pakitud taas

Pestud ja pakitud, et homme rehabilitatsioonikeskusesse suunduda. Luban omale, et lähen Rauno juurde vaid siis, kui Tal midagi vaja on. Ta on ju ammu juba iseseisev ja saab omadega hakkama, ilma, et mina pean teenindaja olema. Seal on neid hooldajaid küll, kes Talle tassiga kuuma vett tuua saavad, kui kohvi vaja on n. hoiavad päevategemistel sõrmega järge, et teraapiaid mitte mahamagada. Raunol polnudki pakkimisel mingeid eri nõudmisi träni osas, vaid soovis kaasa oma 3-1s koffi. Isegi telekat ei ole vaja enam ja ex ole õige ka, sest ega Ta sinna telekat vaatama lähe, arvuti on ju enivei. Pealegi on seal olemist vaid töönädala jagu ja ma loodan, et Ta sellena seda ka võtab - treening, kui töö iseendaga. Mina kavatsen enesega tegeleda, igas mõttes ja rohkem tähelepanu pöörata oma Musile, et Tal meelest ei lähex, kui väärt mees Ta on ;))

üsna uniselt...

Oleme juba nagu britid, kes ei saa "ilma" teemast, ei üle ega ümber. Nüüd siis pikalt jutux olnud, et nii krdi-krdi külm on. Minu jaox on talv ikka see, nagu ta on olnud alati - mõtetu aasta-aeg. Passingi alati soojas toas ja nokitsen midagi, mis on sobiv laisa olemisega. Mingi aeg mõtlesin, et see on ainult minust, et talvel tunnen end unise karuna, kuid lohutusex tunnevad paljud nii. Kuna inimene on looduse osa, siis organismil on midagi tähtsamatki teha, kui vurr-kanni mängida. Tegelengi vaid asjadega, mis on igapäevased ja möödapääsmatud n. unistan kevadest. OK. Vastlapäev olgu ka lumine ja särav, siis võix end talv kokku korjata. Need karged ilmad pole aga takistanud meil Raunoga taastumist. Igapäev kenasti ikka haiglasse ultrahelisse läinud ja peale seda taastusravisse, käigurajale. 2 viimast päeva on Raunts veidi laisem olnud käimises, kuid ega ma ka ei sunni, sest veebruarist alates oleme kohe 5 päeva jutti täis tempos taastusravis. Nädalakese puhkame ja siis edasi Pärnusse 5-ex päevax. Lootsin väga, et Rauno saab Pärnusse minna Chrityga, kuid Chrity sai uue töökoha ja see lõi plaanid kõik segamini - ka minul, sest plaanisin omale tegemisi. Samas on tore, et masu ajal ikka on võimalu veel saada paremat ja tasuvamat tööd n. seda ei tohi tõesti käest lastud. See, et Rauno olex Chrityga Pärnusse läinud olex mulle veidi proovikivix olnud, kuna minust saab nagu hüpohondrik momendist, mil Rauno peab mujal ja kellegi teisega hakkama saama. Siis ma põen, et kas Ta ei kuku ja ei tee omale liiga. Pabistan söömise pärast, et Ta omale õnnetult sööki kurku ei tõmbax. Mõtlen, kuidas Ta saab dušširuumis v.wc-s hakkama. Et Ta ei magax maha oma teraapia- ega söögi-aegu n. lähex normaalsel ajal magama, mida Ta armastab ka kodus eirata. Olen nagu sütel ja pean selle pisikese probleemiga tegelema, sest see hakkab minu elu lõpux ju segama. Huvitav, et kui Rauno on Haapsalus taastusravis, siis ma ei põe nii aga kui mõtlen, et kuskil kaugemal on, siis hakkan pabistama....kui ma nüüd hästi järgi mõtlen, siis olen nagu alati elanud mingi sellise ärevusega lähedaste suhtes, kui nad on minust kaugemal. Äkki on see loomulik? EI - ei ole, sest see on pinges tunne ja ei lase mul rahus olla. Järeldus!? Pean sellega tegelema!

