iseiseiseise

Raunol on hetkel nagu kasvaval lapsel "ISE" hakkama samine ja tegemine, kõik n. kellegi soovitused ja mõtted on savi. Maailma naba ja megasuur ego. See annab tunda õnnex vaid Tema tegemistes. Jutus ja maailmamõistmises on Ta endiselt sama hing. Vaja on ikka "ISE" kuskile minna, arvestamata oma tasakaalupuudumist. Trennis ei tohi Teda õppetada ega juhendada, sest "ISE" teab ja käsib kuss olla:P Kõik see käib õnnex vaid minu kohta, sest teistega Ta viisakusest ei tujutse. Täna, kui läxime trenni, siis ootas meid ees juba Gerli, keda oli nii tore üle pika aja näha ja on Ta nii palju muutunud, vaid positiivses suunas. Niikaua, kui mina mööda maja tohtriga "päkapik ja maja" mängisin, tegi Rauno Gerli juuresolekul ilusat trenni. Sain oma asjatamised Õilmega aetud ja läxin spordisaali, nii Rauno hakkas eputama ja vastu haukuma, kui soovitasin Tal oma käimismustrit jälgida. Tipnes meie trenn sellega, et ma palusin Tal rulaatoriga veel käia n. ei lasknud Raunol ratastooli istuda. Tema võttis kätte ja istus vabsee põrandale. Tegin veidi kurjemat häält ja arutasime taas teemal, mix seda kõike vaja on ja lõpux tõusis mees püsti. Istusin nüüd ise ratastooli ja Rauno kärutas mind garderoobini, läbi kohviku, kus inimesed, kes meid teavad, tegid suured silmad ja soovisid mulle head reisi:D Üx tärmin on tänasel päeval veel eriti oluline, mis on tegevusteraapia tulemus - Rauno sidus oma saapapaelad ise kinni! Ex Raunts tunnebki, et on tegija juba ja otseloomulikult oskab Ta end hinnata kõrget ja varsti ehk on see kole "ISE" aeg otsas. Tahan vaid, et Ta sellest aru saax, et ka kodus on vaja rohkem pingutada ja trennida, mitte, et me kimame taastusravisse, kus pooleldi lollitades trenn ära tehaxe. Loodan väga, et kui me Pärnu läheme, siis saame kokku ühe Tarmo nimelise mehega, kes jalgratast sõites sai ka kõva peatrauma ja on ennast ülsetöötanud n. oma suhtumise ja jutuga suudax rohkem panna pingutama ka Raunot. Traumad on muidugi väga erinevad aga ikkagi on hea eeskuju, paranev saatusekaaslane.

Pärnus kavatsen ma seekord omale vaid massaaži võtta, et Raunol olla rohkem "pind perses". Teisalt kavatsen ka seekord paljudega kokku saada, kes seal kandis elavad. Mu sotsiaalne pool on kuidagi väga närb viimasel ajal. Kui suhtlen, siis arvutis enamast v. tööalaselt. Gaili küll pakkus Rootsi kruiisi, kuid laevaläbu ma ei kannata enam ja seda vahet on juba saalitud küll omajagu. Poodlemine pole ka just päevakorral, seega EI. Ma olen nagu vanainimene, vajan rohkem vaikust, et kuulexin oma mõtteid. Jeeaaaah...ja tulemas on sõbrapäev n. uus aasta, mis hiinakalendri kohaselt tähistab ka kevade algust, mis annab uue liikumise energias ja seda on hädasti vaja:)