Wednesday, February 24, 2010

sünnipäev


Meie Eesti saab 92 aastasex, Palju õnne meile! Kuna olin eile vasta tänast tööl, siis õnnestus mul ka riigilipu heiskamist vaadata ja vabadusamba juures, pärgade panekutki. Enne koju tulekut, lipsasin veel tordi järgi, mis on tõeline hõrgutis. Mina näen poes vaid magusat osta:P Peeter pidi hiljem ikka poodi lipsama, sest sünnipäevalapse tervisex peax ju ühe "pisara" ka tegema;) Vabariigi valget päris ei taha ja seepärast tõi musi hoopiski pudeli Prantsuse siidrit(Y)

Mis aga vahepeal juhtunud on... -ei midagi erilist, kui mitte välja arvata järjekordset Rauno kukkumist, mille peale, mu süda lausa seiskuma pidi. Vannis käidud ja sealt väljagi tuldud, kuid jalgu kuivatades pidi Rauno taas kangelast mängima ega hoidnud minust kinni ja nii ta käis selg ees kolaki vanni ja lõi pea ära:S Sellistel hetkedel pole aega karjuda ega mõelda - ma ei tea kus siis see jõud tuleb aga ma tõmbasin Rauno sealt vannist nagu kaltsunuku välja n. uurisin, mis seisus ta on. Õnnex läx meil ka seekord! Pilti tasku ei visanud, silmad reageerisid normaalselt, pea valutama ei hakanud ja süda pahax ei läinud...uuh.

Üxpäev sai siin veidi elamises tuuseldatud ja ma pakkisin asjad, mida võix teisele ringile saata. Saime kokku terve suure kasti täie hilpe ja suure musta prügikoti jagu ka lastele mänguasju. Viisime need samaariasse, kus oldi väga tänulikud. Olen alati soovitanud oma tuttavatel vaadata sellise pilguga suurpuhastus tehes, et vähegi kobedamad asjad ei leiax teed prügikasti, vaid rändax uute peremeeste kätte, kellel neid ehk vaja olex. Sinu vana võib ju olla kellegi uus:) Peale seda tuuri läxime aga taastusravisse, sest mul oli vaja Õilmega(Rauno raviarst) mõnda asja konsulteerida ja ühtlasi saime ka Kerli üle kallistada, kes hetkel ravil on. Püüame nüüd asju ajada nii, et Rauno saax kodust käia trennis ja ehk ka logopeedi juures, kuna see on ainus võimalus, kui Rauno oma treenimist tõsisemalt võtab.

Nüüd aga hakkame nagu iga teine Eesti kodanik vist, telekast pidupäeva ülekannet vaatama. Sööme lambapraadi ja kellele see ei meeldi, siis spageti garbonaara. Naudime soojas toas kihisevat pidujooki n. kohvikõrvast tordilõiku. Elu on ju ikkagi ilus! Palju õnne Teile! (ps.tegin käpelt ühe klõpsu meie magusast suutäiest)

No comments:

Post a Comment