Pildil: Koduteel hääletas vastassuunal Jõuluvana, kelle oli Scarlet ilmselt transpordita jätnud;) Meie saime omad kingid kenasti käte:D

Moonika läx, tuli Scarlet – üx lumemöll kõik. Kaevetööd lumekuhilate alt, et oma „suxusid“ päästa nagu ei lõppexki. Võib-olla, et see on ilus aga ma ei näe seda enam, kuna seda talve on juba minu jaox niigi pikalt ja palju olnud. Pööripäev on õnnex olnud ja päevad hakkavad pikemax venima. Jõulud möödumas, uus aasta saabumas ja varsti ongi kevad;)
Raunol on nüüd see imeaparaat kodus, millega tegutseme iga päev. Ta ise paneb omale klemmid peale ja ühendab juhtmetega. Tegelikult, kui olen kodus, siis ikka aitan ma ise panna, kuna asi veel liiga uus ja harjumatu Talle. Ivo tegi puust ja punaselt skeemid ette ja mina tegin veel pildid tõestusex, mis värvi juhtmed ja klemmid n. kus need kõik täpselt kerel olema peavad. Nüüd peax tervis mühinal tulema hakkama:D Kui Rauno lubab, siis panen omalegi mingi aeg juhtmed külge, kuna mul ka ikka paar viga ju;) olgugi, et dr. Kolts tegi mulle jõulukingi ja käis mu parema käe tervenisti ultraheliga üle ja triikis ilusax.
Rauno iseteadlikus ja jäärapäisus on vahel aga siiski üsna karm. Soov enesele ise klemme panna ilma skeemideta võib ohtlikux saada, kuid Tema jääb arvamusele, et Ta on targem kui tohtrid. Nii me jagama pea iga päev maid ja puid – närvid lähevad lausa läbi. Igatahes otsustasin, et uuel aastal läheme ja käime psühhiaatria juurest ka läbi, et vaadata, kas meie probleemi annab leevendada konsultatsioonidega. Noorhärral pole mingit õpivõimet ega kuula ka soovitusi. Raunts on ise ka õnnetu, kuna ei tea , mix Ta nii jonnakalt käitub aga samas ei pea ka soovitusi millexki, kuna arvab, et Ta on terve inimene. Hoopis mina olevat pooletoobine ja mäluta :P …igatahes, me peame selle seisundiga hakkama kõvasti tegelema.
Heh, neljanda advendi kingitsex saime ühelt vahtralehega volvo sofrilt kingitusex uue numbrimärgi aluse. Nimelt suutis to tagurdades meite volvol selle ära rihtida. Raxakas oli küll päris kõva, et pani mind voodist välja hüppama, kuid pauk ise oli õnnex tühine. Muidu nagu rahu onnis aga viimasele advendile jäi jõulukingituste pakkimine. Lõbus tegevus ja saajatel ka tore avada;)
Vahepeal käis Raunol isa külas, kes üritas poisile mõistust pähe panna, et Ta hakkax siiski kuulama oma toetajaskonda n. ei vaidlex kõigele vastu oma traumast tingitud jäärapäisuses. Ega sealt suurt tulemust ei tulnud, sest ka siin oli Raunol vastuvaidlemisi ja endiselt ei kavatse Ta ülesmärkida oma tegemisi ega fakte, mida Ta teadma peax, mis kipuvad ununema. Ka Heinar arvab, et ehk peaxki korra psühhiaatri juures ära käima, siis oleme proovinud ka seda teed, et mõistust ja tundeid paika loxutada. Helistasingi kohe samal päeval sõber Intsule, kelle kõrval oli nagu saatuse poolt määratult, Imre Rammul. Minu mure kuulates oli ta soovitus lihtne, et tõepoolest olex vaja Rauno üle vaadata.
Muidu on jõuluaeg olnud kena ja rahulik. Petsi jõulupidu oma töökollektiiviga oli Õisu mõisas, kus minagi käisin. Õhtu oli kenasti sisustatud väikese opereti gaala ja illusionistiga. Tantsux oli ka täitsa hea punt n. lauad lookas. Kiitus kõigile tööandjatele, kes oma inimestele jõuluüllatusi suudavad pakkuda. Seal hulgas ka mu oma tööandja.
Jõululaupäeval hakkasime vaixelt end Viljandist kodupoole sättima. Käisime korrax päkapikutamas Pärnus, Kati pere juures ja sealt põikasime Torisse. Tori kirikus oli armas vaatepilt, kus oli laulatus ja pruutpaar oli rahvarõivas…pulmapäev, jõululik ja pühalik. Õhtux jõudsime ikka läbi tuisu kenasti koju n. kella kümnex saime ka jõulupardi valmis. Kuusk ja tuba ehitud n. külade vastuvõtux valmis. Sõpsidega jõulutades oli kell juba kax saamas ja nii need pühad algasid. Eile aga läxime oma väixe perega vanematekoju jõuluõhtut nautima. Ema ehitud kuuseke jäi seekord lausa väikesex, sest kingitused ei tahtnud kuuse alla ära mahtuda. Pere ju muud-kui kasvab ja kasvab n. järgmisest aastast on jälle ühe ilmakodaniku võrra suurem punt. Jaanuaris saab siis teada, kes Tiidu peresse tulemas on…kas laps v. inimene:P Ema oli hullult ettevalmistanud. Tõesti, lausa nagu vana kombekohaselt…sülti, rulaadi, verivorsti ja seapraadi. Jõuluse magustoidu tegime käigupealt – …ägisen tänagi.Aasta lõpp on põnevax kiskunud ka selles suhtes, et on hakatud huvi tundma minu kunsti nikerduste vastu. Kurb küll, et ma pole kunagi enne taibanud neist ülesvõtteid teha, et jääx mingi mälestus. Ka reprodena olexin ju saanud neid kasutada aga kus sa sellega – selle peale pole lihtsalt varem tulnud. Nüüd kui tahetaxe teha näitus, polegi nagu midagi võtta. Soovitaxe isegi poolikuid ja lõpetamata töösid. Pean minema maale tuhnima, kas miskit leidub, kui aga mitte, siis tuleb usinalt paberit määrima hakata, et uuel aasatal neid esitled.
Näis, kuis aastalõpp kujunema hakkab, sest selle sisse jääb ka veel Peetri sünnipäev ja mis plaanid veel kõik tulla võivad, seda teab vaid Jumal taevas. Kaunist vana-aasta lõppu, sest kirjutama tulen ma siia uuel aastal.

talv - ka inspireeriv

Tänasex julgen väita, et talv on siiski inspireeriv. Minu jaox on see „sisemise mina“ kasvamine, sest iga talv mul on närtsimise tunne ja loovust ei kuskil. Ilmselt oli see selle „Monika“(fuuria) töö vili. Need meeletud hanged ja kaardus katuseräästad jääpurikatega. Igatsus kaminatule järele ja glögiselt lõbus kiix;) Täpselt jõuludex olen ahjusoojad tassid koos alustassidega maalitud saanud, mis ootavad pakkimist jõulukotti. Olen saanud nokitseda ja toimetada omakeskis, sest mehed on kodust lännu. Kui Peeter on tööl, siis Rauno on selle nädala algusest olnud Pärnus. Ülehomme sõidame töökaaslastega ka Pärnusse, kus tähistame ühiselt veidi jõuluaega. Tupsime tukad ja ajame edevad hilbud selga n. läheme ühiselt pidulauda ja peale seda Anneli Peebo ja Noorkuu jõulukontserdile. Mina Haapsalu tagasi ei sõida vaid jään suvepealinna, et Rauno järgmine päev koju tuua. Raunts saab(dr.Koltsi juurest) tõsiselt vinge jõulukingi- biostimulatsiooni masinavärgi, millega on võimalik kodus ise ravi teha (Y) Ta on seda pikalt oodanud, sest siis ei pea me nii tihti kolama mööda taastusravisid. Heh, jaanuaris saab ju aasta mil me Raunoga esimest korda veidi skeptiliselt Dr. Koltsi juurde ravile sõitsime ja siis oleme me veel ratastoolis. Njaaaa, pole sõnu! Saabuvatex pühadex saadame kõigile meie toetajatele jõulukaardid, mille tegime ühest pildist, mis siin ka nähtav. Lihtne ja odav, vastavalt „masu“ajale. Oluline on kõiki häid inimesi meeles pidada ja millal siis veel, kui mitte jõuluajal…..hmm, muide mul pole pikalt päkapikke käinud aga ma jagan nüüd matsu. Rauno on olnud ülimalt hoolas päkapikk ja kui paar päeva pole mul sussis ega saapas midagi olnud, siis igatsen ma Teda juba topelt:D Huvitav kas Ta hakkab see nädalavahetus piparkooke küpsetama? Ta ju ise lubas. Ema lubas aga Peetri jaox spetsiaalselt kõige rasvasema sealiha tüki hankida jõulupraex. Nii ma siis pääsen taas suuremast vaaritamisest. Jõulusalme ma sellex korrax ka ei õpi, kuna kavatsen arvuti abi kasutada ja hoopis karaooket laulda. Nii pääsevad mõned teisedki kergema vaevaga ja lõbusam on kindlasti ka;) Täna sai veel viimased kingid ostetud Just See kauplusest, mis on armsa krutskiga. Tulemas on veel nii mõnigi ühisüritus aga kõigest jõuab ka hiljem kribada. Ühte pean aga veel rääkima. Nimelt sain ma kodus jaole piparkoogipiraatidele, kes jätavad puruse läbu lauale ja põrandale n. veavad järatud piparkoogid mööda nurki laiali. Pole kellegi teise süüx ju ajada ka, sest kedagi kodus pole, peale süüd peitvate nägudega kassid. Põhisüüdlane on muidugi Liisi, meie noorem kiisu, sest ta jäi ka pooleldi vahele, kui ehmatusest küüntekrabinal laualt alla sadas:P
Oih…ja veel…mina isiklikult pole jäänud veel kordagi suuremasse hätta lume ega tuisuga, sest vähemalt meie maja esine ja tänav on kenasti puhtax aetud ja ka suuremad hanged ära hävitatud. Selliste ilmadega nagu see „Monika“ korraldas ei kippunud me ka kodust kaugemale. Kodus on turvaline:)

jõulurahu v. jõulutrall?

Aeg lendab, juba teine advent. Päkapikud on nobedad, meelitavad jõulukinkidega. Paar jõuluüritustki on juba peetud. Toimetatud on ohtralt ja pole mahti olnud siin kribadagi, kuid toimetusi on veelgi. On see siis jõulurahu? Täielik trall! Samas ju kurtma ka ei kipu, kuna pahasti pole midagi. Üldiselt on vaja aasta lõppu nautima hakata, viimased projektid näitex selle nädalaga ära lõpetada, mis on reaalselt isegi võimalik. Aga peod on kurnavad (kui neid palju saab olema) :P Mõtlesin, et panen siia ritta, mis tehtud aga see kõlax liiga keskerakondlikult;)
Veidi nüüd filmi teemal, mis kõigile, kes seda vaadata soovisid, nähtud on. Isiklikult meieni on tulnud vaid positiivset vastukaja v. on jäädud siis üldse kaugele kommenteerimistest. Olex ka imelik, kui keegi tulex laus sõimuga, et mis juras te küll osalesite. Mulle see film meeldis ja oli isegi oodatust parem, sest jättis õhku mõtlemisainet kõigile. Ole mis usku iganes aga kui sul ei ole selget ettekujutust, siis nüüd sai see asi veel keerulisemax aetud. Raunoga esilinastusel käies, sai noorhärra toetavaid käepigistusi ja palju häid soove. Ta oli nagu staarihakatis. Tänud tahan siinkohal öelda Indrekule, kes pakkus meile transpordi teenust, kuna selle päeva ilma ja minu volvo koostöös, ei olnud ma just väga kindel. Olime vahetult enne külmasid, tankinud auto silmini suve dislaga – lollakad:P
Raunoga oleme nüüd käinud taas nädalas korra oma sõpside juures, kes meid hiinameditsiiniga toetavad. Sven küsis Rauno käest, et nooh, kas nõelte augud on kinni kasvanud, et külla tulid:D Nende pesa asub muinasjutuliselt kaunis kohas. Kui ma seal Raunot ootasin, siis jalutasid metskitsed käeulatuse kauguselt, akna alt mööda. Kohevalt lumine mets ja kitsed….no küll oli ilus. Seda saaxin ma maal küll nautida aga sinna vist selle aasta numbri sees ei jõuagi. Pole isegi õrna aimu, mis Peetri sünnast saab, kas me seda see aasta üldse tähistame, sest tavaliselt oleme me siis maal olnud.
Veidi nukramas toonis oli seekordne Läänemaa PIK jõuluüritus, seoses puuetega inimeste päevaga. Esitex tundus mulle, et rahvast oli vähem, kui iga aasta. Orkunn jättis soovida. Kojateatre sai teha peaproovi. Söök polnud suuremasi. Muusika meenutas matuseid. JAH rahadega on tuuga ja me võime öelda, et paremat ei saa aga kui nati rohkem vaeva näha, siis saab päevale pidulikust lisada ka tasuta. Nukrax teeb, et kui mõni inimene saabki vaid aastas korra end sättides välja tulla, siis piirdub see just nii nagu kirjeldasin. Ometi peax helged pead assja teadma aga minu arvamuse järgi oli see „ämber“. Õnnex on vähiühingu raffas särtsakas ja viriseb harva.
Järgmisel nädalal peax Raunole isa külla tulema, kellel nüüd aega vabalt käes. Heinar pani kenasti Kiiu Kõrtsi tööle ja rohkem tema teeneid ei vajata, millega kindlalt arvestanud ei olnud. Tulebki nüüd vaheldusex Raunoga tegelema ja käib oma sõbrad läbi, kes ammustest aegadest siinkandis külastamist vajavad. Mina saan aga kõik oma asjaajamised rahus aetud, kuni Heinar Raunoga tegeleb.

pikad õhtud....

