Pestud ja pakitud, et homme rehabilitatsioonikeskusesse suunduda. Luban omale, et lähen Rauno juurde vaid siis, kui Tal midagi vaja on. Ta on ju ammu juba iseseisev ja saab omadega hakkama, ilma, et mina pean teenindaja olema. Seal on neid hooldajaid küll, kes Talle tassiga kuuma vett tuua saavad, kui kohvi vaja on n. hoiavad päevategemistel sõrmega järge, et teraapiaid mitte mahamagada. Raunol polnudki pakkimisel mingeid eri nõudmisi träni osas, vaid soovis kaasa oma 3-1s koffi. Isegi telekat ei ole vaja enam ja ex ole õige ka, sest ega Ta sinna telekat vaatama lähe, arvuti on ju enivei. Pealegi on seal olemist vaid töönädala jagu ja ma loodan, et Ta sellena seda ka võtab - treening, kui töö iseendaga. Mina kavatsen enesega tegeleda, igas mõttes ja rohkem tähelepanu pöörata oma Musile, et Tal meelest ei lähex, kui väärt mees Ta on ;))
No comments:
Post a Comment