Täna lähen lõõgastuma vähegiviitsijate üritusele. See on alati selline vahetu ja mõnus olnud. Peetergi lubas kaasa tulla. Kuna tavaliselt on seal enamus Läänemaa "taidlejaid" koos, siis Petsil ehk õnnestub ka oma kodukandi raffast seal kohata. Saabki üle pika-aja kõik üle patsutatud, sest aasta on vahele jäänud n. armas olex näha-kuulda, kuidas kõigil vahepeal läinud on.

On selgunud ka minu suvepuhkuse aeg, mis algab juuni algusest ja lõpeb juuli keskpaigas. Kaalusin pikalt ja otsustasin, et kuna korraldan ka sinnakanti jääva sugulaste kokkutuleku, siis see on parim aeg. Enamuse oma puhkusest kavatsen ma veeta maal, kuid ex näis, kuidas kujuneb.

JummelJuuli!

Et siis töölt jälle kriban, kuna nüüdex on rahu saabunud....vastik õhtu oli täna:S Algas kõik enne tööletulekut, kui Rauno soovis end kergendada. Muidugi võtsime selle omal jalal ette, kuid wcu uxe juures kadus tasakaal ja piraki ülaseljaga vastasoleva uxe pihta n. pläraki istmikule. Sealt muidugi ukerdas tugev poiss end püsti, ilma, et olex pilti tasku visanud, asjatas oma asjatamised, pesime käed ja läxime oma tavategevuse jurde - arvutisse. Leffitasin uxelt ja kimasin tööle. Paarikümne ninuti järel sain telefonile sõnumi."Too peavalu rohtu. Mul viskab kohe pildi kotti. KOHE"...Helistasin emale, et Ta kohe meile tormax, siis helistasin Koltsile, kes kiitis takka, et vaja kiirabisse helistada, kuna Raunol olid peavalud, iiveldus ja unisex muutus Ta ka....helistasin veel 1220, kus soovitati ka lõpux kiirabi, kuna eelnev diagnoos on olnud ränk ja iial ei tea. Olin nagu sütel ja tööl ka veel mingid jamad ühe tõeliselt õela"sandiga", kes ületas kõik inimlikuse piirid ja ma pidin politsei välja kutsuma. Ma ei hakka seda jubedust kõike siia kribama, kuid fakt kui selline, et mõned on võrdsematest võrdsemad, sai taas kinnitust. Ülipurjus ja räuskavat n. kõiki piire eirav puudeline jääb platele viimata ja võib teisi inimesi häirima ja kodurahu rikkuma jäädagi, kuna "sellistele" puuduvad vastavad tingimused kinnipidamiskohtades. Vähemalt tehti protokoll ära......aga mis nüüd siis toimub? Mina kui puudega inimene käin tööl ja seisan enese eest ja vastutan, kui teine on täielik vastand ja saab veel õigusegi, sest nii see just oli, kuna, võimu käed jäävad lühikiesex. Mind jäeti tööle vägivaldset ratastoolijoomarit kanseldama, kes ma ise olen "sant" ja politsei ei saanud mulle abi pakkuda, kuna neil pole "isendile"vastavaid võimalusi....- AGA MINA! (tahan ma karjuda)Mis õigused jäävad mulle?

...see, sellex aga Raunoga hakkasid asjad lahenema peale üheksat õhtul, kui saime lõplikud tulemused kompuutrist ja muud mõõtmised n. analüüsid näitasid, et võib koju minna rahu nautima. Sellex päevax oli kõiksugu arvutis istumised otsas. Õnnex oli mehepojal hea isu ja väga protestimata isegi nõustuti sellega, et vahel tuleb ka LIHTSALT puhata. Loodan, et see ehmatus jääbki vaid ehmatusex ja rohkem me nii totralt ei kuku. Tõesõna, pane või kiiver pähe Raunole, et oma närve säästa ja eelkõige vist siiski Tema tervist;) Hetkel istun siin arvuti taga ja hellitan oma närvirakke "vaarika hõrgutisega" mmmmmagus ja rammmmmuzz. Tegelikult ei tohix ma seda kaugeltki vaadata, kuna sain täna oma maxa kohta üht-teist teada, et olen teda halvasti kohelnud ja peaxin dieeditama. Netist vastet otsides, sain teada, et mul on joodiku max:P Dr.H.Pokker muidugi kukkus mind lohutama, et see kõik on ravimitest, kuid olen enesega uas ja arvan, et olen ka ise patukott. Ei tahax sellel pikalt peatuda, sest no mul maitsb vein ja raske on teadmine, et just seda ma enam omale lubada ei saa koos võrratute juutudega, kuna juustud kipuvada alati vägagi rasvased olema.....io ma ei tea aga elu on raske:P:D Ühe tõsiasja pean panema siiski kirja, kui me räägime ravimite kahjulikusest maxale, siis just antidepressantides on see koostis kõige ebasobivam.