Ei midagi erilist, kui nii võib kirjutada, kuigi iga päev on erilisus ise, oma uudsuses ja toimetusterajal. Nädalavahetus, mil oli isadepäev, oli uut moodi. Esimest korda sai Kelly issi juures üxi olla, ilma emmeta. Ma ei olex osanud arvatagi, et Rauno nii hästi oma pisipiigaga hakkama saab ja neil olid päevad täis toimetusi. Koos käidi poes, jalutamas ja vana-vanaema juures. Üritasin nii vähe sekkuda kui võimalik, et ise aru saada Rauno võimekusest. Mina toimetasin vaid õhtustel suurematel pesukordadel. Üx kord pidin ka jonnijuurikat taltsutama, sest issile hakati pähe astuma. See on see, kui last nähaxe harva ja siis tahetaxe kõike lubada;) Isadepäeval oli minu isa veel haiglas ja me läxime kolme põlvkonnaga talle külla. Tulime aga üsna kiirelt ära, sest paps muutus nii härdameelsex ja löristas nutta ega saanud õieti süüagi, sest oli lõuna aeg. Samal päeval, kui Kelly koju viisime, käisime Rauno isa juurest läbi, kes ka üle pika aja oma lapselast nägi, kuigi elataxe üsna lähestiku. Arutasime üheskoos, et Rauno läheb jõuludex isa juurde, siis saab oma tütrekesega koos jõulusid pidada n. selle ettepaneku tegime ka Kelly emmele, kuid sealt tuli resoluutne EI. Pealegi suutis Chrity Rauno endast välja viia n. me astusime minema ja ma lubasin Chrityle, et nüüdsest räägime me teist keelt, kuna noor naine ei suvatsegi aru saada, et lapsekasvatamine pole ainult tema rida. Nüüd tuleb naine saata lihtsalt perenõustamisse algselt ja kui ka siis suhtumine ei muutu, tuleb võtta ette kohtutee. Kurb, et isadepäev just nii pidi lõppema.
Minu nädal on olnud tihe, mis on nõudnud Raunolt rohkem iseseisvust ja mul on tunne, et ma juba ei tea pooli asju, millega Ta tegeleb. Raunol on tekkinud uus „haigus“ bingo loto näol. Kui mina suudan ära unustada piletite ostmise, siis Raunol on alati omad piletid olemas. Pean vist Raunolt paluma, et Ta ka minu piletite eest hea seisab;)
Üx asi, mis ma siin tahtsin kindlalt ära märkida nädala tegemistes oli “Vaesuse ja sotsiaalse tõrjutuse vastu võitlemise Euroopa aasta” raames peetud konverents, kus tegi ettekande ka meie Läänemaa PIK esimees ja see oli väga hea. Nii hea, et ma mõtlesin, et kas see on tõesti Jaagu üllitis. Ta suutis nii hästi rõhuda asjadele, mis pitsitavad. Tavaliselt on tema kõned sellised lahked ja siluvad, nüüd aga koputas korralikult kitsaskohtadele. Tore oli kuulata ka varjupaiga mõtteid vaesusest ja tõrjutusest.
Nõval, PR-i lastelaagris sain ma mõnusa positiivse süsti. Hea vaadata, kui lastel on lapsepõlv. Armas pisike koolipere, soe ja lahke suhtumine üxteisesse ja kodused lõunad. Lapsed olid hakkamist täis ja nad olid tänuväärsed suhtlejad. Üllatusena tõdesin, et nende sidumisoskused olid oivalised. Olgu öeldud, et meie teemax seekord olid luumurrud, nikastused ja verejooxud.
Tänasex on aga paps juba haiglast kodus ja kabedam, kui varasemate aegadega võrreldes. Ta küll ei kontrolli oma jala asetust, kui karkudel kõnnib, kuid saamatum ta küll ei ole, kui ennem. Tema jonn ja trotslikus pole ka haiglarežiimil kannatada saanud:P Sellest nädalast olen ma ka rikkam ühe tunnistuse võrra, mille sisuline pool on mulle väga oluline, sest inglise ärikeel annab mulle suhtlemisel lisakindluse. Võimaluse korral harin end veelgi.
Muide, avastasin täna hommikul, et kanal2-s reklaamitaxe filmi „Häädemeeste ufo“ eetrisse tulekut, vot seal peax näitama Rauntsi ka. See on see film, mille esilinastusele me üritame minna. Järgmise nädal algul aga läheme oma Vähiühinguga Piritale, Õdedele külla ja kolmapäeval ootame huvitavat lektorit Virumaalt, kes tutvustab loovteraapiat rehabilitatsioonis. Vaixelt hakkab endast märku andma jõuluaeg ja esimesed kingiostudki tehtud - rõhk on raamatutel, sest mõne saab hetkel ikka väga odavalt kätte. Lisan siia lõppu kokkuvõttes ka Rauno kohta, et närvilisem aeg, mis meil siin vahepeal oli Tema meelemuutustes, on vahetunud leppimise ja rahuga. Oleme pikema pausi teinud hiina meditsiini teraapiates aga läheme varsti neile külla, et hinnang saada n. kui neil on meile veel soovitusi, siis võtame kõik lahkelt vastu:)

sant peab ikka santima

Pilt: Arvo Tarmula tehtud:)

Lõpetasin kõne (Rauno avariist tuleneva) liikluskindlustusega üsna ärevalt, sest mul käib üle mõistuse see, et aina tõesta ja palu, et inimene oma vajalikud ravid saax. Ei, ma ei saa öelda, et asi nutune päris olex aga see meenutab juba ma ei tea mida….asjast siis. Raunol on hambad väga hullus olukorras, mis olid enne avariid nagu prillikivid ja just lõpetas nende putatitamise. Siis käis lax…pool aastat vegeteerivas seisus krambitades, tuli lõualuusid lahti kangutada mitmel korral, et noorhärra voolikuid poolex ei hammustax. Muidugi tehti sellega hammastele liiga nii, et killud lendasid. Lõpux, kus inimene hakkab aru saama, et ilma hambaravita edasi minna ei saa, selgub, et leia nüüd need arstid, kes tõestavad, et nad hambad katki kangutasid :P igatahes peame me mingi mooduse leidma, et hambaravi korvataxe. Kui nüüd see seik välja arvata, siis muidu sujub meil kenasti. Pühapäeval keerasime nina Pärnu poole ja möllisime Rauno „Tervise“-sse. Vanaema oli meiega kaasas ja Rauno tegi talle tähtsalt maja peal exkursiooni ;) Kohvitasime enne tagasisõitu veel koos 5.korruse kohvikus ja oligi aeg….Isa juurde haiglasse me ei läinud, sest kui me olex sinna oma nina näidanud, siis olex meile värske opitud taat kaasa ilmselt surutud, kuna reede nad helistasid ja küsisid, et kas me viixime nüüd isa koju. Õnnex olen ma juba õppinud suhtlema instantsidega ja tean ka väga hästi patsiendiõigusi – ühesõnaga, panin nad paika. Esmaspäeval toodigi isa kenasti Haapsalu haiglasse järelravile. Nüüd peab ema perearstilt saama saatekirja taastusravisse, nii saab ehk kiiremini isa rehabilitatsioonihaiglasse.
Esmaspäeval sujus kõik kenasti. Rauno sai oma ajad teraapiatesse n. taastusravi algas. Õhtul sai Rauno head sõnumid Chritylt. Rauno saab isadepäeva veeta oma tütrekesega. Väike logistiline arutelu ja asjad paigas nii, et Peeter toob Rauno reedel Pärnust ära ja mina käin sipsti Kuusalus tibu järgi. Teisipäev aga oli veits ärev, sest Rauno suutis Alisiga tüli üles kiskuda ja streikis. Lõpux Rauno küll mõistis oma põikpäisust ja läx logopeedi juurde aga no ikka see sama jama, kus Ta kujutab ette, et Tema teab paremini, mis Talle vaja on :D
Minu päevasündmuste sisse mahtus Punane Rist ja Kojateater. Esimese teema on läheneva laagri loeng, mille teemax omakorda on traumad, luumurrud ja verejooxud. Peab mõtlema, kuidas see lastele kuivax ei jääx ja nad sealt ka midagi tarka meelde jätavad. Õhtul oli meil aga kontrolletendus „Saamuel sõidab Brasiiliasse“ kus ma lehma mängin. Mõni ei suutnud naeru pidada terve etenduse jooxul, mis kestis tund aega. Kadestan heas mõttes publikut, kuna see oli nii mitmelegi lihasgrupile kõva trenn:P
Täna saabus kulleriga pakk Nutriciast, nüüd on ka see Rauno soov täidetud. Poole kogusest saab ka isa, kuna see on väga kasulik ravisöök, millest inimene omastab kõik vajaliku õigete kogustega. Vahepeal on tööasjad kõik kenasti jooxnud, sain ka vähiühingu külastuse paika, Pirita Kloostrisse. Üx uudis on veel – film, mis tehti Dr. Koltsist, kus ka meie osalised oleme on valmis ja selle esilinastus saab olema 30.nov. Tln.Linnateatris. Kanal2 pidavat seda vist näitama 2.deds. kui mulle nüüd õieti meeldejäänud on. Aga rohkem ma hetkel ei patraxki vaid hakkan end sättima kooli, Seminari teema: Kes või mis on energia, eluenergia.

Head Mardipäeva ka!

kax aastat....RAHU HINGE!

Nii see vist on, et hingedepäev jääb meenutama mulle alati Raunoga juhtunut. Ma ei taha aga meenub, kui tühi ma olin, kui mu hing käis kõixusega läbirääkimisi pidamas. Rumal komme on inimestel süüdistada ennast kõiges juhtunus, otsides meeletult, kus viga sai tehtud. Ärge otsige! Seda ei saa muuta anyvay. Sama tõde sai korratud ka tugiisiku koolitusel äsja, mille korraldas Eesti Vähiliit. Igati väärt koolitus. Samas nägin ma ka seda, et mõni inimene võib küll soovida hakata tugiisikux aga ta selgelt ei ole sellex küps n. ma loodan, et ennast testides, annavad need isikud omale sellest ka aru. Ma isegi kahtlesin siin mõnda aega tagasi, et kas ma ei peax sarnasenõustamisest mõnex ajax loobuma, kui hing tegeles leinaga. Jätkasin – aga väixema koormusega, mis aga tekitas nagu reeturi tunde, et ma olen oma vähipatsiendid tahaplaanile jätnud. Tegin siis valesti? EI TEINUD ja sellest ei kannatanud keegi.
Täna oli mu isal Pärnu haiglas puusaluu op, mille ta eelmise nädala reedel katki kukkus. Selle puusa kukkus ta katki ka juba eelmine aasta ja nüüd jälle. Mul on emast nii kahju….ja jälle algab kõik sama, kuid uue ringiga. Kuidas memme vaev tasuda….teda jagub kõigi jaox aga tihti me ei tea, mida tema vajab. Olen tähelepannud, et ema tahax toimetada ja kasulik olla aga mind jääb see piinama, et ma just-kui kasutax teda ära. Kui paps haiglast koju tuuaxe, siis teeme taas ühe pikema jutuajamise, et emps oma koormaga üxi ei jääx. Mis muidugi paneb mind nördima on meie haigekassa süsteem. Ussitab ja mädaneb vist täiega juba, kuna opisaale ega arste ei jõuta ilmselt rahastada. Kuidas saab see olla nii, et erakorraline haige opitaxe alles viiendal päeval, kuigi on selge ju paugust, et tegu on ränga murruga? Saatsin Peetriga isale haiglasse järgi temale vajalikud asjad. Palusin veel Petsil õdedele üle näidata, mis on isa jaox olulised asjad. Nemad seal haiglas aga suutsid taas üllatada, kui küsisid, et kas me pamperseid ei saatnudki. No mida asja?! Hetkel ei tohix see küll koduste mure olla! Mina jõuan papsi juurde ilmselt alles nädalalõpus, kui Rauno taastusravisse minema peab. Ema lubas ka siis kaasa tulla. Nädala sees ei sa ma kuidagi Pärnusse minna, kuna lihtsalt on tihedalt tegemisi. Enamus sellest tahab vägisi hõlmata Kojateater, kuna järgmine nädal on esietendus. Olen üsna palju tunde pidanud loovutama oma koolist ja teistest tegemistest. Raunoga olen ka saanud vähem tegeleda ja meie ühised väljaskäimised on olematud. Teda ennast ei näi see häirivat aga mind küll, sest ta istub nii rohkem arvutis. Chrityga pole eniselt kokkuleppeid saavutatud lapsega suhtlemise osas. Ka kirjale, mille saatsin Küllikesele (Chrity emale), pole vastust. Koostöö kohe kuidagi ei suju ja ma pean hakkama abi mujalt otsima. Uurin kuidas edasi peax käituma ja mis lastekaitse sellest arvab. Aeg tundub kuidagi pingerohke…mitte, et see mind hullult nörritax aga saab ju paremini. Näitex olen hakanud juba jõulude peale mõtlema. Vaatan ringi jõuluvana pilguga ja töö juures organiseeritaxe ühist jõuluüritust. Ise ma ju püüan ka juba aastalõpuga tegeleda ja viimaseid üritusi sellel aastal paika panna oma ühinu rahva jaox. Särtsu ja tegemisi jagub aga ma ei tea isegi mix, kuid ootax veelgi enamat….Jätan selle jõulusoovix;)
Küünal põleb, täna hakkab homsex vahetuma ja saabki 2 aastat mööda sellest saatuslikust hingedepäevast. RAHU HINGE!

kreizi...no ei saa normaalne olla see.....

