kes oli meil kõige usinam kruusa ladustaja ja kõva abikäsi? Aah? – Raunts:D Ma ütlen Teile, poisist saab veel rohkem, kui asja! Kui ikka tahtmist on ja jõud üle käib, siis see tehaxe korralikult ära.
Muide maal on muudki teha, kui vaid oma maalapil kondamine;) Naabritega käime tihedalt läbi ja külaelust võtame ikka ka osa. Lõbus on, tore on, mõnus on ja peamine, jubbbbe rahulik on. Kui suudax seal elades enesele toitva töö hankida, siis vist kolix sinna“karuperse“:P Nostalgiat tekitab seal ka käiv autolafka, mis toob nädalas korra sulle väikese shopingu küla tee äärde:D
Enne, kui me Petsiga folgitama tulime, laadisime nende toidulao seal maal pilgeni, et nad millestki puudust tundma ei peax. Peeter võttis nüüd omale ka puhkuse ja mõnda aega jagame seda omakeskis n. ringi rännates Eestimaa pinnal. Äkki ida poole? Ex see näha ole….selline elu mulle meeldib!
Maale kolisime kõik ühel päeval. Rauno ja Pets haarasid kassid, oma täis laetud autosse ja kimasid ees minema. Mina täitsin kaladel söötja ja püüdsin linna elamise jätta viisakax n. läxin vanemate poolt läbi ja laadisin nad siis oma auto peale. Sry. Mitte oma aga Gunnu munasse, sest minu autoga on endiselt nii nagu ta on(paranduses). Kohale jõudnud, jagasime omad pesapaigad, sättisime asjad käejärgi ja nii meie ilus elu maal hakkaski. Ilma kohustusteta, iga üx võib teha mida tahab aga millegipärast on töö ikka nakkav;) Ses mõttes töö, et kui keegi midagi teeb, siis nagu ei saa päris niisama vedeleda ja tahax ka ühineda. Kuna ema on meil alati roosiaiaga tegelenud, siis leiab teda enamasti sealt. Rauno pügas hekki ja riisus hoolega. Mina suutsin oma metalli värvidega kõik katlad ära värvida ja isegi aiakäru sai uue kuue:P Loomulikult kui me maal oleme, siis on meil ka seal külalisi n. neilegi sai tegevusteraapiat tehtud. Kui Kätu ja Art oma pisiperega käisid, siis nemad maalisid näitex tasse. Elviira, kellel oli see kihk suur, kuid rügas hoopis lillepeenarde ja põõsaste all rohida. Oma fotojahil sai ta aga piisavalt suure noosi, et oma puhkust kordaläinux märkida. Ma ise olen lausa molbertilegi ligi saanud;)
Kuna on olnud kuumad ilmad ja vihma saame meie maal alati väga vähe, siis kippus kaev vahepeal kuivax minema. See on kummaline, et kui kõikjal sajab, siis heal juhul saame meie mingi väixe pisara vaid, sest pilved lahknevad me peakohal ja sõidavad lihtsalt laiali. Ei tea mis anomaalia see küll selline on. Küll aga olime me kannatlikud ja meie palveid võeti kuulda n. me saime kaevu vett siiski. Nüüd oleme me ka kokkuhoidlikumad n. kogume räästast kah igax juhux vett.
Rauno on igati soovinud näidata oma abivalmidust aga kui Ta vanaisale hakkas tuge pakkuma, et papi voodist karkudele aidata, lendasid nad koos keset tuba ja ma olin päris ehmunud, et kas vanaisa ikka tervex jäi. Kummaline, et seda tunnet ma Rauno puhul ei tundnud, kuigi Rauno väänas oma jala korralikult välja aga kogus end siiski kiiresti. Raunts ei tuvasta enesele endiselt, et Ta peab ise ettevaatlik olema ja mitte tormama pea ees, turvalisust mitte silmas pidades. Seepärast ei jätnud me ka Talle muruniidukit, et Ta sellega niitma ei hakkax, kui keegi Teda selle tegemise juures ei jälgix. Ei saa ju panna vanaemale kohustust, et ole hea ja passi nüüd seda hulljulget, kui Ta muru niitmas on.
Kassid said nädalaga oma puud ja maad ära jagatud n. ei susise enam üxteise peale. Liisi aga hakkas puid mööda turnima. Olin päris üllatunud, kui vaatasin, mis moodi ta kribinal-krabinal sinna end hiivas. Ta on siiski juba 3 aastane ja pole kunagi kuskil turninud. Linnavurle noh, nagu Krissu, kes on juba 9 aastane , kuid puud pole teda kunagi huvitanud.
Meie hoovi esimene osa on juba väga ilus. Otsustasime, et toome tagant aiast, tiigi äärest ära kergkruusa ja paigutame selle ette haljastusse. Nii on seda haljastust kergem hoolitseda ja tagant aiast saab rahulikult traktoriga muru niita.
Kes oli meil kõige usinam kruusa ladustaja ja kõva abikäsi? Aah? – Raunts:D Ma ütlen Teile, poisist saab veel rohkem, kui asja! Kui ikka tahtmist on ja jõud üle käib, siis see tehaxe korralikult ära.
Muide maal on muudki teha, kui vaid oma maalapil kondamine;) Naabritega käime tihedalt läbi ja külaelust võtame ikka ka osa. Lõbus on, tore on, mõnus on ja peamine, jubbbbe rahulik on. Kui suudax seal elades enesele toitva töö hankida, siis vist kolix sinna“karuperse“:P Nostalgiat tekitab seal ka käiv autolafka, mis toob nädalas korra sulle väikese shopingu küla tee äärde:D
Enne, kui me Petsiga folgitama tulime, laadisime nende toidulao seal maal pilgeni, et nad millestki puudust tundma ei peax. Peeter võttis nüüd omale ka puhkuse ja mõnda aega jagame seda omakeskis n. ringi rännates Eestimaa pinnal. Äkki ida poole? Ex see näha ole….selline elu mulle meeldib!
No comments:
Post a Comment