Eelnevatest päevadest ka veidi. Käime nüüd kenasti Raunoga ka ultraheliravil, mis tehaxe kätele. Võtsime selle kohe tõsiselt ette ja loodame ka varsti tulemust näha. Kuna ultraheli käime me saamas haiglas, siis oleme ülatusvisiite teinud oma sealsele meeskonnale n. naudime uhkusega nende pilkudes olevat rahulolu. Ainult oma raviarsti Dr.Siir'i ei ole me kohanud, kuid Talle saadetud meil oli Dr. omasõnul kaunis kingitus. Ma juhuslikult kohtasin Teda, kui ise sonos käisin ja siis Ta mainis seda.

Lõpetan siin nüüd kribamise hetkel ja viskan pilgu kalendrisse n. uurin, millal omale suvepuhkust lubada võix - juuli olex vist hääää...

-edasi-

Nädalavahetus hakkab lõppema nii, nagu lõppes meie 5 päevane taastusravi Tervises. Kokkuvõttes võib öelda, et Raunole sobis ja tagasi me sinna läheme, kuid samamoodi võtame taastusravi ka Haapsalus. Nii on Hundid söönud ja Lambad terved:P Dr. Koltsiga veidi teravamalt vesteldes üritasin ma aru saada ka tema seisukohtadest ja arvamustest, mix ta nii Haapsalu taastusravi vastu on n. ma leian, et see kõik on kõrgemaliiga mäng ja paljuski haigekassa ettekirjutuste taga. Iga konn jääbki oma mätta otsa, kui ainukese ja kõrgema mäetippu ega hakkagi koostööd looma enne, kui valitsuse poolt ei sekkuta ja kannatavad ikka vaid ainult patsiendid:S Enne äratulekut üritas Dr. meile puust ja punaselt ette näidata muudatusi, mis on tekkinud, kuid ma ei ole ju pime. Isegi, kui Rauno neelas reedel, peale stimulatsiooni paremini, siis praegusex on kõik endises seisus. Kõne on veidi paremax läinud, kuid väsides pudrutab Ta päris palju. Käimine on ka suht sama veeel....aga ma ju tean, et paranemised ei tule üleöö ja mind pole mõtet mesijuttudega petta. Sellegi poolest näib, et Dr. on südamega asja juures ja kui kõik teemad, mis huvidekonflikte tekitavad, kõrvale jätta, siis on asjad OK. Järgmine nädal algab jälle tihedalt. Hommikul perearsti juurde, kus võtan saatekirjad omale ja Raunole. Ise ultraheli uuringule ja Raunele ultraheliravi. Siis apteeki salvide järgi ja ülejäänu sõltub juba aegadest, mis määratud. Plaan veel kindlasti ära käia kohalikus taasturavis, et raviajad paika panna n. veidi ka rääkida ravimeetodidest, mida Pärnus kasutati. Õhtul tööl, järgmine hommik teabetoas, siis Raunoga ultraheli ja muu päevakava, mis hõlmamb koduseid töid....oi, ma pean täna Bingo Lotosse helistama, sest äkki peab kolmapäeval stuudiosse minema:o - nääh, ongi juba jälle tegemistes kala sees.....eeee....peaasi, et neljapäeval ikka Hiiule jõuaxin, see on hetkel kõige olulisem. Aaah, ma ei jorutagi rohkem siia kribamisega vaid tegutsen, sest aeg taob jalaga pidevalt kannikasse:P Pildil, mille lisan on minu kallis Pappaaaa, kes sai "70".