Minu närvirakud vajavad just seda kooki ja kohe palju:D

Nüüd kus Raunol juba hakkab looma, suudab enda eest kosta ja tegutseda, hakkab vana kamm pihta Tal lapseemaga. Kes tundub lausa mõistmatu naine hetkel. Raunol oli soovix Kelly jõuludeks Haapsalu kutsuda. Minu teada on Ta juba septembrist lausa seda rääkinud aga Chryti pole kas vastanud v. on see Raunol meelest läinud. Täna aga oli asi üsna kole….Alustan siis sellest, et tegin söögi valmis ja kutsusin Raunot sööma. Kuna Rauno mind ei kuulnud, läxin tuppa teda kutsuma, kus Ta mind arvuti taha kutsus ja näitas jutuajamist, mis nad Chrityga messingeris kirjutanud olid. Inetu olex seda siia üles riputada, kuigi ma selle lausa salvestasin. Lühidalt: Chrity ei luba Kellyt ei jõuludel ega ka aastavahetusel issi juurde, see olevat tema lõplik otsus. Kelly pole kevadset saadik issi juures käinud ja kui aus olla, siis ei teagi selle põhjust. Raunts on aga saanud õnnex ise Kuusalus käia. Rauno nii ilusti palus lapseema kirja teel, kuid Chrity oli ülijärsk ikka….lõpux hakkasid tulema süüdistused, et Sa üldse ei hooligi lapsest ja seda 2000.- krooni pole ka mõtet saata(teadmata, mis on puudega inimese pension), see ei aita, kuna kõik on nii kallis ja Kelly olevat öelnud, et tal polegi issit…no mis jutt!!?? Võtsin siis telefoni, et asja klaarida, kuid sealt tuli vaid üx suur kisa, kuhu sekkuda polnud üldse võimalik. Lõpux tegin ka häälepaelad valla, et ka mind kuulatax aga no sellel nagu mõtet polnud. Sain kõnes veel teada, et Chryti oli Rauno koomast välja toonud ja ta käis salaja oma elukaaslase juurest, 1 x kuus Raunot vaatamas ja mõelda vaid, nad pidid bussiga sõitma :P Need olevat sellised ohvrid ja meie ei oska tänulikud olla……- päris ausalt, ma olen šokis.

Rehvivahetuskuu:P

Alustamegi sellest, et ega ka see aasta talv taeva ei jää ja olge nii kallid n. vahetage oma "raudsetel lemmikutel" papud!!!!!


Rauno on kiitmist väärt ja rohkem veelgi, sest oma asjaajamistega Pärnus sai Ta kenasti hakkama! Heinar viis Ta pühapäeva õhtul Tervisesse, kus Ta end mugavalt sisseseadis. Õhtul küll arsti aega ei saanud aga jättis omale kenasti meelde, et hommikul, kui sööma läheb, siis astub retseptsioonist läbi. Mulle helistas Rauno alles siis, kui oli arsti juures ära käinud ja oma teraapia ajad paika saanud. Püüdsin helistada ka paaril korral niisama kontrollix aga Tema ütles, et „mis sa kontrollid kogu aeg, ma saan ju hakkama“. Söögisaalis pidid saali teenindajad Teda siiski aitama(nädala algul), et kannavad tema kandiku lauda. Baaris käis nagu vana kunde ja tellis oma jäätisekokteili. Hommikuti tegin mina muidugi äratused aga oma äratusaja pidi siiski Rauno välja arvestama, kaua Tal millelegi aega läheb ja kas saab oma ajaga õigeaegselt toimetatud. Teisipäeval oli korra paanika kontor, kui oma pardlit rõdul karvadest puhastas ja see rõdult alla kukkus :P Ei olnudki midagi, pidi aga ise järgi minema, millega kaotas oma ajas, kuid kõik läx omasoodu edasi n. üxki teraapia vahele ei jäänud. Kolmapäeval oli aga erakorraline rekord, kuna Ta läx pool 11(õ) magama. Tavaliselt minnaxe julgelt peale 12-t alles sliipi aga jo ikka teraapiad ja ravid väsitasid piisavalt. Ka ajudel oli rohkem tööd, kuna polnud ju kedagi teist, kes kella jälgix, et graafikus püsida. Neljapäeval aga hakkas ärevus tunda andma, et jummel – homme on reede ja juba koju!? Rauno ei saa aru, mix Ta ei võix kohe nii kaua olla, et mingi konkreetsem tulemus paranemises avaldux. Hakkas lausa nõudma, et mix need asjad nii on, et Tema tahab kauemax jääda…..ja mõttetu on Temaga vaielda v. selgitada, sest Ta on oma „iseenese tarkusega“ nii järjekindel n. ei vaevugi kuulama, et bürokraatia on vanem, kui meie :P Neljapäeva õhtul palusin ma Rauntsil kohvrisse panna asjad mida Ta enam ei kasuta, et jääxid vaid reedesed riided ja tarvikud välja. Kui muidu on noorhärral hügieeniga kõik ornungis, siis riiete vahetus on sekundaarne teema Tema jaox. Väitis, et lihtasalt unustas sellise pisiasja nagu riiete vahetuse. Vähemalt tuletasin ma selle Talle meelde ja reede topiti puhas munder selga. Tänane hommik hakkas minu jaox sellega, et panin auto rehvivahetuse aja kinni. Lõunax läxin Sotsmajja, kuhu võtsin kaasa tordi, et töökaaslastega pidulikuma lõunalaua taga tähistada Sotsiaalmaja sünnipäeva, mis sai 15aastasex. Igaüx oli nati panustanud ja meie sünnipäevalaud oli nagu äke. Peale mida, kulgesin Pärnusse, Raunole järgi. Jõudsin pärale, kui Raunts end toast välja kolis. Vedasin Ta kohvri autosse ja maxin toaarve n. läxin Dr. Koltsi praxisesse, kus mulle usaldati teha Raunole ultraheli ravi. Sellise tehnikaga nagu neil seal oli, polnud see ka mingi eriline kunst. AGA põhiline oli see, et nüüd võeti ette ka mind, kui kurtsin, et sõrm valutab….ja mida?! Mul on algav reumatoidartriit :( Dr. Kolts pani mind juhtmeid täis ja tegi ühe seansi biostimulatsiooni, mis näitas, et kõik kanalid on mul hullult kinni ja ma peaxin ühe korraliku ravi saama. Ma tõesti polex arvanud, et ma nii kulunud olen, kuid nüüd asi selge. Enne kodutee algust käisime läbi Margiti töö juurest, sest ta oli valmis saanud minu uue edeva topi. Sikinnike ise oli nii tõbine, et ma ei saanud teda kallistadagi tänutähex. Jõudsat paranemist talle!Ongi lõpule saamas minu tilu-lilu nädal, kus sain parajalt looderdada. Nati sai ikka tööd tehtud ja õpitud ka;) Sai paika vähiühingu koosolek. Sai ka tõsiselt silmast-silma räägitud Madisega, kellega meil tuleb Invaühingu asja ajada n. me peame ühingut vedades suutma leida rohkem kompromisse. Heh, ja isegi teatri külastus mahtus minu nädalasse. Homses kavas on aga Airikese (minu ristitütar) sünnipäev, kuhu tegelikult Rauno täna minna tahtis. 15.okt. on tähtpäevatihe, kuna meil on palju lähedasi, kellel on sünnipäevad ja kõigi juurde lihtsalt ei jõua. Lisax Airikesele on sünnipäev veel Maretil(Tiidu naisel) ja Reesil(Taneli naisel) + veel sõbra tütre sünna…õnnex on meil internet ja telefonid n. kõik said oma õnnitlused kätte

Sünnad..Rauno-Kelly-Tiit

PALJU ÕNNE RAUNO JA KELLY!!!! Minu silmarõõmudel on sünnipäevad. 23 a. tagasi sain emax ja 4 a. tagasi vanaemax:D (pildil sügisesed õied)

Vahel on tunne, et peax iga päev siia märkmeid kirjutama, et olla täpsem Rauno tegemistes ja tema taastumises. Iga päevaga iseseisvub Ta üha enam, iga päevaga on tähtsam „MINA“ minapildis. Taastusravis on Raunol läinud kenasti. Ära jäi vaid üx logopeedi päev, mille ma südamerahus maha magasin. Jah, sõna otseses mõttes – võtsin hommikul töölt tulles peavalurohu ja jäin magama. Siit tulebki nüüd välja Rauno tõsisem hälve. Kui mina näpuga ja kellaajaliselt rida ei vea, siis on asi mokas. Rauntsi AJATAJU küll ei ole päris 0, kuid ilma pideva meeldetuletuseta nagu ka ei saa. Samas vaidleb Ta, et Tal on kõik meeles ja nimme ei pane ka meeldetuletusi omale mobla peale. Ühe päris jubeda prohmaka tegi Rauno suhtlemisel arstiga ka. See on küll peenikest naeru pidades naljakoht, kuid samas näitab see ka seda, et Rauno peab enesega tööd kõvasti veel tegema. Nimelt, viimasel päeval nagu ikka, käime sipsti ka arsti juurest läbi, et näidata, kuidas läinud on ja arutada tuleviku taastusravi plaani. Mingi hetk jõudis jutt suhtlemiseni ja kõneni, et seda peax nagu reaalselt rohkem olema, ninapidi arvutis olemise asemel. Malle küsis, et mis Sa siis teed, kui elekter ära läheb ja arvutisuhtlus ära kaob? Rauno vastas: „taon pihku“…- ma olex tahtnud läbi põranda vajuda. OK, sa võid oma kamraadile seda ehk öelda aga nii - aega ja kohta valimata….aah, mis ma siin targutan. Igatahes hakkas Raunol piinlik, kuna Ta nägi, kui piinlik minul oli ja ma loodan, et Ta mõistis, kui inetult oli käitunud. Samas, kui ma nüüd mõtlema hakkan, siis ma ka ei imesta selle “nalja“ üle, kuna noored omavahel vaid selliste šargoonidega vist ainult suhtlevadki. Ma tegin suured silmad ka siis, kui lugesin sõnumeid, mida Hedi oli Raunole saatnud. Btw. me ju otsustasime, et parandame avariis kahjustada saanud telefoni ära ja kui selle avasime, siis oli seal megalt lugemata sõnumeid. Hakkasime siis Raunoga neid sirvima…tol ajal 15 aastane tirts saadab sõnumeid, kus on tra. ees ja tra. taga ja text nagu voorimehel. Teate, ma ise ei ole just musternäidis aga mida see tütarlaps küll endale tookord ettekujutas, on hetkel raske mõista, sest värskest ja ilusast armumisest tundus mulle küll asi üsna kauge. Ausalt öeldes polegi see minu asi ja praegu, seda enam, kui see peatükk on elust lihtsalt välja rebitud. See on nagu mõttejätk sellele, et milline on sõnapruuk ja kuidas seda kasutataxe ja ehk tahtsin ma leida hetkel Raunole vabanuse.
Käisime nüüd üxpäev ka Kellyle kingitusi ostmas, sest Raunts lähex Kuusallu tütrekese juurde. Raunts sai oma sünnipäeva kingi mõnda aega tagasi, kui käisime uues suures Kristiine kaubanduskeskuses. Batast sai ikka päris vinged talvesaapad. Kelly on aga juba nii suur tüdruk, et talle on turvatooli asemel ju vaja turvaistet ja selle me ka ostsime. Lisasime turvaistme sinna nänni juurde ja kaardi asemel üx vaffa lasteraamat, mille mul sõbranna kirjutas. „Mai tänava hiired“ Lasin silmadega selle kiirelt üle, selline päris lustlik ja armas raamat. Kingituse pakkisime ka nii ära, et seda olex lõbus lahti harutada – üllatusmomente peab ju ka olema;)
Ma loodan, et mul algab nüüd selline rahulik puhkusenädal, sest peale sünnipäevasid läheb Rauno Pärnusse taastusravile. Ma tõesti väga loodan, et ma ei pea sinna järgi minema, et Ta saab ikkagi ise kõigega hakkama.(ülendan Skinnikese kiirreageerimise juhix:P) Ma saaxin rutiinselt tööl ja koolis käia n. kodus vedeleda. See ei tundu ju kummaline soov? See kõlab nagu puhkus:D Pealegi võib minugi poolest tulla nüüd ka talv, sest sain pta poest omale väga ilusa mantli, vot! ......ja homme on 10.10.10 minu vennaraasu sünnipäev!!!!

PALJU ÕNNE SÜNNIPÄEVALASTELE!!!!!

