Kõik on ilus kena aga paganama väsinud olen. Eelmine nädal ei olnud meil väga pendeldamist, kuna taastusravis võimlemine jäi meil katki. Mõnele lihtsalt ei meeldinud, et me seal oma vabast ajast käime ja seda sentigi maxmata - ilmselt(oletan). Mis muu see ikka olla saab. Samas on see ka õigustatud, sest teised ju käivad ja maxavad taastumise eest, meie aga imbusime lihtsalt saali. See aeg, mil me ei rapsinud taastusravis, ajasin paar teist asja jälle korda. Näitex uurisin ma Astangul pakutavaid võimalusi, peatraumadega noorte jaox. Kuid kõigepealt me soovime Diana keskuse teenuseid kasutada. Nad on spetsialiseerunud peatraumadega inimeste tarvis ja seal on ka kõnnirobot, mida meile soovitati, kuid esmalt peame saama parema jalalaba korda. Raunol on mure oma mälu pärast ja kuna seal on spets psühholoogid, siis loodan, et Rauno saab oma küsimustele vastusde ja Teda õpetataxe hakkama saama nii, nagu Talle vaja on.
Eile saatsime vana pühvli pensile ja hakkasime krapsakat tiigrit ootama. Elamine oli külasid täis, ilmselt nad tulid hea lõhna peale, kuna tegime metsasiga veinikastmega. Mitte vist päris - lihtsalt oli reede õhtu. Rauno sõber Marek käis oma pisipojaga meil filmitamas, kuna Rauno lasi isal saata oma kodukino meile ja on nüüd veelgi efektsem filme vaadata. Ekraan oli juba enne täiuslik(Y)Gunnugi saabus oma sõbraga meile õhtustama. Poisid polnudki nii kudend, kui arvasin, sest Gunnar pidas eelmine päev oma sünnata, mis tegelikult on 18 veebruar alles. Meie peame seda siis, kui Pärnust koju läheme. Pidulikuma vormi võttis õhtu siis, kui Perkmannid meile tulid, siis võtsime lausa šampa külmast ja toostisime;) Igatahes on vana pühvel väärikalt ära saadetud ja ilus suur, valge tiiger vastu võetud. Ex ma vist rohkem täna sellepärast väsinud olengi, et magamise aega nappis, sest täna hommikul pidin tööl olema, kus ema mind poolest päevast välja vahetas, et saaxin noorhärraga Tervisesse tuldud. Musi oli nii hoolitsev, kui ma pakkisin kohvrit, siis viskas pisikese longero purgi mulle riiete vahele;) ex ta vaatas, kui tülpinult ma staffi kokku ajan. Eiih, tegelikult polnud asi pooltki nii hull aga mulle tõesti ei meeldi mingi pakkimine ja hiljem harutamine ja siis jälle pakkimine j.n.e. Nüüdsex oleme me juba Pärnus ja veedame õhtut 5.korruse baaris. Siin on hubane ja rahulik, arvutis kriblamisex. Sõit Pärnusse oli võrrata, sest ilm oli päikeseline ja loodus säras. Eriti mõnus on ju kui ise ei pea autot juhtima ja saada nautida autoaknast vaateid, Emakesest Kodumaast:D
Homsest hakkab siis töö Raunoga jälle pihata ja loodan, et ka edukalt.
No comments:
Post a Comment