...ikka Pärnus -

Haapsalus oli täna tore - kuulsin seda läbi telefoni, kui Isa õnnitlesin jubileumi puhul. Meie aga eniselt taastumas. Laupäeval kallin oma Issut:D

Et ma aga täna plafatasin mõtteis, mix ma küll oma osokeriiti Raunole lisax pole andnud?! Homsest lasen need Talle panna, sest kasu on ju Temale suurem, kui mulle. Homsest võtab Raunts ka pärlivanne, et sanakat tõeliselt nautida. Rauno oli täna GIGAR -iga teinud 4000 väntamist ja oli rulaatoriga 40 mintsa käinud, mida mina ei näinud kahjux. Mul käis vahepeal külaline, kellega mõnukalt 5 korruse baaris teetades aegaveetsin. Imekombel pole Rauno väsinud ja Talle päris meeldib siin Tervises. On isegi nõus tagasi tulema, kui ikka Chrity kaasa tulex. Ultraheli mingi contractuuri salvi ja leotoniga, on oma tulemust meile ka juba näidanud. Rauno ei saanud enne oma sõrmi risti panna aga nüüd Ta seda suudab ja painutab neid krimassitamata. See tegelikult ei pane mind väga imestama, sest Ta on järjekindel ja üllatab mind ja ennast, eniselt igapäev. Ma ei imesta tõesti, kui märtsist meil ratastooli enam vaja ei ole, nii nagu me mõtteis seda plaaninud oleme.

Pärnus

Homme on mu ISSI sünnipäev, paps saab mul juba 70! Meie aga oleme Pärnus Raunoga ja teine päev "Tervis"-es hakkab össe end veeretama. Mis mul siis öelda on? Ei midagi erilist....

Peeter kärutas meid juba tegelikult pühapäeva õhtul Pärnusse, et jõuaxime veits sisseelada sanatoriumis. Pakkisime end lahti ja mõne aja pärast oli Hr.Dr.Kolts meil uxetaga ühe daamiga, keda Ta meile ei suvatsenud tutvustada. Vaatas Raunot, kiitis ja näitas oma kabinetti, kus Rauno teraapiaid saamas käib. Esmaspäeva hommikul, peale hommikusööki, läxime kohaliku arsti vastuvõtule. Oli meeldiv Dr. Luud, kes küsitles meid tiba ja pani ravid paika, mille kellaajad me reastasime raviregistratuuris. Võtsime veel tava paketile lisax paar mõnulemise protseduri. Mina näitex tervisekapsli ja Rauno pärlivannid. Kuna rõhk on siiski Rauno taastamisel, siis enda paketist loovutasin ma aja ultrahelist, Raunole. Kui olime oma raviajad paika saanud, siis helistasin Alisile, kes on Dr.Koltsi praxises füsioterapeut(armas tüdruk). Leppisime kokku, kuidas me tegevus päevapeale jaotub ja mis me teema. Minus vaimustust ei ole aga oma arvamuse lõplikult teen ma reedel, siis lõppeb meie ravipakett. Kõige soojema tunde tekitavad minus personal, kes "Tervis"-e sanatooriumis töötavad. Kogu maja on suur, koosneb kolmest korpusest. Meie oleme teises. Teist - ja peamaja ühendavad klaasist koridorid, mis Raunole meenutas ulmefilmi. Rauno ei saax siin üxinda kuidagi hakkama, sest vahemaad olex tema jaox suured ja kindlasti exix Ta siin ka ära. Tuba on meil ratastooli jaox kitsavõitu, kuid samas on Raunol hea seintele toetuda, kui vajab toas jalgel liikumist. Duššitool toodi ka meile, muidu jääxime pesemisega jänni. Söök on siin harju keskmine, millele I.Kolts taevani kiitis. Kui Ta polex seda teinud, siis ma polex sellele ka väga suurt tähelepanu pööranud, kuid sellel pole suuremat tähtsust, sest nuriseda ei saa. Aga see RAVI, see nii oluline RAVI, mis pidi eriline olema - no ei ole ju:S Härra, kui kindlustuse expertarst, anatom ja mis iganes....teades, mis ravisid olex vaja, olex võinud ju siis lisada oma raportis, et ultraheli tulex kahe salvi kombineerimisel teha ja ka stimulatsiooni lisada, seda kõike saax vabalt teha ka Haapsalus. Ainuke on muidugi mingi eriline trenažör, mida tõesti Haapsalus ei olnud, kuid kas see on, siis see udupeen RAVI? Sai nüüd end käima tõmmatud ja mossitatud, kuid nagu ma ütlesin, siis reede teeme oma otsused edaspidisex. Vahelduse mõttes on ju Pärnus tore käia ja keskonna vaheldus tuleb Raunole kindlasti kasux. Huvitav, kas Raunoga võix hooldajana keegi teine ka sanakasse kaasa tulla? Mõtlen siin, et äkki Chrity....noortel olex lihtsalt koos parem siin õhtul aega veeta, sest minuga viitsib Raunts vaid arvutis olla:P