...kured minekul, haned-luiged kogunemas

Koolis on nii nagu on…small talk on iizi aga grammar võtab higistama. Nii nagu kooli ajal, nii ka nüüd – sittagi pole muutunud:P Feng-shui on aga midagi sellist, mida ma teax nagu sünnist saati, lihtne ja loogiline. Ühesõnaga, koolis on normaalne käia. Graafik vähe tihedam ju on, kuid talutav. Oma tegemiste sekka olen saanud ka külaskäike lubada. Üx õhtu näitex võtsin aja maha ja läxin Svennile külla. Kokkasin kergelt ja läkutasime maast ja ilmast – ka tõsistemate asjade üle. Valupunktix on talle, tema beebi, invaühing. Ilmselge on, et ajad pole endised ja sellisel kujul organisatsiooni aeg on möödas, nagu see oli. Muutused nõuavad aga oma aega ja ressurssi, mida minul laialt käes ei ole n. seepärast ei hakka ma ka seda vankrit vedama, kuna vähiühing on omal rajal toimiv. Mix ei taha Rauno sinna kuuluda, mix ei tegutse noored neis ühingutes? – pole sellist organisatsiooni, mis huvi pakub. Ja õige ka, noored suudavad suhelda ja areneda oma sotsiaalses ringis. Nende ideesid tuleb toetada ja julgustada aga kui organisatsioon ei suuda seda pakkuda, siis pole asjal ju mõtet. Pigem siis juba seltsingud või lihtsalt väixemad ühingud, kes suudavad koos areneda ja teha asju entusiasmist nagu näitex „kojateater“. Ühise huviga inimesed, panustavad oma aega ja ehk isegi raha, kui vaja, et saada hea tulemus, mida teistele esitades ise nautida saab…isegi teraapiline;) Olles ise kojateatri sunftis, pean kohe mainma, et hetkel on tegemisel mingi ilge jant, mis on Lutsu ainetest moonutatud palagan:D Mina mängin seal lehma, kes kurameerib hobusega….(lase nüüd oma fantaasial lennata) – lõbus ju!
Raunts käib hooksalt taastusravis võimlemas ja logopeedi juures. See on hetkel Tema töö ja Ta võtab seda tõsiselt. Järjekindlalt soovib Ta Pärnusse üxi minna, et end proovile panna. Täna kaalusime Rauno isaga varianti, et viin Rauno, Ta enda sünnipäevaks Kuusallu, kus saab ka tütrekese sünnipäeval käidud ja sealt viib Heinar Rauntsi Pärnusse. Rauno ainukesex murex on, et netipulk ikka kaasa saax. Ma olen selles suhtes halb ema, et tunnen väikest kergendust, kui Ta kolamise asemel arvutis istub, sest siis ma ei pea muretsema, et kus Ta on ja kas kõik on korras.
Vahepeal oli meil vanaema sünna. Käisime Rauntsiga koos kingitust otsimas. Lasin Tal kaasarääkida triikraua valiku juures, kuigi olin ise juba vaixelt ära otsustanud. Igatahes meie valik kiideti heax ja vanaemal oli hea meel kingituse üle.
Mis siis veel….Rauno küll meie seenel käimise ürituses ei osalenud aga mainimist vajab ikka, sest läxime ju kindla otsusega just ainult kuuseriisikaid korjama. Lõpux sai sellest meie trip Peetriga : „õppi tundma kodukanti“ Metsas sai muidu ikka ka käidud ja põdrakärpseid saime rohkem kui seeni, kuid ürituse võis lugeda kordaläinux. Mina sain ilusaid pilte loodusest ja kohtadest, kuhu me exisime n. seenigi sai ühex söögikorrax:D Päev oli ka ilma poolest mõnus ja soe n. Peeter õnnex peale ei külmetanud oma tatisele ninale ja hobuseköhale. Meie Raunoga oleme suutnud viiruste keskel vapralt vastu pidada.
Täna õhtu sai taaskinnituse meie telepaatia Ema Riccardaga. Sättisin end just Emale kirja kirjutama, kui helisevalt telefonilt lugesin Riccarda. See ei ole mitte teps olnud paar korda,vaid ikka enam….Ema kutsus meid külla ja just sellest tahtsin ma ka temaga rääkida. Meie leppisime küll kokku, et läheme perega neile laupäeval külla, kuid mina tahtsin aega broneerida oma Vähiühingu inimeste jaox. Teeme pealinnas ühe kultuurituuri ja lõunatax Pirita Õdede juures. Neil on vapustavalt hea köök ja klooster ise on ka nagu vaatamisväärsus. Kui nädalavahetuses juba pealinna minek plaanis, siis tuleb vist teha ka üx ostukeskuste külastamise päev. Laupäevani on aga terve tegus nädal veel ja Jumala abiga loodetavasti ka ilus n. rahulik.

täitsa sügis aga ikkagi ilus:)

Azza, kuidas sügis end täiega peale surub. Ilmad on sellisex nutusex muutunud, et tekkis lausa isu seaprae ja hapukapsaste järgi. Sõimegi vist sellist kooslust viimati jõuludel :P heh…ja varsti jälle jõulud. Ok, ei plära siin ilmast ja ajavoolust, kõik tunnetavad seda omal nahal niigi.
Rauno on end supper heast küljest näidanud ja nii ongi, et head lapsed kasvavad vitsata. Ei ole vaja sundida ja sõdu pidada, saab ka teisiti. Ta on asjalik, tassib poekotte, koristab tube, liigub rohkem väljas ja teeb meeletult võimlemist rõdul olles. Klapid peas, mitte niisama ei höörita ega pöörita, vaid ikka kükke ja painutusi. Keelitab vanaema piljardit mängima ja saab pähe aga võit polegi ju oluline. Mulle meeldib, et Ta teeb seda kõike omal initsiatiivil. Oleme selle nädala algusest taas 3x nädalas võimlemas ja korra logopeedi juures. Hiinakate juures käime ka korra nädalas n. tundub, et selline tempo meile sobib. Taastusravis on hetkel see nii palju tuttavaid ja kohvikus mulada on päris lõbus. Ka siis, kui Rauno on Riinaga võimlemas, saan mina oma aega mõnukalt sisustada. See nädal on veidi just kui muutumiste nädal. Mina käisin juuxuris ja otsustasin radikaalsema lõikuse pähe teha, kuna 10 aastat(vähiravist) olen pikki juuxeid kasvatanud n. kandnud ja vaid veidi värve vahetanud. Hetkel mõtlen, et vabalt olex võinud veelgi lõigata. Minu juuxuris käigust nakkus ka Rauno ja lasi lõigata omale siilika. Tegelikult igatseb Raunts veits oma arvutit aga samas ka ei vingu, et igav olex. Saax ikka kuidagi nii, et kui nüüd arvuti parandusest tuleb, et siis praegused tegemised soiku ei jääx. Loodan, et mees teab, mis mees teeb.
Eelmisel nädalavahetusel käisime süstadega veits seiklemas, saatmax kaunist suve sügisesse. Kaja tuli selle imelise ideega välja ja me kõik jäime väga rahule. Vahepeal süstast sirutades kolasime ka niisama Suursoo kaitsealal mööda metsa, kus oli tõsine seene uputus. Ma tõesti ei mäleta, et ma olex sügisandidest nii rikkaliku metsaalust näinud. Mmmm, kui magusad olid pohlad ja mustikadki olid veel korjatavad. Õhtul põikasime põgusalt läbi ka nostalgiapäevadelt. Tähistasime veidi pidulikuma õhtusöögiga restoranis oma pulma-aastapäeva. Roosid, mis Kallu kinkis, on tänaseni veel vaasis ilusad – südamest kingitud;)
Niiih… ja alanud nädalal hakkasin minagi studeerima, inglise ärikeeles ja panin ka feng-shui kursusele end kirja – algas ju kooliaasta :P Ma tunnen, et vajan seda vaheldust ja see on nagu midagi hingele kohe. Käisin ostsin veel keraamika värvid ka, et tasse maalima hakata, siis on nagu loovusele ka võimalus antud, kuna muud käsitööd ma ei kipu tegema. Mul on ikka motox olnud lause Kukerpillide laulust, et „näputöö pole naiste töö“ :D
Einoh, mis ma siin pläran, pean end magama sättima, sest homme on ju hommikul vaja ühel teabepäeval olla. See läx mul tõesti meelest ära. Lootsin kauem magama, sest Rauno peab homme vaid logopeedi juurde minema…..
Head ööd!

märksõna"ristsed"

Kelly on nüüd ristitud ja tema emme ka. Teades, et ristivanemad teevad kingitusex tavaliselt risti keti otsas, siis otsustasime, et teeme midagi lapsele meelepärasemat. Issi valis Kellyle hello kity toidunõud ja edevad juuxeklambrid, lasi pakkida printsessi paberisse ja oli kingitusega väga rahul. Vana-vanemate poolt sai ka veidi edevat nänni kingitud. Heinar ostis käeketi ja kuloni keti otsa. Lilledex valisime ühiselt valge roosi. Rauno kinkis kimbu, meie igaüx aga eraldi õie. Lisasin kingituste hulka veel Psalmide raamatu, mille Birgita Õdedelt sain. Komplekt ristsetex tundus täiuslik. Suurim nöök oli Raunole uute, soliidsemate riiete ostmine, kuna ristimisele ju lõhkiste v. kottis texadega ei lähe. Õnnex sain ma selle töö vaixelt oma kaelast ära veeretada, kuna Tacco kaupluses töötab üx Rauno sõbra õde. Ilmselt oli ka sellel tüdrukul veidi vaidlemist Raunoga, kuna Ta on nõudlik klient, kes igat asja ei ole nõus selga toppima. Lõpux sai proovikabiinis komplekt selga, mida me kõik siis sajaga kiitsime ja nii hakkas ka Rauno enesele uues kestas isegi meeldima. Ristimine on väga pidulik sündmus ja see on elus üx olulisemaid . Rauno enda ristimine oli kuidagi armsam, sest kogu üritus oligi vaid Tema ristimine. Kelly ristimine aga toimus üldise jumalateenistuse käigus. IKKAGI oli see väga armas päev. Koju saabudes kallistas Rauno mind kõvasti ja tänas, öeldes, et ma ei pea vist ütlema mille eest.
See nädal on taas mõnusalt suvine ja meie kodune sisekliima on ka soojem, kui nädal tagasi. Kuna Raunts kodus midagi väga teha ei taha, siis vean Teda rohkem välja. Mis läheb küll kulukamax aga tõhus siiski. Linnapeal kolades ja keskustes hängides, trehvab Ta ikka oma tuttavaid ja suhtleb rohkem, kui kodus arvutis passides. Rauno nägi isegi oma üht lapsepõlvesõpra, Mardikat, kes enamasti resideerub Soomes, kuid hetkel puhkas Haapsalu kodus. Vahetati telefoninumbreid, et sidet hoida n. Mart sai kõigest räägitud Raunoga, ilma minu tõlketa. Kare ja Anettiga tehti keskuse katuseterassil jätsukoxid ja ka nemad kiitsid Rauno selgemat rääkimist. Nüüd saadaxe lobiseda pikemalt, sest see ei väsita nii palju, kui enne. Varem pidid kõik väga pingutama, et aru saada ja kuna Rauno kõne on aeglane, siis ei olnud ju mõtet ka pikki vestlusi väga arendada. Nüüd on ikka hoopis teine asi.
Nüüdsest käime ka tihedamalt taas nõelu saamas. Sven arvas, et üx intensiivsem sutsakasari ei teex paha. Homme käime uurime asja, millal me võix taas Haapsalu taastusravis nädalake v. paar trenni teha. Väga pikki vahesid ei tahax veel sisse lasta, annax ikka pihta, kui raud veel kuum;) ooiih…ja Rauno arvuti on vaja saata garantiiremonti kuna, seal üx oluline klaff ei tööta. See nädal, mil Tal arvutit pole, olex just õige aeg trennides käia.
Hmm, ootsain täna terve päeva, millal kulleriga seljamassaažiga iste tuuaxe, mille kindlustus lubas hiljem kompenseerida aga see jäi kuskile toppama. Ei julenud väga uljaid päevaplaane ka ette võtta, kuid päris raisku see päev siiski ei läinud. Sain emaga isegi paar sõitu tehtud ja kodus toimetatud.
Ise ootan ma nädalavahetust, sest läheme süstadega sõitma ja nädalavahetusel on veel nostalgiapäevad, kus me oma pulma-aastapäeva tähistame:D

aeg annab arutust....

Olgu neil katsetustel lõpp! Selle otsuse võtsin nüüd vastu. Ei pea ma ju oma ja veel vähem Rauno närve kulutama sellega, et sundimisega elu korraldada. Oleme nüüdsex proovinud nii hea, kui halvaga kodus treernida v. harjutusi teha, kuid tulutult. Tema ajukene lihtsalt veel ei püüa seda kinni, et Ta peab end sundima ja pingutama. Tema jaox on kodu koht, kus puhataxe ja taastus – n. raviasutused sellex, et treenida ja harjutusi teha. Rauno püüab näidata, et Ta on tubli, kui käib poes ja suudab juba käeotsas suuremaid kotte tassida.(ja ongi tubli) Poeski on Ta julgex läinud n. suudab lihaletis end piisavalt hästi väljendada, et õige kaup, õiges koguses kätte saada. Menüüs suudab kaasarääkida, kuid otsustamine on raske. Kuna viimasel ajal on meil üsna pingeline olnud, siis on Tema jutus palju kõlama hakanud seda, et Ta ei peaxki ju elama ja Ta võibki end oxa tõmmata. Surra on lihtne, sa ju ei teagi, et surnud oled. – karmi arutelu lõpp. Ja see kõik on sellest, et Rauno teadvus ei ole selge n. kogu elu-olu on mõistetamatu. Lõpux kui ma ahastades oma emotsioone näitan, siis nagu koidax Tal midagi. Lohutavalt kallistades, siunab ennast, et Ta ei tea, mix Ta nii mõtleb, käitub v. teeb. See kõik on nii paganama raske……-Rauno tõi mulle täna poest närvide rahustusex šokolaadi-….. Aga nüüd, kus ma otsustasin, et elu ise peab meid paika loxutama, ilma sundimisteta, loodan taas helgemaid päevi. Pealegi järgmine nädal läheme taas Svenni juurde ja kurdame nati seal ka, et sassi läinud energiad uuesti paika saax.
Sain just äsja teada, et Kellyl on pühapäeval Kuusalus ristimine. Chritylt ma selget vastust ei saanudki, et mix ma sellest alles nüüd kuulma pean. Olen ju talle eelnevalt seletanud, et Rauno ruumi- ja ajataju ei lase Tal korralikult orienteeruda n. sellised asjad tulex minuga alati üle rääkida. Rauno ainuke mure oli, et kes siis Kelly ristiisa on? Õnnex on need sellised inimesed keda Rauno ikka ka teab. Homme arutame siis sinna mineku plaane täpsemalt ja tibule tuleb ju nii tähtsal päeval ka väike kingitus osta enne. Loodan, et Petsi ära väänatud jalg annab ka pühapäevax järgi ja ta saab kaasa tulla. Täna olid ju maal err-i tegelased, kes Peetriga lohe lennutamas käisid. Tuulelohet lennutades tehti väike intervjuu n. mingi aeg mööda põldu kapates väänaski Peeter jala välja. Telemehed(naised) võtsid väixe intervjuu ka naabrimehelt, kes „kotkast“ kiitis. Esimest korda oli naabrimees oma kanakarja kullihirmus katuse alla ajanud aga vaadanud, et kull ikka piidleb taevas, hakkas asja lähemalt uurima. See klipp tuleb ehk järgmise nädala ringvaates millalgi.
Tegelikult olen ma hetkel tööl ja rohkem siin ei kriba praegusex, kuid varsti jälle!

