Tuesday, April 6, 2010

Jää minek


Pilt Pärnus sanatoorium "Tervis" katuselt.
Passisin eile pikalt Pärnu jõekaldal ja jälgisin jäärüsi seilamist, mis jõevoolus mängeldes liikus. Sellega kaasnev hääl on mõnus, plus kevadine lõhn...jää minek on ka mediteerimisel üx võimsamaid pilte, millega on võimalik ära saata kogu saast, mis hinge kogunenud. Hiljem Tervise katuselt merele vaadates oli näha, kuidas jõgi murrab teed merre n. rannaveerel olev merevesi on juba vaba. Õhus on udu ja seda niisket õhku just kui tahax hammustada. Loodus on inspireeriv ja jää minekuks võib tõlgendada ka Rauno taastumist. Alis oli väga üllatunud, kui sai teada, et me juba mõnda aega ei ole ratastoolis, vaid käime rulaatoriga. Selle teate sai ka dr.Kolts läbi telefoni teada, mis ilmselt üllatas ka teda ja kui ta täna peax Pärnu tulema, siis näeb Ivo seda oma silmaga. Eile õhtux oli Rauno ikka päris väsinud ja magas täna hommikul nagu beebi. Kõik need pikad koridorides seiklemised, kui teraapiasse vaja minna ja peamajja sööma minnes, on kui pidev trenn. Mingi aeg muutus Rauno isegi tujukax väsimusest ja oma jonnist kukkus päris õnnetult rulaatori käepidemete otsa ja sealt sellili n. kraapis rinnaesise marraskile. "Raske õppustel, kerge lahingus" võix olla ütlemine ka kõige selle peale. Rauno oli vahepeal nii tujust ära, et soovis asjad kokku panna ja koju minna, kuna oli vist Alisiga tiba tülli läinud ja solvunud ka selle peale, et taas pole logipeedi, mida Tal hädasi vaja olex. Logopeed oli aga haigex jäänud ja see lihtsalt on puhas ebaõnn n. ka ilmne vihje, et selle kõigega tuleb ka omal rohkem tegeleda. Rauno on ju mugav ka, sest kodus ei taheta suurt midagi teha.

Eile õhtul käis meil Elviira külas ja me lobisesime üleval 5 korruse kohvikus, kui korraga kuulen tuttavat häält. Vaatan ja ei usu oma silmi...leti ees seisab härra Nõupuu, kes on "Randlase" üx näitlejatest ja Ta on ka meie "Koja Teatriga" esinenud. Tema oli oma viie päevasele puhkusele tulnud läbi Vanaisade liidu - oli mingi tunnustuse saanud ja teenis ka väikese puhkuse;) Igatahes oli armas teda siin näha ja hommikul me kutsusime ta oma lauda einestama. Ei hakka siin hetkel pikemalt enam kribama vaid lippan Raunoga nüüd osokeriiti saama. Õhtul ehk kirjutan veel....

aaa' Rauno sai oma AirportJam'mi piletid ka, mida Ta nii väga ihkas - see on nüüd ka TEHTUD:P

2 comments:

  1. Olen kuulnud müstilisi jutte jääminekust ja just sellest häälest. Ma mandrirotina ei oska seda väga ette kujutadagi, kuid ehk kunagi satub kusagile rannikule selleks ajaks.

    ReplyDelete
  2. Olen aus ja ütlen, et rannalapsena pole ma ikkagi sellega väga kokku puutunud ennem aga nüüd lihtsalt vedas, et sattusin Pärnuse jäämineku aegu...jõgi kindlasti võimendab seda häält. Haapsalus olen kuulnud enamasti praxatusi aga sellist jää trügimise häält kuulsin siiski alles nüüd.

    ReplyDelete