sillas

Tõesti-tõesti, täiega sillas. Päev on kuidagi edukas olnud igas mõttes, sest kõik planeeritu sai tehtud ja ilusaid üllatusi veel pealegi. Uskumatu aga me tegime magamises Raunoga rekordi. Magasime hommikul kuni kella kümneni paxu und. Pudrutasime ja kohvitasime pikalt, mille käigus ma tegin paar tähtsamat kõne arstidele, pannes omale aegu kinni ja konsulteerides ühe ravimi osas. Tänane trenn taastusravis pani mind heas-mõttes silmipööritama. Rauno tegi maratoni käies, peale mida Ta suutis istuda veel ratta selga ja maha sõita 6km. Ennast kiites, et Ta oli ennem õnnetust hea võhmaga ja mix peax Ta praegugi kehvem olema;) samal ajal, kui Tema kõndis käimisrajal, ratsutasin mina sadulas rodeod. See meenutab täiega suxu seljas kappamist:D Rauno vaatas mind ja ütles, et homme teeb tema ka seal paar kiiremat tuuri. See värgendus on tõeliselt hea trenn seljale, seal võix kohe pikemalt mõni päev istuda. Lõpux koju jõudes olime näljased nagu hundid. Üsna pea olid meil ka külalised, Rauno sõber oma naise ja lapsega. Koffitasime ja läkutasime maast ja ilmast. Kõige tipux sai Rauno ka omale uue arvuti, mille lasen homme tip-top korda sättida - Rauno ei uskunud oma silmi. Ta oli väga õnnelik ja mina pea sama palju, sest sain täna kätte ka oma lõhna, mille Peeter lubas juba paar päeva tagasi tuua aga unustas pidevalt töö juurde:D Peab mainime, et Tal on hea maitse siiski ja just selline oligi mu lõhnade seast veel puudu, Versace Cristal Noir :))

Mõtetega olen ma juba Pärnus. Ma ei kujuta ette, mida enamt suudab meile pakkuda sealne taastusravi?! Vaheldus on kindlasti teretulnud nähtus ja ka see, et saan samas sanatooriumi mõnusid endalegi lubada AGA......hea, et mul jääb vaid üx tööpäev, mida peab asendama ja selle teeb rõõmsalt mul Ema ära, kes on mind alati hädakorral asendanud. Oma tööandjale pean ka vaid oodi laulma, sest Kaja on väga mõistvalt suhtunud ja paindlik olnud minu tööaja suhtes. Kaja kohta võib öelda, et on sündinud sotsiaaltöötaja ja läheneb iga juhtumi korral individuaalselt ja oskab asju näha nii nagu need on. Ta on suutnud ka kollektiivi enese järgi luua ja minul on au selles seltskonnas töötada. Mis eelis mul veel on sellel tööl olles? Olen käsi- ja jalgupidi pidevalt kursis asjadega, mis mind sügavalt isiklikult puudutavad ja saan ilmselt ka sellevõrra kiiremini oma küsimustele ja vajadustele vastused. Ja nüüd tuleb küsimus: kas ma olexin olnud praegu sellel tööl, kui ma polex 10 aastat tagasi diagnoosi saanud ja sellega seoses omale puude saanud? vot ei teagi........aga sillas olen ikkagi:P

eeiiinoooh....