kasvatuse- ja kasvuraskused e. titest puberteet:P

Nooh, Kuusalus oli Raunol ju tegelikult tore sinnani, kui tuli välja, et Chrity soovib kenasti end Rauno korteris sisse seada ja seda uue mehega:P Rauno tunded ei lähe lapse emale vist üldsegi korda….ma olin sõnatu selle avalduse peale. Ma ei kommenteerix, kui see ei puudutax minu elu, kuid alati pean ju mina olema see, kes haiget saanud ja katkise inimese kokku peab lappima. Rauno ei ole ju veel terve inimene ja Ta on väga haavatav. Igatahes pidin ma sellest alustama, sest peale seda on Raunoga läinud kuidagi raskex…..
Sel nädalal taastusime Pärnus, Tervises. Peale meie oli ravil ka Anna, kes selle aasta veebruiari kuus auto ette jäi n. ka loodetavasti taastub. Tema peatrauma on toonud temas esile sellise saatanliku poole, kus ta valimatult ropendab ja sõimab. Olen selle kohta lugedes aru saanud, et selline sündroom on patsiendile ka kohutavalt piinilik, sest ta saab aru aga ei suuda kontrollida. Ma vaatan uurivalt inimesi ja ma ei suuda ära imestada, mis imemonstum on inimeseloom. – ülipeen motoorika, millimeetrise paiknevuse erinevusega, suudab luua täiesti teise inimese.
See nädal algas üldiselt kenasti, Rauno oli osavõtlik, Dr.Kolts lubas kindlustusele taotluse teha, et biostimulatsiooni aparaadi koju saaxime n. ta teeb skeemid mille järgi me kodus ise ravi tegema hakkame. Kui kõik kenasti läheb, siis oktoobrist teeme Raunost igapäev “elektrijänese“:D Nädala lõpupoole hakkas Rauno rääkima sellest, et Ta olex kohe 3 nädalat jutti ravil, et siis Ta kindlasti paraneb. Püüdsin Raunole seletada, et sellisele intensiivsele ravile on vahepeal vaja puhkus ja kui Ta tunneb, et võib midagi teha, siis sellex on kodus kõik võimalused. Mille peale hakkas selline kisa – et Tema nii kui nii kodus ei tee ja Temal pole kodust vaja. Logopeed on andnud iga kord kodused tööd, millest Rauno on osavalt kõrvale hiilinud.(olen ikka tõesti liiga leebe) Tulemused Raunot ennast ei rahulda aga kodus ka ei viitsi teha. Iga päev on meil juba sama jutt ja Rauno muutub järjest nõudlikumax ja jonnakamax, et Ta peab saama sellist ravi nagu Tema tahab. Lasin ka Ivol(doktoril) uuesti üle seletada, mis on olulised, kuid noorhärrale jäi endiselt nagu kõik mõistetamatux ja Ta ei soovixki nagu sellest aru saada, mida Talle räägitaxe. Päris alguse juurde nüüd tagasi tulles, viitan ma negativismile, mis toidab negativismi. Chriti käitumine tegi Raunole haiget, mis võimendas ka seda tunnet, et Ta pole terve ja Temast ei hoolita. Võimendusex trotsile veelgi, mõjus Anna käitumine teraapiatel ja nüüd on Rauno nagu pöörane. Et Raunole Tema olukord selgemana paistax, hakkasin Teda eile veidi survestama. Kui kodus logopeedi poolt antud kodutööd ei tee, ei saa ka arvutisse n. taskuraha ka mitte. Rauno aga võttis kätte ja jalutas kodust minema n. käis vanaema käest raha laenamas, et omale kooki osta:D No mida ma oskan kosta? Helistasin siis emale ja rääkisin olukorrast, et järgmine kord Raunole raha ei annax. Kuuldes meie telefonivestlust vanaemaga, tegi Rauno taas skandaali ja ütles, et Ta läheb isa juurde, kus Temaga ei manipuleerita. Võtsin siis ka kohe isale kõne, et teavitada meie erimeelsustest Raunoga. Panin telefoni valjuhääldile, et Rauno saax osaleda – Raunole oli kogu text, kui hane selga vesi. Õhtul mindi demonstratiivselt, solvunult magama juba pool ühexa n. ennem ei räägitud sõnagi. Meil on nüüd kasvatusproblemid ja kasvuaraskused:P Titest on saanud puberteet.
Mõne sõnaga veel sellest, et Rauno ruumi ja ajataju hakkab ka ikka vaixelt paranema. Tervises olles, oskas Ta orjenteeruda juba numbriotoa ja söögisaali vahel. Ise käis baaris jäätisekokteili joomas, pannes hoolikalt kõik toaarvele. Veidi segasex jäid veel mõned protseduride paigad aga uskuge, see maja on paras laburünt ka põhiklientuuri jaox(skandinaavia pensionärid).
Ma ei hakka oma tegemisi siia kribamagi hetkel, sest text venix ikka päris pikax. Kõiksugu koosolekud ja ümarlauad – igav;) Tööd jagub aga ma ei unusta ka lõõgastuda.

tihedalt tipitud august

Vormsil on alati ilus. Just sealt jäi mu plogimine pooleli. Mul õnnestus seekod ööbida mitteametlikus presidendi sviidis. Ööbinud oleme alati Rumpos. Meiega oli paar inimest, kes polnud ennem ussisaarele jõudnud ja nii tiirutasime exkursseerides;) Saarele sõites oli päris kena maru ja üle praami reelingu pesti autosid mereveega. Tagasi saime aga pea peegelsileda merega. Ööke sai kodus oldud, kui järgmine hommik juba taas ratastel ja suunaga Nelijärvele. Sedapuhku siis oma armas vähiühingu raffaga. Otsustasime, et sõit vaid laagrisse ja tagasi ei piirdux, tegime jõnxu läbi Kirna. Uuurisime mõisa ja energiaaeda, kuhu pinkide peale niisama jalgu puhkama ei tohix minna. Kui Elle tahtis päikesevarju minna puhkama, tuli pendliga vibutav tädi, kes hakkas esmalt rahast rääkima ja lõpux hirmutas vale energia aktiveerimise jutuga. Vot selline asi käib mul vastukarva:S Hirmutada vähihaigeid surmaga on rohkem kui naeruväärne, sest tervise saanud patsiendid on nagu läbi "halli kivi" tulnud ja "hea- ja kurjapuu" on meile vägagi tuntav;) Kunagi ma lähen ehk sinna tagasi, kuna seal oli head energiat, kuid selle eksinud pendeldaja saatel ma exkursiooni kindlalt ei tee. Nelijärvele jõudsime me õigel hetkel, olenemata meie vahepeatustest, täpselt laagri avamisex. Loengute, teraapiate n. meelelahutuse kõrval õnnistati meid loomulikult ka võrratu ilmaga, nagu see suvi üldse olnud on. Sealses järves on mulgi hea ujumas käia, kuna vetteminek on võimalik ka ujuvplatvormilt. Parim olek oligi kaelastsaati järvevees. Nelijärvel läx suuremax sünnipäevatähistamisex ka n. nagu alati ühines meiega pidulisi mujaltki maakondadest. Pühapäeva õhtux jõudsin lõpux koju, kus mehed mind juba ootasid. Kätlingi oli jõudnud juba läbi käia ja roosid jätta. Kuna kõik mu kallikesd teatsid minu tegemistest, siis perekeskis õnnitluste vastuvõtmine toimus tagasihoidlikult, kuid pidulikult;) Ei saanud ju väga tuure üles võtta, kuna järgmine päev juba algas meil Raunoga taastusravi.

Taastusravile minnes avastasime, et meie nimesidki pole saabuvate patsientide nimekirjas. Kui aga teraapiaid meile kirjutati, siis selgus, et taas ei ole logopeedi võimalik Raunole saada ja mulle taheti psühholoogi pähe määrida, mida mul plaanijärgselt üldse polegi. Läxin kõrvad lontis Ainjärve juurde, kes on olnud Rauno raviarst ja püüdsime asjadest selgust saada. Tuleb välja, et ambulatoorselt pole patsientidele ka arsti ettenähtud - no ma ei tea:S Võtsin seda kui ajutist segadust ja ei lasknud sel ennast väga häirida. Rauno muidugi hakkas kohe torisema, et Tema enam Haapsalu taastusravisse ei tule, sest igakord on logopeedi aja saamisega jamad. Juhatajal on vaid selle kohat öelda, et pole võtta kvalifitseeritud logopeede tööle. Olevat olnud 5 kandidaati, kuid ei vastavat nii teaduspõhisele rehabilitatsiooniasutusele nagu seda meil Haapsalus on:P Olgu kuidas on aga meie nädalake teenusel olemist oli siiski positiivne. Loodan, et Rauno ikka tahab sinna teinegi kord minna, kuna logopeed Mariina on supper ja arstid n. füsioterapeudid on kõva tiim, arvestamata asutuse sisekorda ja administreerimist.

Vahepeale on mahtunud ka kontsertüritusi, mida saab kultuuripärlitex lugeda. Üx oli Juhan Viidingu loomest tehtud lauludega kontsert, kus Jaagup Kreem laulis ja esitles oma onu luuletusi n. virtuoos Kikas, kes oma mitmekülgse pillivaldamisega köitis. Augustibluus on aga üritus, kus ma puududa ei saa, ilma mõjuva põhjuseta. See aasta oli see võimsaim, olnutest, rahva poolest. Ilmad mängisid kindlasti ka selle ürituse juures rolli, kuid seda stiili muusika lihtsalt paneb end mõnusalt tundma ja ma ei imesta selle ürituse menu üle:) Muide järgmine nädalavahetus on Valge Daami ürituste aeg, kus võib samuti kultuuri ammutada nõrkemiseni. Kindlasti osaleme ka seal, pealegi on vaja veel promenaadil etlemisega tegeleda;) See nädal on Rauno Kuusalu kandis, kuhu Ta nii väga kibeles, kuna sõbrad lubasid Talle plaatide kaupa mussi ja see on Tal augustis ainus vaba aeg, sest järgmine nädal läheme juba taas Pärnu.

iseseisvume;)

Tänasex on mul juba selle aasta numbri sees postitusi rohkem, kui eelmine aasta, siin blogis. Kahju on sellest, et ma polnud võimeline eelmine aasta rohkem kirjutama....tegelikult kohe algusest, kui Raunoga õnnetus juhtus. Teisalt annan ma omale aru, et augus olles ei olexki see ehk õnnestunud. Vaatan siin tagant järgi oma postitusi ja leian kirjaridadest segaduse, mis mind valdas.

Juuli lõpuga sai aasta, ajast, mil Rauno oma esimese sõna ütles. See toob mulle praegugi õnnepisarad silma. Rauno edulugu saab veel pika järje, kuid raskem on juba seljataga. See mis on siia jäänud kirjutamat on ka üsna spetsiifiline. Voodihaige hooldamine, Tema söötmine grammide haaval, kellaajaliselt. Tema füüsisega tegelemine ja Vaimu hoidmisega. Kõik on mul veel selgelt meeles, kui eilne päev. .....annax Jumal, et keegi mu lähedastest seda iial kogema ei peax!

Rauno on viimasel ajal rohkem näidanud välja solvumist autojuhi peale, kes õnnetuse põhjustas. Enese lolluse peale, et Ta sinna autosse istus. Olgu öeldud, et kohus tegi oma otsuse, kus juht läheb reaalselt kinni 1a.6k.+ rahaline nõue. Rauno ju tahax juba olla tervem ja mitte äparduda. Mõistus ütleb nagu üht aga nõder keha ei taha järgida kõike täpselt vajadustele. Motoorika on aeglane ja seda on tunda ka kõnes. Jutt on sisult terve ja asjalik aga selle aeglane serveerimine võib võõrale vale mulje jätta, mis viib selleni, et Raunot ei võeta tõsise partrenina. Õnn on aga see, et sõbrad Teda ei alahinda. Vahel tundub siiski Raunole, et ta on tüütu "pidur" mõne seltskonna jaox, kuid siis me jälle räägime asjadest, mis teda nörritavad. Kooli minek jääb nüüd ka järgmisse aastasse, kuna anname ikka aega paranemisex. Muidu saab Rauno kõige esmavajalikuga hakkama. Kinnituse andis eelmine nädalavahetus, mil ma jätsin Rauno üxi koju. Ema käis mul Teda küll vahepeal külastamas aga see oli vaid minu närvide rahustusex;) Olin nädalavahetusel Nuustakul kolamas ja patsutasime Petsi sõbrad Võrumaal üle. Võtsime ühiselt ette kolamisi, kus ma ennem sattunud ei olnud. Ilus, ilus on meil Eestimaal. Suurima elamuse sain ma ühest talust, kus pererahvas pidas igasugu põnevaid linde ja neil olid ka mõned väikeloomad. Paar haruldust oli nii lindude, kui ka loomade seas, mida on raske kohata isegi loomaaedades. Pere kiitusex peab veel ütlema, et kõik linnud-loomad olid hästi hooldatud ja puhtad. Puurides ja aedikutes lokkas loodus ja kogu aed oli vapustav oma lopsaka taimestikuga. Iluaiandus oli pereema roheliste nobedate näppude vili:) Kogu selle reisi ajal helistas Rauno mulle vaid 4 x ja seda ka vaid asjade pärast, mida Ta kodus kohe üles ei leidnud.

Eile käisime Raunoga taastusravikeskuses end näitamas ja andsime endast vaixelt teada, et oleme 9.augustil tulemas. Mina lähen ka taastuma seekord rehabilitatsiooniplaani alusel nagu Raunogi. Teise nädala soovix Raunole saada kindlustuse arvelt ja kolmandal nädalal kohe Pärnusse edasi. Kui aga Haapsalus jääme logopeedist taas ilma, siis jääb see viimasex korrax Haapsalus taastuda. Ütlesin arstile ka selle Rauno kindlameelse otsuse. Näis, kuis läheb.

