Haapsalus oli täna tore - kuulsin seda läbi telefoni, kui Isa õnnitlesin jubileumi puhul. Meie aga eniselt taastumas. Laupäeval kallin oma Issut:D
Et ma aga täna plafatasin mõtteis, mix ma küll oma osokeriiti Raunole lisax pole andnud?! Homsest lasen need Talle panna, sest kasu on ju Temale suurem, kui mulle. Homsest võtab Raunts ka pärlivanne, et sanakat tõeliselt nautida. Rauno oli täna GIGAR -iga teinud 4000 väntamist ja oli rulaatoriga 40 mintsa käinud, mida mina ei näinud kahjux. Mul käis vahepeal külaline, kellega mõnukalt 5 korruse baaris teetades aegaveetsin. Imekombel pole Rauno väsinud ja Talle päris meeldib siin Tervises. On isegi nõus tagasi tulema, kui ikka Chrity kaasa tulex. Ultraheli mingi contractuuri salvi ja leotoniga, on oma tulemust meile ka juba näidanud. Rauno ei saanud enne oma sõrmi risti panna aga nüüd Ta seda suudab ja painutab neid krimassitamata. See tegelikult ei pane mind väga imestama, sest Ta on järjekindel ja üllatab mind ja ennast, eniselt igapäev. Ma ei imesta tõesti, kui märtsist meil ratastooli enam vaja ei ole, nii nagu me mõtteis seda plaaninud oleme.
No comments:
Post a Comment