Väga kentsakas küll:S Vähe sellest, et Rauno oma arvuti suutis surma saata, suutis Ta ka minu arvuti tuxi keerata. Nüüd närin küüsi ja istun kui sütel, et kas mu arvutis suudetaxe päästa mu kursusetöö v. tuleb mul 0-ist alustada, oma kaasa arvutis. See töö tegemine pole just väga hull iseenesest aga kahju on ikka ja majanduslik põnts on päris tuntav. Õnnex tööl on arvuti töökorras ja oma töö asjad sain ma ka kenasti aetud. Nüüd vaid pöidlad pihku ja loota, et rahataotlus ka positiivse lahenduse saab.

Täna käisime taastusravis käimisrajal ja head uut aastat soovimas, oma supper tiimile. Nägime ka oma tohtriprouat Õilmet, kelle näitasime oma saavutusi, mille üle oli Tal vaid rõõmustada ja kiitis. Olga sai täna ka Raunot filmida oma töö jaox ja homme teeme järje selle filmile;) Homme filmime trepist käimist. Raunol oli kõige suurem heameel selle üle, et taastusravis oli tehtud muudatus, mis oli Tema suur unistus. Suitsunurk oli hävitatud:))) Selle peale ma ütlesin Raunole, et unistustel on üx eriline omadus - täideminemine! Taastusravist aga koju jõudes, läx mul hing kergeltöeldes täis. Lumi on küll ilus kena aga kui seda ei suudeta koristada, siis on see õudne. Raimo(sots.maja autojuht) pidi mööda kõnniteed sõitma, rallitades trepikoja ette aga kuidas Ta läbi hangede minema sai, seda ma ei tea, sest meie ju trampisime trepist üles tuppa. Haarasin telefoni ja tuututasin suu torus oma kaebuse, mille peale kohe reageeriti. Uskumatu aga ei läinud poolt tundigi, kui suur trakats tuli ja tegi meile inimväärika väljapääsu. Ja jälle olen rõõõõõmuzzz. Nüüd õhtul käis veel Sven, Raunole nõelu panemas ja ma sain ka rääkida Svennile Kairitist. Svenn arvas, et kindlasti saab hiinameditsiin midagi ka Kairiti jaox pakkuda n. nüüd on mul kindlam tunne seda ka Kairitile endale rääkida. Õhtu aga pole veel läbi ja ma tean, et mulle tuleb täna mõnus kingitus, mida Musi käis mulle otsimas. Vajan pidulikumat lõhna oma riiulile ja ma juba olen kärsitu, sest tahan teada mille Ta mulle ostis. Selliseid igapäevaseid ju jagub aga just midagit "punase vaiba" tufti olex vaja uuendada.

Homme pean helistama kindlasti oma onkoloogile, et teada saada, kas mul tuleb teha mõned analüüsid eelnevalt Tema visiidile minemist ja kas sonos saaxin ära käia Haapsalus. Kui jah, siis on vaja perearstiga ühenduda ja ühtlasi saan ka Rauno haigusloo väljavõtte viia Temani, mille taastusravist kaasa sain. Eeiinooh...jäingi jälle lobisema aga ma saan seda omale lubada, sest õhtu tuleb laisavõitu, kuna vahest dikteerib meie tegemisi hoopis "MISKI", mis arvas, et täna enam töö ja kooli asju ei tee;) PS. panin siia suvalise pildi oma kaasa arvutist, kui Hiinas käisime, kuna muud lihtsalt polnud võtta:P