Homme jääb Rauno jälle üxi koju. Mina lähen Haapsalu PIK-ga Vormsile. Sinna võtan ma arvuti kaasa, siis ei pea ema minu pärast nii tihti Rauno juures käima:P Teen Raunole söögid kappi valmis ja taas saab Rauno ise majandada. Hommikuti käib Ta nii e. teisiti "Teeles" pudrutamas. Neljapäev vasta reedet ööbin küll kodus aga juba reede hommikul rändan Vähiühinguga Nelijärvele, kus on üleriigiline vähipatsientide suvelaager. Peeter tuleb ilmselt nädalavahetusex koju ja mehed on omapäi. Emakene aga teeb minu vahetust tööl.... Issand, kuidas on mind küll õnnistatud nii imelise perega!?:))))))

elu nagu tivoli;)

Tundub nagu ei saagi karusellilt maha – ja mis siis?!! Üritus ajab üritust taga ja lõppu ei näi tulevat.
Nii oligi, et jäin neljapäeval Haapsalu ja aitasin ühiselt Invaühingu juhatusega orkunnida Soomlaste poolt toodud abisaadetise vastuvõttu. Kui kirjas oli loetud peaaegu filigraanse täpsusega abivahendid, mis meile tuuaxe, siis riideid, mida pidi ka olema VEIDI, oli siiski üle poole saadetisest. Mitte, et neid ei lähe kaubax, vaid sellise kogusega ei osanud ikka arvestada küll. Nüüd saab volikogu otsustada, mis selle kõigega täpsemalt teha. Seda üritust oli jäädvustamas ka kohalik press ja meist sai esikaanelugu. Ostsin kohe paar lehte, kuna Soomlased soovisid, et ka neile saax see saadetud.
Nädalalõpu lõpetasin tivolis, mida ei mäletagi, millal seal viimati käisin. Rauno oli oma jalad nii ümmargusex Jam’mil tantsinud, et ei jaxanud meiega ühineda, kui me Romka,Tonka ja ta naisega otsustasime sinna minna. Sõitsin isegi karuselliga, kuhu ma Raunot kindlasti lasknud polex. Aga põhiasjad eelmisel nädalal olid siiski U.E. Liivi külaskäik meie koju, maailma mudapäev, kus püstitati maailmarekord ja Airport Jam. Muda üritusel käis korraga vannides muda võtmas 51 inimest ja sellest tegin ma nagisse mõned pildid.
Aga ….
Nõidade tuleproovi saatejuht võttis kenasti eelnevalt ühendust, selgitas viiskalt, millex tuleb ja leppisime aja kokku. Jah, ei arvanud ma, et ta päris koju meile tuleb aga nii see kujunes. Veelgi üllatavam oli mulle see, et ta kaameraga meid külastas. Mina tohmakas arvasin, et teeb lihtsalt visiite dr.Ivo Koltsi patsientide juurde ja kogub andmeid n. arvamusi erilise tohtri kohta. Imearstix vist pärsi Ivot kutsuda ei saa aga erilisex kindlasti, kes teeb oma tööd suure armastusega ja peale selle on ta „väljavalitud“, et nii mõndagi maailmale näidata. See kõik peaxki selginema selles novembrikuises saates. Meie Raunoga lisasime vaid vürtsi;) Üx näide: Eero võttis Rauno kaadrisse ja küsis – Sinu emal on lihtne, tema usub Jumalat aga mis sina sellest arvad? Rauno vastas: See on loll fantaasjavili:D Selle kohta võin ma vaid kinnitada, et kui kogemust pole, mida saax mäletada, siis on see täiseti õige. Muidu me ju valetax enestele. Vot nii vastuoluline ja põnev see saade tulebki;)
Raunole isiklikult aga oli Airport Jam see tipüritus. Seda oli kaua oodatud, selle nimel oli ka „munder“ tehtud. Vahepeal depressioonis piletid maha müüdud ja loobumismõtteid mõeldud – aga lõpux kujunes kõik just nii nagu pidi minema. Hiinamassaaž pani energiad õieti liikuma. Rauno meeleolu paranes ja jõud tuli tagasi. Esimesel ööl tõin Ta küll ära kl 1 öösel, kuid teisel päeval pidas Ta kuni lõpuni vastu, kl 4 hommikuni. Festivali korraldajatiimile pean ma kiitust avaldama, kuna nad reageerisid kiirelt, kui rääkisin, et olen erivajadusega poisi transport ja vajan üritusele nii lähedale, kui võimalik. Meie autole organiseeriti VIP parkimiskaart ja „mured“ olid murtud(Y) Ka liiklus oli hästi korraldatud, sest kuni ürituse paigani oli masinatel piirkiirusex 50km/h n. nii said noored rahulikult n. turvaliselt jalgsi mööda teeäärt liigelda. Mis veel silma jäi, et noored oskavad ka kaine peaga pidutseda, sest võtsin ju hääletajaid peale, kes soovisid minuga ühtekanti suunduda. Raunol on ikka hullult palju tuttavaid ja sõpru, Ta ei jõudnud kõigiga suheldagi. Minu vend Tiit, kes esimesel päeval Raunole turvatunnet pakkus ei jõudnud ära imestada lausa. Teisel päeval läx Rauno peole oma ristiõega Airikesega. Muljeid on rohkem, kui siia jõuax kirjutada. Üx eredamaid Rauno jutust on ehk see, et kõik kes kandsid reivipüxe, tervitasid teineteist(olenemata, et võõrad) käeviipega nagu bussijuhid liigeldes;) Hardstyle angaaris aga sai Rauno omale uue sõbra Tartust, kellega vahetati kontakte ja juba oodataxe järgmise aasat üritust, kui nahk seljas pole veel äragi kuivanud:P
Uuel nädalal, uued lood ja laulud!

taas tööl - puhkus läbi

Mul on esimene töö-öö, puhkus sai läbi, mis oli suisa poolteist kuud. Ei, ei väsitanud mind puhkus ära ja tööle tulin siiski hea meelega.
Eelmine nädalalõpp tuli Rauno ka meie juurde maale, kuna papa Heinar vist ei jaxanud enam;) nädalalõpux oli ka veevärk (maal)majas taastatud n. sellega lõppes mul majandamine ämbritega – küll oli hea:D Nüüd lasime kraanist vannivee, kastsime taimi voolikust, täitsa lux värk. Eesaed sai täiesti kordatehtud, hekid pügatud ja garderoobis riiulid said taas mingi süsteemi. Mäkerdasin end küll kaitsekreemidega kõvasti sisse aga olen siiski saanud korraliku jume, kuid õnnex ei ole ära kõrbenud. Ex väljas mütates ikka päike toimetab.
Kui muidu käidi meil külas, siis viimasel päeval läxime ise naabrite juurde. Külasse on kolinud noored ja üdini linnainimesed, kellel nüüd 70 hane ja pardid n. lambad. Elamise on nad suutnud omale saada sinna järku, kus võib sees elada ja loob ka juba oma nägu. Tõeliselt hakkajad noored, kes suutsid mindki nakatada eluga maal, kui vaid tööd seal kandis olex. Ilmselt kui maale kolida, tuleb ka enesele tööandja olla, mis on muidugi mõtlemisekoht. Samas, aega on selle kiire asjaga, kuna Raunol on vaja tervex saada ja oma elu taas alustada. Praegu ongi veidi kehva seis, kuna depressiivsus on tekkinud. Alguse sai see ilmselt ühest internetimängust, kus ta krediitidega „üle lasti“ ja tema 6500( krooni) lihtsalt õhku haihtus. Lähemegi homme kohe hiinakatelt abi saama(meeleolu parandama) ja ilmselt, kui augustis taastusravisse läheme, siis lasen tal ka psühholoogiga juttu ajada. Rauno müüs oma Airport Jam’mi piletid ka maha, kuna Ta tunneb end halvasti, et ei ole nii kiiresti paranenud, kui Ta lootis. Tõnis aga lubas Raunole organiseerida siiski tasuta käepaela, et Ta saax minna ja tulla millal tahab. Kui Ta ära väsib siis helistab mulle ja ma toimetan Ta koju, hiljem aga jälle tagasi, kui vaja. Vähemalt saab Rauno mingi elamuse. Samal päeval on ka The Sun’ni tuur Haapsalus. Võime ju ka sinna minna ja ehk isegi tivolisse, kui soovi on, sest (nüüd juba) eile Rannarootsi keskuses Raunole päikeseprille ostmas käies, nägime juba kohaletoimetatud atraktsioone. Jälle käib minu elu Rauno järgi….mõtlesin, et läheme folgile neljapäeval aga nüüd on kõik muutunud….- millegix peab see ka hea olema. Võib-olla ka sellex, et toimetaxin invaühingu asjadega veitsa, sest soomest(Lapist) pidid tulema inimesed(kohalik invaühing), kes toovad annetusekorras abivahendeid. Näis, näis…keegi just-kui suunab ja pöörab meie tegemisi.
Kolasin veitsa netis, mõttega, midagi pulma-aastapäevax orkunnida ja minu jaox oli ahvatlev pakkumine kuumaõhupalli sõit. Saatsin mailiga selle Petsile, et mis tema arvab…mulle see omale väga meeldib:D Tegelikult on mõtteid veel aga varu peab ju jääma;) Tööl olles tekkivad ka kõixugu töömõtted, mis omale tunduvad nii huvitavad aga hakka projekti kirjutama ja sebima, siis kaob pool mõnu ära. Hakkangi neid nüüd märkmikusse ridamisi üles kirjutama ja ehk saab mõnest asjagi.
See, et puhkus läbi, ei tähenda veel, et suvi on läbi – naudime veel!!!!

elu maal...;)

Viljandis olemine ei olnud ikka mingi asi…olex ma siis rannainimene aga ei ole ju. Linnapeal kolades oli kuum ja Viljandi ei ole just eriti lahke oma välikohvikute osas, kus jahutust leiax. Petsiga sai õhtuti Viljandi ümbrust avastatud, mis oligi selle nädala sisukaim osa. Vahepeal jõudsime ka Tallinnas käia, sest nunnakestel oli kogunenud veidi nodi, mida laiali jagada. Muidugi suutsin ma siiski nakatuda ka jalgpallipalavikku ja ei saanud telkari eest ära – no on see siis normaalne?:P Rauno otsustas isa juures vastu pidada Airport Jam –ini ja seega on mu viimane puhkusenädal ka lebotamine. Raunts on küll vahepeal messanud, et võixin Talle järgi minna, kuid Teda teades, lasan ma alati mõne aja sõnumi saamisest mööda n. veidi ajapärast ollaxe rahunenud n. tehaxe nalja enda kulul. Kooli minemise jutt on nüüd muidugi juba ka muutunud, kuna Rauno pelgab oma lühikest mälu ja kardab äparduda. Ma jätangi selle koolimineku Rauno enda otsustada ja viimasele minutile, et Ta jõuax selgusele. Ise ma regasin end küll juba sügisel algavale Inglise ärikeele kursusele, lootes Raunoga samas koolis käia;)..mitte just päris aga selle kooli kodukalt ma selle kursuse leidsin. Nädalavahetuses sai maasikapeol käidud ja maiustatud.
Aga praegu ma olen otsaga hoopis maal, pagenduses kuuma eest:D Loomulikult võtsin ma selle plaani kohe, kui sain teada, et Rauno jääb kauemax isa juurde aga teisalt sellepärast, et vanemad ka saax kuumalaine eest varju. Oleme ju siiski mere ääres ja tuul kompenseerib veidigi seda kõrvetavat kuumust n. majas on ka hea jahe. Mina enamasti passin aida lahtisel verandal, mis on mõnus varjualune n. tuulgi vuhiseb mingi nurga alt siit läbi vahepeal. Olen kogu oma elamise siia tarinud ja mõtlen just, et peax siia madaratsi ka vedama, ehk ööbingi….aga vist mitte, kuna maja on magamisex jahedam isegi. Enamuse söökidest teeme õues grillil, vaid hommiku söögid on pliidi ääres vaaritatud. Täna hommikul näitex pannikad, suhkruga lahtihõõrutud maasikatega. Ausalt öeldes on meil vaid 2 söögikorda päevas siiani olnud, hommiku ja õhtu, sest mida sa selle kuumaga õgid, kui käib pidev vedeliku tarbimine. Maa elu on meil ikka tänasest täie eest, kuna veepump ütles üles ja nüüd hiivame vee kaevust ämbriga. Ei saagi enam mugavalt dušši all lobistada, vaid peab kaussides majandama. Tegelikult on sellel isegi oma võlu, kuidagi ehedam. Pesusid pole õnnex vaja pesta, kuna esimesel päeval, mil kõik veel toimis, sai pesulaar pestud. Heh..ja murutraktor ei läinud ka enam täna käima, mis on ka väga hea, sest täna on näha, et muru niitmine oli vale tegu, kuna niidetud plats kõik kuivab. Vesiroosi päästmisoperatsioon oli ka päevakorral, kuna tiigivesi on kõvasti alanenud ja sinna oli vaja vett juurde. Täna on kassid ka end kodusemalt tundma hakanud ja kolavad uljalt õues, satikaid taga ajades;) Hiiihiii, nalja koht: Just hetkel sibas mustsõstrapõõsa all hiireke ja Krissu ei osanud sellest väljagi teha, vaid lesib käpad laiali verandal:D …päevasest müttamisest sirakil. Naudime siin kõik suve pingevabalt, küll üht-teist nokitsedes aga ilma kohustusteta. Isa on ainuke, kes tõesti ainult sööb ja magab, nagu beebi. Roosiaed on emal puhtax nokitsetud, mina korjasin näitex täna pärnaõisi ja panin need restile kuivama, et talvel külmaga mõnusat teed nautida. Muide, õite korjamisex oli ka tagumine aeg juba. Homme võix näitex hekki pügada aga mis ma siin pläägutan, nokitsemist jagub, kui tahtmist on. Üx tore üllatus oli siin ka ees muidex…..üx punsu täis siidrit osutus vägagi joodavax, mille ma vaixelt mõttes juba tegelt mahakandsin aga na-nanna-naaa-naaa:D Sellega võixki õhtu lõpetada;)

kuum....

Vedelen Viljandis ja no kuidagi ei kipu välja, kuna varjus näitab 33 kraadi sooja, mis võix kuivas kliimas vastata umbes 40 kraadiga. Toas panen õhu liikuma aga kui õues pole tuuleõhkugi, siis mis sinna ronida...

