JummelJuuli!

Et siis töölt jälle kriban, kuna nüüdex on rahu saabunud....vastik õhtu oli täna:S Algas kõik enne tööletulekut, kui Rauno soovis end kergendada. Muidugi võtsime selle omal jalal ette, kuid wcu uxe juures kadus tasakaal ja piraki ülaseljaga vastasoleva uxe pihta n. pläraki istmikule. Sealt muidugi ukerdas tugev poiss end püsti, ilma, et olex pilti tasku visanud, asjatas oma asjatamised, pesime käed ja läxime oma tavategevuse jurde - arvutisse. Leffitasin uxelt ja kimasin tööle. Paarikümne ninuti järel sain telefonile sõnumi."Too peavalu rohtu. Mul viskab kohe pildi kotti. KOHE"...Helistasin emale, et Ta kohe meile tormax, siis helistasin Koltsile, kes kiitis takka, et vaja kiirabisse helistada, kuna Raunol olid peavalud, iiveldus ja unisex muutus Ta ka....helistasin veel 1220, kus soovitati ka lõpux kiirabi, kuna eelnev diagnoos on olnud ränk ja iial ei tea. Olin nagu sütel ja tööl ka veel mingid jamad ühe tõeliselt õela"sandiga", kes ületas kõik inimlikuse piirid ja ma pidin politsei välja kutsuma. Ma ei hakka seda jubedust kõike siia kribama, kuid fakt kui selline, et mõned on võrdsematest võrdsemad, sai taas kinnitust. Ülipurjus ja räuskavat n. kõiki piire eirav puudeline jääb platele viimata ja võib teisi inimesi häirima ja kodurahu rikkuma jäädagi, kuna "sellistele" puuduvad vastavad tingimused kinnipidamiskohtades. Vähemalt tehti protokoll ära......aga mis nüüd siis toimub? Mina kui puudega inimene käin tööl ja seisan enese eest ja vastutan, kui teine on täielik vastand ja saab veel õigusegi, sest nii see just oli, kuna, võimu käed jäävad lühikiesex. Mind jäeti tööle vägivaldset ratastoolijoomarit kanseldama, kes ma ise olen "sant" ja politsei ei saanud mulle abi pakkuda, kuna neil pole "isendile"vastavaid võimalusi....- AGA MINA! (tahan ma karjuda)Mis õigused jäävad mulle?

...see, sellex aga Raunoga hakkasid asjad lahenema peale üheksat õhtul, kui saime lõplikud tulemused kompuutrist ja muud mõõtmised n. analüüsid näitasid, et võib koju minna rahu nautima. Sellex päevax oli kõiksugu arvutis istumised otsas. Õnnex oli mehepojal hea isu ja väga protestimata isegi nõustuti sellega, et vahel tuleb ka LIHTSALT puhata. Loodan, et see ehmatus jääbki vaid ehmatusex ja rohkem me nii totralt ei kuku. Tõesõna, pane või kiiver pähe Raunole, et oma närve säästa ja eelkõige vist siiski Tema tervist;) Hetkel istun siin arvuti taga ja hellitan oma närvirakke "vaarika hõrgutisega" mmmmmagus ja rammmmmuzz. Tegelikult ei tohix ma seda kaugeltki vaadata, kuna sain täna oma maxa kohta üht-teist teada, et olen teda halvasti kohelnud ja peaxin dieeditama. Netist vastet otsides, sain teada, et mul on joodiku max:P Dr.H.Pokker muidugi kukkus mind lohutama, et see kõik on ravimitest, kuid olen enesega uas ja arvan, et olen ka ise patukott. Ei tahax sellel pikalt peatuda, sest no mul maitsb vein ja raske on teadmine, et just seda ma enam omale lubada ei saa koos võrratute juutudega, kuna juustud kipuvada alati vägagi rasvased olema.....io ma ei tea aga elu on raske:P:D Ühe tõsiasja pean panema siiski kirja, kui me räägime ravimite kahjulikusest maxale, siis just antidepressantides on see koostis kõige ebasobivam.

Eelnevatest päevadest ka veidi. Käime nüüd kenasti Raunoga ka ultraheliravil, mis tehaxe kätele. Võtsime selle kohe tõsiselt ette ja loodame ka varsti tulemust näha. Kuna ultraheli käime me saamas haiglas, siis oleme ülatusvisiite teinud oma sealsele meeskonnale n. naudime uhkusega nende pilkudes olevat rahulolu. Ainult oma raviarsti Dr.Siir'i ei ole me kohanud, kuid Talle saadetud meil oli Dr. omasõnul kaunis kingitus. Ma juhuslikult kohtasin Teda, kui ise sonos käisin ja siis Ta mainis seda.

Lõpetan siin nüüd kribamise hetkel ja viskan pilgu kalendrisse n. uurin, millal omale suvepuhkust lubada võix - juuli olex vist hääää...