tempo

Olen siin elus hüpanud rongile, mille tempot ei anna mul enam hästi kontrollida. Alles hakkas uus aasta, kuid sündmused n. tegemised juba ridamisi ees ja taga. Olin eile taas üle pika aja jälle tööl, peale korralist puhkust. See oli nüüd see puhkus, mis tekkis tänu uuele töölepinguseadusele. Võtsin vanas aastas välja 20 päeva ja sellesse aastasse jäi mul tavapuhkusele veel lisax 7 päeva. Ex ma vaatan millal selle siis välja võtan. Tööl oli muidu rahulik, kuid sellel ajal, mil mind polnud, oli meile lausa 3 elaniku turvakodusse juurde tulnud. Elu pole mee lakkumine ja see näitab end reaalselt. Lootsin eile, et leian aega oma kursusetööd teha aga no ei saanud asjale pihta aga see on tegelikult juba kiire asi ja ma pean sellega tegelema. Kiire asi on veel kärmelt projekt kokku panna sellex aastax, teabetoa jaox, et vähiühingu rahvas ei jääx oma üritustest ilma. Sellega ilmselt tegelen homme, kuna teabetoas on enivei mul vastuvõtt ja küll ma selle aja leian, et numbrid kokku saada. Oooihhh, mõned dokumendidki on vaja raamatupidajale veel esitada, eelmisest aastast. Nääh, aina kuhjub.....See nädal, ilmselt neljapäeval, pean kindlasti ka Kairiti juurde minema. Ka Tal on vaja toetust, et leiax eneses jõudu, teha mõned otsustavad sammud. Kairitil on muide väga haruldane lihas-haigus, mis ei ole ravitav, kuid usun, et hiinameditsiinil on Talle üht-teist pakkuda. Peax Talle rääkima ka kaug-Reikist, ehk huvitab Teda seegi. Kui Rauno toodi oma kriitilises seisus Haapsalusse, siis palusin ma Pr.Klas-ilt, et Ta saadax meile Reikit, kuna mul omal ei olnud seda energiat ja Arieli abi oli siis märkimisväärne. Raunol olid ju meeletud ajupalavikud, mille jaox oli eriline preparaat. Talle mõjus mingi selline rohi, mida tegelikult saavad vähihaiged enamasti ja seda kohe ei olnud saada. Mitte üx teine rohi ei võtnud neid palavike ära ja ma vahetasin tal pidevalt jääkotte ümbert. Et aga sellele kõigele nii kaua vastu pidada, kuni saabus vastav ravim, oli vaja jõudu ja tuge vastupanux. Hirm oli suur, et Rauno läheb mul kätevahelt teise ilma..... Kirjutasin just paar päeva tagasi Arielile meie tegudest ja soovisime kogu Nende perele ilusat uut aastat. Ariel oli vaimustuses ja lubas, et millal iganes me Reikit ka ei soovi, siis on Ta nõus meiega taas tegelema. Mis meil saab hea ja ilusa energia vastu olla?!:)

Niih...ja täna hommiku siis....olin väga väsinud peale töö-ööd ja mõtlesin, et põõnan aga kus sa sellega! Sain just silma looja, kui Rauno pistis teises toas kisama, et kohvi läx arvuti peale. Panin end kiirelt juppidest kokku, kuid minu saabudes, viskas arvuti just pildi eest. Keerasin selle kohe külili ja juhtmed tagant. Muidugi esimese hooga kukkusin ma kisama Rauno peale, et said mis tahtsid, selle arvuti kohal koffitamisega. Rauno oli väga õnnetu ja ma sain ka kohe aru, et see on vaid lihtsalt üx "asi" ja juhtus, mis juhtus, sest Rauno kordinatsioon on nagu see on n. hetkel see midagi ei muuda, kui ma kisan. Lükkasin kiirelt oma arvuti käima ja sain kohe ka tehnikuga jutule. Järgmine samm oli taxo tellimine, hilbud selga ja arvuti tohtri juurde. Homseks selgub, palju see siis kahjustatud sai. Rauno isa teavitasin ka asjast, et kui ikka arvutit korda ei saa, siis tuleb uus osta. Arvuti on ikka väga oluline osa Rauno tegemistes ja suhtlemistes. Täna on tal nüüd veidi tühjem ja igavam päev, kuid see on ka järelemõtlemise aeg, et aru saada, et tõepoolest pole kohvitamine arvutikohal õige tegu. Homme kui ma teabetoast vabanen, siis kimame kohe taastusravisse käimisrajale, Kreete ja Olgaga on juba kokkulepitud. Rauno leppis kokku, mina ei teadnud algselt asjast midagi. Olga saab siis ka mõned märkmed Rauno arengust teha, kursusetöö jaox. Vot siis selline tempo ja asjatamine, ime, et siia kribama jõudsin:P Tegelikult oli see nüüd see aeg, mil Rauno sõi ja mina sain puhkehetke.