Alustan siis sealt, kus eelmine kord pooleli jäin. Adelis olles läx meil väga hästi. Raunole tehti kerge ortoos, mis õhku läbi laseb ja see tegi kõndimise päris ilusax juba järgmisel päeval. Tundub, et ühe raxu peaxime me veel sinna siiki minema ja ma pean sellex aja leidma kuidagi, sest alates septembrist on liikumine äkki piiratud, kuna koolimineku aeg saabub. Viimasel õhtul linnas olles, käisime Sirtsu juures, kus lasime Rauntsiga oma tatoosid veidi tupsida. Mõned korrad veel ja siis peax meil kõik värskendatud saama, kuid see pole üldse oluline. Püüdsime nii lihtsalt oma aega sisustada. Rauno pidin siiski mina isa juurde Kuusallu viima, mis mul küll tükki küljest ei võtnud, kuid kummalise tunde tekitab küll, et pikka aega ette tedaes, ei suudeta orkunnida transporti Rauno jaox(isa poolt siis). Raunole saab see olema tore vaheldus ja puhkus minust, samas ka trenn, kuna seal tuleb end arusaadavax teha jälle uutele inimestele, kes pole harjunud Tema kõnega. Ausalt, kõne oli märgatavalt selgem juba 2 päeva möödudes, kui telefonitsi suhtlesime. Raunts oli isaga saunas paarutanud kõvasti ja sõpradega grillanud. Tihedalt ollaxe Chrityga ja Kellyga koos n. arvuti on päris unarusse jäänud;)

Meie enne Viljandisse tulekut, käisime Haeskas koos Vähiühinguga, kuna Ellel oli juubel ja seda oli vaja tähistada. Ega me seal Petsiga kaua olnud, kuna riideid ja muid asju oli vaja korrastada, enne kodust lahkumist. Tee Viljandi suunas aga võtsime ette kaootiliselt, nii kuis nina näitas ja õppisime Eestimaad tundma:P Täitsa tore oli ja jälle nägi palju põnevaid kohti, mida sai ka pildistatud. Olen küll Viljandi linnas kolanud ja ka klõpsutanud, kuid õhtuti võtame mingi suuna linnast välja ja kolame. Täna vist suundume Tartu poole ja vaatame, mis see kant meil Viljandiümbrusest pakub. Homme peab Pets aga tööasjus Tallinnas olema ja mina lähen temaga ühes. Kindlaid plaane veel just ei ole aga Birgita Õdede juures käime korra ilmselt läbi, kuna neil on mingit nänni kogunenud, mis võix kellelegi ärakuluda....Vot sellises vabas tempos kõik hetkel sujubki, sest on suvi ja on veel puhkus:)))))

Nüüd siis rahulikumas tempos…Kuna bloginduse olen ma sättinud rohkem Rauno tegemistest ja arengust, siis annate ehk andex, et väga pikalt suguvõsakokkutulekust ei kriba, kuid see on nüüd tehtud ja peetud. 25-27 juuni oli ka ilmapoolest just see õige. Reede ennelõunat käisime Svenni juures seansil, peale mida kimasime kohe maale. Tiit ja Maret aitasid viimaseid tolmutamisi teha ja oligi aeg sugulastel kogunemisex. Üle poole rahva oli esimesex päevax kohal ja eelsoojendus tasemel. Laupäeva lõunax oli enamus isapoolsest suguseltsist kohal ja me võtsime lastega ette tee naabruses asuvasse „Ranna rantsosse“. Kogu see pere seal talus on väga sõbralik, nii ka kõik loomad. Lapsed exkursissid üle tunni loomade juures enne, kui ratsutama mindi. Mõned lapsed väsisid nii ära, et tegid väixe uinaku. Need kes ei maganud, tegelesid kõiksugu asjadega….igaüx võis olla toimkonnas, kes soovi avaldas. Kes kööki ei mahtunud, toimetas õues grillides v. suurel pannil pannikaid küpsetades. Mina tegelesin enamasti lauakattega, mis vajas pidevat värskendamist. Kes aga toimkonda ei mahtunud, veetsid aega kuidagi teisiti, näitex jalkat tagudes, sulgpalli mängides, puukarkudel ukerdades, seebimulle tehes, pilli mängides, lauldes….no mida iganes, ka niisama lesides;) Mingi aeg süütasime suure lõkke, kuhu kõigil oli võimalus loopida kände ja roikaid, visualiseerides „paha“ mis lihtsalt ära põletataxe. Kui lõke juba rahulikum oli, siis tuli grupipilt. Hilisemad tegevused olid saun ja ilutulestik. Öised nokkijad mängisid veel isegi seltskonnamänge, sest und lihtsalt polnud:D Pühapäev oligi juba otste kokkutõmbamise päev. Enne koju sõitu otsustas nii mõnigi veel ümbruse vaatamisväärsustega tutvuda. Ühiselt sai elamine kraamitud ja sellekäigus arutatud, et üritust võix korrata. Mix ka mitte! – minugi poolest. Raunole oli kokukas ka just kui treening, kuna Ta sai megalt suhelda ja pidi ju püüdma selgemini rääkida. Ringi tatsamisest ma parem ei räägi, sest ringisiblimise maad oli hullult. Oli ka kukkumisi mätaste vahel, kuid ei midagi traagilist. Koju jõudes olime kõik ikka suht tossud, kuid mõnus oli olla. Mina hakkasin kohe pilte nagisse laadima ja vaheldusex kohvrit pakkima, kuna järgmine päev oli vaja juba pealinnas olla taastusravis. Peeter noppis kah oma stafi kokku ja põrutas Viljandisse. Raunts kobis veel õhtul hiljem vanni, sest ta ei viitsi hommikul nii vara tõusta, et end lopsida. Mina jätsin selle töö hommikux, sest ma sain alles oma tegemised tehtud kella kahex öösel. Esmaspäeva hommikul Tallinna poole sõites, osalesin ma esimest korda elus „ühend pasunakooris“, kus kõik puhusid, mis tegi mulle nii palju nalja. Nii vanax on vaja elda, et ka sellisel aktsioonil osaleda:D Tegelt üsna hea aeg ju autojuhte kontrollida, peale pikka ja pidust nädalavahetust. Adelisse jõudsime kenasti, kus administraator-vanaema Ziina meid juba naeratades ootas ja ütles, et teie tuba on kenasti ootamas. Kolisime sisse n. Rauno näitas end taastusravitiimile ja püha üritus võis alata. Kohe teraapiatesse, ajad paika n. nii terve töönädal. Rauno oli väga vapper kõnnirobotis, peale mitmeid teraapiaid. Väites, et Ta pole väsinud ja võix pikemalt käia. Peale kõnnirobotis käimist otsustasime minna Suurupisse, kuna ilm oi tõeliselt ilus ja patt olex linnas passida. Tegime väixe poetuuri ja maandusime Mare ja Reinu juures, kus Gaili juba Kennuga ees olid. Nööpisime veini lahti ja nautlesime. Sussutasime grillil ja maiustasime Pavlovi tordiga. Tegelikult oli Rauno ikka õhtux suht kutupiilu;) Täna hommikul startisime kl.8 , et jõuda hommikusöögile taastusravis. Algas taas uus päev. Füsioterapeut Eveli kiitis Raunot, et ta on vahepeal kenasti arenenud n. nüüd panevad nad rõhu seekord ülakehale ja kätele, kuna kõnnirobotis saab Ta jalgadele piisava koormuse. Raunts käib üle kilomeetri ja graafika kuvaril jooxeb päris hästi. Täna saime veel logopeedi ajad ka, seal hakataxe näomassaaž tegema, et spastikat vähem olex. Jummel, kui me täna tuisu tänavale sõitma hakkasime, tekitasin liiklusohtliku olukorra ühel ristmikul(millel pikalt peatuda ei taha) mille eest palusin Raunolt vabandust – ma kohe oskan šokeerida:P Tuisust, Teaduspargisse suundudes, tegime Magistralis ühe šhopingu, kuna Piritale minnes oli külakosti vaja. Sõime oma ööbimiskohas õhtusöögi ära ja sättisime end minekule. Jõudsime kloostri juurde täpselt Kassoga ühel ajal. Ema Riccaredal on alati siiralt heameel, kui me kohtume aga Kasso oli talle üllatusex, kuna teda nägi Ema vist paar aastat tagasi viimati. Juttu jagus meil kauemax, kui olime plaaninud. Masu on ka nunnakesi tabanud, neil on väga reaske majandada, kui kliente pole. Klooster tegeleb ju majutuse n. konverentsidega, kuid nende vananenud kodulehelt on värsket infot raske saada. Kui pole neil enne klient olnud, siis ei tea ürituste ajakava kohta küsidagi. Mõtlen, et peax vist Pirita kloostrit ja selle teenuseid ise rohkem promoma hakkama, sest nemad on meid küll väga palju aidanud ja see olex vähim, mis ma teha saax. Tõsisemate juttude juurest läxime nende imelisse aeda kolama, kuhu Rauno end lausa unustas. Seal on mingi Jumalik rahu ja sa lihtsalt OLED. Sellega võixki hetkel lõpetada aga ei saa;) Mustakale tagasi sõites, kutsusime Kasso omale külla, kus meiega ühines üx siinne taastusravil olev Jaapanlanna, kes üllatas meid oma vahetu suhtlemise ja uskumatu arukusega. Tüdruk on noor(16) ja elab hetkel Narvas. Nad on talvel alles Eestisse kolinud, kuid tüdruk räägib uskumatult hästi vene keelt ja kobamisi ka eesti keelt….aga noored haaravadki lennult, nii nagu ka noorelt taastutaxe kiiremini.

veel üritusi, veel puhkust!

Alustama peab nüüd sellest, et käisime linnas lõualuukirurgias ja saime hea sõnumi, et Rauno väljakäiv lõug ei ole seotud katkise luuga vaid see lox on tekkinud koomas olles, kui olid krambid. Seega saime kinnituse Dr. Koltsi jutule ja nüüd tuleb hakata kikusid üxhaaval vaixelt putitama. Peaxin küsima üle, kas hambaravi ka kindlustus hüvitab, sest tegelikult olid Rauno hambad enne laxu täiesti korras. Raunogi ütles, et nüüd langes, kui kivi südamelt, sest arvas, et Ta peab lõualuuga opile minema. Koju tulles käisime Hortesest nati taimi toomas ja maxust lippasime ka läbi, kuna sealt peame ju alati neid häid kohupiimapontšikuid ostma. Järgmisel päeval viisin vanemad maale, et katsetada, kuidas isa kokukal vastu peax. Isal polnud häda miskit, kui välja arvata, et esimesel päeval oli sutsu külm, kuna maja oli tühi ja kütmata olnud vahepeal. Ema aga müttas tõsiselt majapidamises ja vedas keset hoovi oleva koreakuudigi kiviaia juurde. Kuudi platsil polnud ju muru ja siis ta sättis sinna lilled savipottidega. Roosiaia tegi ta ka täiega korda, kus nüüd tuleb vaid muru trimmerdada. Gunnar pole vaid siiani oma tuba korda teinud, muidu on suguvõsa kokukax elamine jonxus. Mis siis veel?.....Jah, Sirtsu sünnal käisime, kus juubilar kinkis mulle tatoo, vasaku käe, keskmisele sõrmele;) mmmmmaaa olen niiiiiiiii rahul! Rauno saab oma tatoo värskenduse kokukal, nii sai nüüd kokkulepitud. Peale Siiri sünnat käisin etenduse proovis n. peale seda läxime kaasaga punkima- disko pole oluline, punk on põhiline:D Üritus ise kippus vahepeal kontextist välja minema, kuna hevikad viskasid lava ees näppu ja kui hilisema aja lugusid esitama hakati, siis tundus, et läheb diskox kätte:P Ei, tegelt oli ju vinx-vonx kontsert, kunix Raunts selle ära rikkus:S Tema jäi ju üxi koju, kuna härra ise nii soovis. Ta pole kunagi vara magama läinud, kuid just nüüd otsustas ta varakult voodi ära teha ja selle tegemise käigus kukkus oma randme peale õnnetult ja tegi see põrguvalu. Mina ju ei kuulnud üritusel tema kõne, siis helistas ta millegipärast Gailile ja Gaili omakorda minu emale, kes siis ummisjalu kohale tormas. Kui mina lõpux vastamata kõnesid nägin, helistasin Gailile, kes teatas, et Rauno vist kukkus käeluu katki. Katkestasin automaatselt kõne, valisin emale, selle telefon andis kinnist tooni, siis valisin Rauno telefoni, mille ema vastu võttis aga ei rääkinud mitte minu, vaid kiirabiga teispool toru....oi, mu närvid olid läbi. Hakasin juba koju jooxma, kui otsustasin, et tahan enne kindlamalt teada, mis mind ees ootab ja otsustasin käimise pealt veel kõne võtta. Õnnex, rahustas see kõne mind veitsa maha ja me jäime kontserdile edasi, sest käsi oli randmest veits põrutada sanud ja kõik oli kontrolli all, väitis ema. Aga kogu meeleolu oli mul rikutud ikkagi. Mul lähevad närvid ikka väga kiirelt krussi ja ma mõtlen, et pean mingi tee leidma, oma närvide säästmisex.

Eile aga oli Haapsalus tähtis päev, kuna taasavati Promenaad ja Kuursaal, mis on veel veits toored, kuid avatud ta sai. Selle tarvis oligi tehtud etendus, mille proovides käimistest paari sõnaga siin maininud olen enne. Jäljed Promenaadil on Aidi Valliku kirjutatud n. Aivo Paljasmaa lavastatud. Sinna oli kaasatud pea 100 linnakodaniku, kelledest üx siis mina olin. Minu osa oli guvernant, kes tsaari lapsi kanseldas, kui päevapilti oli vaja teha. Enne esinemist targad lapsed arutasid, et tsaaripere kindlasti olex promenaadil pildistamise ära jätnud sellise koerailmaga, millega meie esinema pidime. Ilm oli küll jäle aga etendus oli hea ja promenaad sai avatud n. jääkaru skulptuurilt langes lina aplausisaatel. Seega võite end nüüd Haapsalusse sättida ja seda kõike oma silmaga vaatama tulla. Täna olidki meil külalised pealinnast, Kristi(KAEV-ust) oma mehega, kellega veetsime aega Müüriääre kohvikus, kuid promenaadile me ei jõudnud. Olexime ju kuursaali läinud aga seal olid koolide lõpetajad n. nii me oma valikud siis tegime. Ei uju see Jääkaru minema ja Kuursaal saab ka lisa tupsimist n. Aafrikarand viimase lihvi, siis võivad tagasi tulla:D Suurematex üritustex järgmisel nädalal saavad Jaanipäeva üritus ja suguvõsa kokukas, enne mida, pean Vähiühingu kokkuvõtte tegema, et aruanne saax tehtud:) Puhkus kestab veel!

aega pole, sest aktiivne puhkus nooh...;)

Selle taime viisime omale maakoju:)

...mis teha, kui on palju teha. Pärnus olekust nii palju, et seal läheb meil ikka hästi. Seekord sai Rauntsa taas hultraheli kätele ja jälle on käte painduvus nõxa parem. Kahju, et ultraheli tihedamini teha ei tohi, kuid tasa ja targu paranemisega oleme ka väga rahul. Nüüd tuleb meil väike paus sisse, kuid suvel paranevad inimesd ka ilma teraapiateta hooxalt, siis on rohkem tegutsemishimu ja hasarti niigi. Doktor arvas, et kui kindlustus nõustub, siis ostame ühe biostimulatsiooni aparaadi koju, sest seda saab kodus ka ise suurepäraselt kasutada, kui käime konsulteerimas mõne aja tagant. Enivei ju jääb kohti, mis aegajalt tunda annavad ja vajavad ravi, seega olex see õigustatud ost. Gigeri peal käime ju ikka aegajalt, mis on ka targalt välja mõeldud aga selline olex kodus liig n. pealegi pole teda mõne ajapärast vaja kah, vastupidiselt stimulatsiooni masinale. Tagasi Pärnu on meil plaan minna augusti lõpus. Loodame seal taas näha siis ka seda naist, kes nüüd alles Dr. Koltsi juurde toodi. Temast sõitis veebruaris auto üle, konkreetselt ülekäigurajal ja siiani hoiti teda haiglas, kus ta käest ära lasti. Ta on küll paremas olukorras, kui Rauno oli aga karm on seda kõike siiski taas näha. Usun, et sel ajal juba toimetataxe ka selle tüdrukuga, kellele jääkamakas pähe lajatas. Hea, kui ikka tee spstsialistideni viib. Kindlasti tahax näha ka prouat Norrast, kes ei pea paljux ega kaugex, käia just Eestis ravil iga kuu. Ka temal oli autoavarii.......uuuh. Augusti algul aga võtame mõlemad oma nädalase rehabilitatsiooniplaanikohaselt plaanitud ravi Haapsalus. Pärnust tulles me seekord kohe koju ei tulnud, vaid resideerusime maal, kuhu tulid ka mõned seltsilised. Minu jaox oli oluline maal seekord elamine nii sättida, et kõik suguvõsa kokkutulekux olex enam vähem oki-doki. Külalised olid nagu lisa boonus;) Need vaffad tegelased on mu ammused tutavad foorumist, kus ma kunagi kribasin hooxalt, kuid nüüd lihtsalt oleme suhtlema jäänud. Margit tegi mulle lausa li-li(nickname)särgi kingitusex, millega muide täna uhkelt linnas siiberdasin. Tundub, et külalistele meeldis meil peatuda ja loota on, et ehk saabuvad tulevikuski:D Elviira küll haakis omale kuskilt puugi, kuid see tema muljeid ei rikunud, nii väitis ta vähemalt täna telefonitsi. Ainuke kellele maal ei meeldi on Rauno, ometi istub Ta ninapidi arvutis nagu koduski. Nett seal küll kõigub hullult aga nii palju, kui Tal vaja, on ikka olemas. Ei olevat piisavalt kiire, väidab noorhärra porisedes. EMT on vist ainuke, mis seal normaalselt levib. Margit püüdis oma KÕU'ga ka netti püüda aga tulutult(nii nagu alati seal olnud on)

Täna sai Raunts oma prillid kätte, millega nüüd uhkelt arvutis istutaxe. Täitsa nunnu prillipapa:P Külastasime ka üht Haapsalu uut kohvikut, kuhu Rauno lubas tihedamini käima hakata, kuna seal olid kaunid stjuardessid. Mees zuumib juba päris julgelt naisi, mis nätab, et tervis aina paraneb:D Mina tegin aga kiirema poodlemise tiiru ja ostsin paar suvist topi omale, kuna neid läheb ikka ja garderoobi on vaja aegajalt uuendada. Homme läheme Raunoga Tallinna, lõualuukirurgiasse konsultatsioonile ja ema tuleb ka kaasa, sest tagasiteel käime Hortesest läbi ja ostame mõned taimed, mis maale viia. Avastasime, et vanasse, suurde katlasse, kuhu korjasime ühed imelised rannataimed kasvama, jäi siiski tiba lage. Ise ma maale see nädal ei saa, sest iga päev on etenduse proovid, mis toimub 19. juuni promenaadi avamisel. Viin vanemad maale ja nii on aega empsul seal nokitseda. Ise ta pakkus selle variandi, arvates, et see on mõnus vaheldus.

Homme on mu viimane tööpäev enne pikka puhkust, mis on tihedalt täis tipitud kõiksugu tegemisi ja üritusi, veidi lahedam tundub juuli alles. Puhkus on puhkus, kus tõesti ei pea oma tegemisi klapitama tööl käimisega vaid saab iizilt võtta:) Mis tehtud ja tegemisel? Vahepeal oleme ametlikult andnud ära rulaatori ja kõik oma käimised oleme me vaixelt jalutades oma jalapeal teinud, ilma abivahenditeta. Ikka oleme külastanud oma naabermaja kohvikut, tatsanud oma tänava poodi, kuid kõige pikem retk oli meil kodu juurest keskuseni n. tagasi. Rauno on väga tubli! Nüüdsest käime ka ise Svenni juures teraapiatel ja nii see jääbki. Rehabilitatsiooniplaanidele käisime täna allakirjutamas, kuid plaanime teenusele minna alles augustis, sest suvi on ikka puhkamisex. Niigi terve juuni "anname hagu". Nüüd järgmine nädal oleme taas Pärnus. Nädalapärast tulles saame kätte Rauno prillid, mis me täna tellisime. Käisime silmi kontrollimas, kuna Rauno kurtis et ei näe kaugele ja ei tunne inimesi ära aga see oli veidi liialdatud. Rauno silmad on ikka üsna korras, peale sellist traumat, kuid -0,75 ja -0,1 tuli siiski ära ja arvutis hakkab noorhärra nüüd prilliga olema. Järgmine konsultatsioon saab olema lõualuukirurgias, et vaadata, mis selle välja käiva lõuaga ettevõtta n. katki krambitatud hamastega. Poisil olid ju vinx-vonx kikkud suus enne avariid, mis nüüd vajavad vuntsimist. Nooh...ja siis peax tulema pühad vahepeal, mis lähevad üle suguvõsakokkutulekux n. peale seda on meil nädalane aeg kõnniroboltil. Peale Adelis olekut aga plaanime üxteisest puhata Raunoga ja ta veedab nädalakese isa juures, kui kõik ikka plaanipäraselt sujub . Puhkusetuhin on mul juba sajaga sees ja ma kavatsen seekord suve nautida!

jalad all

Pildil Rauno oma unikaalse T-särgiga, mille Margit oma pisikeste kätudega ise tegi:D

Tulin saunast ja otsustasin siia veidi kribada, kuna vahepeal on jälle kuhjaga tegemisi märkimata jäänud. Alustama pean ma eelmisest nädalavahetusest, kus Rauno kutsuti aiakale grillama. Meil oligi plaanis maale minna ja kuna koht, kuhu Rauno kutsuti jäi üsna sinna kanti. Rauno sai kogu päeva oma sõrade seltsis aega veeta lõbusalt. Ta oli väga rahul n. äratulles lepiti kokku, et järgmine päev minnaxe üheskoos Kiltsi lennuväljale kiirendusi vaatama. Pühapäeva hommik oli ärev ja Rauno sättis end varakult juba valmis. Lõunast tulidki sõbrad Talle järgi ja pikas autoderivis suunduti üritusele. Mina jäin koju kohvrit pakkima, sest õhtux pidime olema Pärnus. Pets korjas majapidamises taara kokku ja pani nõudepesunaise tööle n. sättis kõik nii, et emal olex võimalus vaid kasse toitmas ja silitamas käia. Tavaliselt ta kipub majapidamises kraamima ja triikima ja veel sadat imet tegema, mille püüdsime eoses ellimineerida:P Oligi aeg niikaugel lõpux, et sõitsime Rauntsile lennuväljale järgi, kuna üritus veel kestis. Seekord panime Pärnu poole kahe autoga, kuna Pets peab ju Viljandi edasi minema. Enne Pärnusse sissesõitu trügis Pets meist ette ja jummala õigustatult, kuna Pärnus tehaxe roppumoodi kaevetöid ja ma vist olex ära exinud enne Tervisesse jõudmist. Spa'sse jõudes ootas meid ees üllatus, kuna meile oli reserveeritud sviit saunaga. Olin algul ähmitäis aga kui sain teada, et saame selle ikka tavahinnaga, siis mis saab meil selle vastu olla:D Peeter aitas meid sissekolida n. veitsa ajapärast istusime me juba õhtusöögi lauas. Peale sööki saime aga Margitiga kohe kokku, keda Rauno väga ootas, kuna Margit tegi Talle spets T-särgi tellimuse peale. Võrratu nobenäpp on see Skinnike, peab ütlema. Tervise katusekohvikus sai veidi lobatud ja oleskletud, kus andsime uue tellimuse sisse. Päris kindlasti ei kasuta me tema lahkust ära, sest nüüd jätame pikema vahe;) Rauno tahtis oma püxte taskutele Snuupi pilti ja teisel nimetähti. Nii veeres meie päev õhtusse ja hakkas taastusravi nädal. Esmaspäeval pääsesime arsti juurde alles lõunast ja nii saime oma teraapiad kõik peale lõunat. Rauno oli väga hakkamist ja tahtmist täis n. sai kiita Aliisilt. Teisipäev oli aga väga põnev meile kõigile, kuna meid külastas ETV Puutepunkti tiim. Loomulikult olime me sellest teadlikud ja ka tohtriga oli kokkulepe saavutatud, et ta tuleb ja räägib ka paar sõna, mida ta Raunoga ettevõtnud on n. mis prognoos on;) Ka minuga tehti intervjuu, mis puusse läx mu meelest, kuid las ta olla....suutsin esimese küsimuse peale märja koha silmadel üles leida ja nii ma liimist lahti pudenesingi. Raunot filmiti ka ette ja taha, aga ilmselt tuleb saade minu kunagise loo jätkux, sest Rauno teema on liiga suuremahuline, mis tahax eraldi lugu. Võimalik, et seda ka tehaxe, kuna neile tundus see kõik väga huvipakkuvat. Olgem ausad, seda materjali ka on, millest saadet teha...lubasin neile pulga peale panna mõne klipi, kui Rauno esimest korda trimilli ja kõnniroboti peal oli n. ka mõned pildid ajast, mil Raunts vegeteeris. Kogu see TV meeskond oli nii armas ja nendega sai tõeliselt kvaliteetaeg veedetud. Sama päeva õhtul tuli meile Urvi külla, kellega aeg nagu lennates möödus. Kolmapäeval ma lõpux läxin ja võtsin Rauno massaaži ajad maha, kuna mees keeldus "mudilasse" minekust - Temale lihtsalt ei meeldi. Mix raha kulutada...selle eest pakuti Talle soolakambri aegu, mille peale tuli jälle protest. Ise Ta pole seal käinud ja lihtsalt jonnib. Suure meelitamise peale tuli Ta minuga sinna kaasa ja mis arvate?! Muidugi meeldis see noorhärrale Ta ullike sai taas tõdeda, et kõike tasub proovida enne, kui sõrgu vastu ajada:D Kolmapäeva õhtu oli jälle külaliste aeg. Margit tuli juba tehtud tellimusega ja Elviiragi kepsutas läbi. Vanaema ja lapselaps kohtusid nii üle pikaaja:P (Seda mõistavad nüüd "Kodutud"foorumi rafas.) Lebosime rõdul ja segasime kokteile. Urvi toodud muskaatsest mulliveest ja Elviira toodud vaarikanapsust. Margit oli kaine rool ja limpsis midagi energiajoogi sarnast. Elviira oli omas elemendis ja muudkui klõpsutas oma aparaadiga, mille tulemusi ilmselt varsti näha saab.....Ja ongi neljapäeva õhtu. Täna käisime taas arsti juures, kus tegime ravides korrektiive. Rauno soovis mudaprotseduri ära vahetada parafini vastu ja lisax sai Ta proovida veel hydro-jet'i(vesimassaaži voodi). Nüüd siis teame, mis noorhärrale päris 100% meeldib. Tänase õhtu veeretame öösse telkarit passides ja homme peale ravisid, vurra-vurra koju. Laupäeval plaanime minna Väole, et Siirile mäkketõusus pöialt hoida. Ehk läheme ja teeme ka mõned visiidid sealkandis. Pühapäeval tööle, peale mida on veel vaid nädalake tööl käia ja mul algab puhkus!!!!! Aga kõige tähtsam uudis.....tänasest on Rauno päriselt jalul - päriselt! Terve päeva oleme käinud ilma rulaatorita ja ka füsioterapeut arvas, et nüüd võime need rattad tagasi invarusse anda. Raunol on jalad all!!!!!!!! (ps. puudeastet ma ei vaidlusta, kuna Rauno paraneb megakiirusel)