Uus aasta ....halo

Saabunud on aasta uus.....ja just aknast välja vaadates on halo - kax päikest korraga nii, et silmadel on valus. See pole luulu, nii nagu ka see, kuidas ma eelmise aasta viimasel päeval, leidsin värskelt puhastatud põrandalt kõrvuti haaknõela ja valge pärlitipuga nööpnõela. Ei tea kus v. kuidas aga see on üx väga hea enne.

Tuba on lillelõhna täis, sest kõik Peetri juubeli lilled lasin siiski koju tuua - küll on ilus! Petsil oli igasugu asjalike kinke ja kinkekaarte. Kinkekaardid, millest mina osasaaan on loomulikult parimad:P mmmm ja uued lambavillapadjad aga üx igavesti edev vidin ka - elektriline veinikorgitser. Seisab laadija peal nagu telefon ja kui vaja putlit vaja avada, siis lihtsalt paned pudelikaelale ja suristad, -nii lihtne see ongi;)

Kuidas siis uus aasta tuli? Meil kenasti. Rauno Tüdrukud jõudsid ilusti 31 päeval Haapsalusse, kui Pets oli vana aasta taaraga ühelepoole saanud ja võtis Piigad bussijaamast auto peale. Kohe hakkas pidusemat meeleolu looma. Topisin prae ahju ja libistasin vaixelt Bulmersit, mille Petsi sõber Kalmar meile Iirist tõi. Sinna kõrvale veel chederi juustu, mis on minu lemmik. Veetsime vaixelt aega, kunix otsustasime laua katta, siis veel sutsu ja juba oligi aeg nii kaugel, et sõime oma viimast õhtusööki vanal aastal. Telkar mängis ka taustax ja vahepeal sai isegi üht-teist vaadatud. Pool tundi enne uut astat hakkasime end õue sättima. Tahtsime minna linna kuuse alla aga kuna õues oli meeletult külm, siis otsustasime jääda maja juurde ja oma ilutulestik taevasse saata kodu eest. Olgugi, et Haapsalu linn otsustas oma eelarvet kokkuhoida ilutulestiku arvelt, siis rahvas lasi pappi taevasse sellegipoolest. Kui läheb trumm, mingu pulgad kah:P Ei, tegelikult oli kõik väga ilus ja pidulik ikkagi. Naabrid üle patsutatud ja vanaema kallistatud, kiirustasime tuppa tagasi, sooja. Meie esimesed külalised elamises see aasta olid meessoost. Ignas oma pojaga tulid kuuse alt, head uut aastat soovima. Kuskil kahest oli meil juba enamvähem toss väljas ja sättisime end magama. Rauno ja Kelly olid niigi väga tublid.

Esimese hommik, nagu alati...kõik omas mullis toimetamas, pudru, kohvi.... Mitte kuskile pole kiiret - mõnus uue aasta algus. Siis hakkasid taas külalised saabuma, kes tulid appi hävitama seda, mis oli laual aastavahetusest üle jäänud aga no ei aidanud seegi vägi;) Õhtul oli veidi nukram, sest Rauno Tüdrukud läxid ära. Rauno on alati siis peale seda väga nukker ja süüdistab end mineviku pärast. Õnnex suudame koos asjad läbi arutada ja minevikku me taganutma ei jää, sest tulemas on palju uut ja ilusat n. juba ju see aasta!